Kas tehisaru suudab kandidaate hinnata sama täpselt kui inimene – või koguni paremini? Igapäevaselt Swedbankis karjäärikeskuse juhina leiba teeniv Heleriin Adelbert seadis oma magistritöös vastamisi tehisaru ja värbajad, et selgitada välja, kummal on teravam silm.
Tarbimise kasvuga kaasnev prügihulk on teinud jäätmekäitlusest ühe olulisema keskkonna-alase väljakutse. TalTechi Tartu kolledži tudeng Alex Ševtšuk otsustas oma lõputöös sellele probleemile lahenduse leida.
Kui tavaliselt pürgib suvise vastuvõtu ajal TalTechi doktoriõppesse keskmiselt 500-600 inimest, siis sel suvel tõusis vastav arv üle 1300. „Just nii palju avaldusi meile esitati,“ rõõmustas TalTechi teadusosakonna doktoriõppe valdkonna juht Kaire Kaljuvee.
Kui telekohalolekuroboteid on seni peamiselt rakendatud selleks, et vahendada pilti ja heli ning ruumis ringi liikuda, siis TalTechis arendatakse manipulaatoritega kohalolekuroboteid, mis suudavad keskkonda füüsiliselt sekkuda – näiteks esemeid haarata ja neid liigutada.
Krah Pipes, rahvusvaheliselt tegutsev plasttorude tootja ja aktiivne tööstuse automatiseerija otsustas AIRE programmi toel ja koostöös TalTechiga testida ambitsioonikat ideed: kas kvaliteedikontrolli andmetest on võimalik luua tootmist isejuhtiv süsteem?
Kui küsida, mis on ühist küpsetamisel, smuuti valmistamisel ja tippteadusel, siis vastus on – mehhanokeemia. Tallinna Tehnikaülikooli keemiateadlased on nimelt avastanud viisi, kuidas valmistada molekule ilma mürgiste lahustiteta: piisab, kui lihtsalt jahvatada tahkeid koostisosi.
Kas isiklik töölaud on üldse vajalik, kui töö edukust määratleb hoopis üldine töökeskkond? TalTechi majandusteaduskonna personalijuhtimise eriala lõpetanud Kaari Aasrand usub, et edu seisneb meeskonnasiseses koostöös, mitte selles, millises kontoris keegi parasjagu istub – sama kinnitas ka tema uurimistöö.
Targa hooneautomaatika lahendusi pakkuva ettevõtte Bisly kaasasutaja ja tegevjuht ning TalTechi nõukogu liige Ants Vill usub, et Eesti tehnoloogiaettevõtetel on kõik eeldused selleks, et tõusta maailmakaardile – kuid see on võimalik vaid siis, kui teaduse ja ettevõtluse koostöö on läbimõeldud, ambitsioonikas ja selge fookusega.
Kui inimene on insuldi või hulgiskleroosi tõttu kaotanud osa liikumisvõimest, vajab ta sageli abiseadet, mis toetaks kõnnakut ja aitaks vältida kukkumisi. Tavaliselt stimuleerivad need seadmed lihaseid iga sammu ajal, olenemata tegelikust vajadusest.
Eesti ehitussektor seisab olulise põlvkonnavahetuse lävel: vajadus ehitusinseneride ja oskustööliste järele kasvab, samas kui kutse- ja kõrgkoolilõpetajate arv ei kata turu vajadust. Ometi pole lootus kadunud – näiteks TalTechi tänavused sisseastumised näitavad, et huvi ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise õppekavade vastu on mitmendat aastat järjest tõusuteel.