Eesti ettevõtted katsetavad tehisintellekti üha julgemalt, kuid sageli jääb puudu kahest asjast: selgest arusaamast, kuidas tehisaru päriselt väärtust loob, ning oskustest, kuidas tehisaru süsteemselt kasutusele võtta.
TalTechi kaaskorraldatud kaitsekonverentsi EstMil.tech sisukamate arutelude hulka kuulus paneeldiskussioon, mille käigus heitsid eri riikide ja erinevate taustadega kaitseeksperdid pilgu tehisintellekti sõjalisele rollile ja potentsiaalile. Küsimus oli lihtne, ent terav: kas ja mil määral muudab AI lahinguväljal otsuseid?
Rohepesu-alase diskussiooni taustal ei tasu unustada lihtsat tõsiasja: puhast elektrienergiat pole olemas. On olemas erinevad energiatootmise viisid, millega kaasnevad eri sorti ja eri kaaluga keskkonna- ja inimmõju mustrid.
Startup Day kõrvalüritusel Tartus kuulutas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo välja 12,6 miljoni euro suuruse süvatehnoloogiaprogrammi, mille eesmärk on kiirendada teaduspõhiste iduettevõtete arengut ja tuua laborites sündinud ideed kiiremini majandusse. Järgmise nelja aasta jooksul soovitakse programmi toel luua 37 rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist süvatehnoloogiaettevõtet.
Eesti seisab murdepunktis, kus headest ideedest ja tugevast digitaalsest mainest enam ei piisa. Muutuv majandus, geopoliitika ja tehisaru-ajastu sunnivad küsima, kas oleme riik, kes otsustab, või riik, kelle üle otsustatakse. TalTechi nõukogu liige ja Bisly tegevjuht Ants Vill väidab, et Eesti suurim probleem pole innovatsioonipuudus, vaid otsustamatus – ning et vältimatus ei sünni konsensusest, vaid teadlikest valikutest.
Eesti homseid probleeme lahendavad tulevikuspetsialistid ei teki juhuslikult ega üleöö. Huvi, enesekindlus ning loogilise ja süsteemse mõtlemise võime ei kujune välja mitte gümnaasiumiastmes, vaid palju varem – põhikoolis.
TalTechi laboritest välja kasvanud elektroonikaettevõte alustas satelliitside filtritest, kuid on tänaseks liikunud sügavale kaitsetööstuse tuumikusse. Ranteloni areng peegeldab seda, kuidas nišitehnoloogiast saab geopoliitilise reaalsuse mõjul strateegiline võimekus.
Võidujooks tuleviku pärast: TalTechi majandusvisiooni konverentsil arutatakse, kas Eesti jääb tehnoloogiliste, majanduslike ja poliitiliste muutuste esirinda või vajub perifeeriasse.
Hiljutised magistriõpingud Itaalias ja Jaapanis näitasid, et isegi kui mõningad asjad on seal Eestiga võrreldes erinevad, toetuvad kõik need riigid siiski samadele inseneriprintsiipidele ja tehnoloogilistele „alustaladele“.
Vaid kümme aastat pärast Pariisi kliimakokkuleppe allkirjastamist on kunagine üleilmne konsensus pragunenud: poliitiline tahe hajub, Euroopa Liidu juhtroll nõrgeneb ja kliimameetmete tempo aeglustub – ent paradoksaalsel kombel on liigutud süsinikuneutraalsuse suunas rohkem, kui kasvav vastuseis lubaks arvata.