Akadeemilised teadmised kui ühiskondlik väärtus

Akadeemilised teadmised kui ühiskondlik väärtus. 17.02.2026. Nadežda Dementjeva: Ärimaailm hindab üha enam doktorikraadiga juhte Stoneridge Electronics Estonia tegevjuht Nadežda Dementjeva rääkis, et ärimaailmas tegutsedes tunneb ta iga aastaga üha enam, et doktorikraad – või õigemini doktoriõppest saadud teadmiste-oskuste pagas – muutub juhtivaski ametis aina olulisemaks. Marko Paavel: lisandväärtus loeb rohkem kui kraad Tech Group insenerijuht Marko Paavel lähtus doktorikraadist rääkides tööandja vaatepunktist. Tema sõnul pole akadeemiline kraad ettevõtte jaoks iseeneslikult väärtuslik, kui seda ei saa tulemuste kaudu mõõta: „Ettevõtteid ei huvita sinu akadeemiline kraad. Ettevõtjat huvitab see, millist lisandväärtust sa ettevõttele lood.“ Paaveli hinnangul annab doktorikraad inimese kasutusse praktilise tööriistakasti, mida ärimaailmas osalevatel inimestel sageli pole: kiire kohanemise, struktureeritud ja faktipõhise otsustusvõime ning suutlikkuse juhtida pikki ja keerukaid projekte kuni lõpuni. Just järjepidevust pidas Paavel eriti oluliseks, sest doktoritöö kogemus õpetab töötama ebamäärasuses ning viima protsessid sellegipoolest lõpuni. Teatud olukordades suurendab doktorikraad usaldusväärsust selliste partnerite silmis, kes eeldavad inimeselt sügavamat analüüsi- ja probleemilahendusoskust. Küsimusele, kas doktorantide arvu kasv võib tuua kaasa „liigselt kvalifitseeritud“ tööjõu tekke, vastas Paavel eitavalt. Tema sõnul ei teki töökohad valmis kujul, vaid need sünnivad juhul, kui spetsialist suudab siduda oma teadmised konkreetse kliendiprobleemiga. „See on võib-olla karm reaalsus, aga mitte keegi kuskil maailmas ei oota meid avasüli,“ ütles ta, rõhutades, et just spetsiifiline ja praktiliselt rakendatav kompetents annavad eelise. „Ettevõtteid ei huvita sinu akadeemiline kraad. Ettevõtjat huvitab see, millist lisandväärtust sa ettevõttele lood.” Collins Burton Mwakwata: doktorikraadi väärtus peitub kogemuses, mitte tiitlis Ericssoni projektijuhi ja inseneri Collins Burton Mwakwata sõnul sattus ta doktorantuuri praktilisest vajadusest oma mõtlemist arendada. Töises keskkonnas nägi ta kolleege, kes suutsid probleeme sügavamalt analüüsida, paremini argumenteerida ja keerulisi olukordi selgemalt lahti mõtestada – see kõik inspireeris ka Mwakwatat. Mwakwata sõnul seisneb doktorikraadi tegelik väärtus mitte tiitlis, vaid nelja aasta jooksul omandatud pädevustes: võimaluses ja võimes kirjutada teaduspublikatsioone, osaleda teadusprojektides, juhendada tudengeid ning puutuda pidevalt kokku kriitilise tagasisidega. Mwakwata sõnastas doktorantuuri mõtte ajalise perspektiivi kaudu. „Need neli aastat mööduvad niikuinii,“ ütles ta. „Küsimus on selles, kas sa sisustad need tehes midagi tähendusrikast.“ Doktorantuur on koht, mis õpetab inimest enne mõtlema ja seejärel tegutsema. Mwakwata sõnul kujuneb seal välja spetsialist, kelle väärtus ei tulene kraadinimetusest, vaid võimest luua uut teadmist ja anda sellele ühiskondliku kandepinnaga tähendust.  „Need neli aastat mööduvad niikuinii. Küsimus on selles, kas sa sisustad need tehes midagi tähendusrikast.“ Erkki Seinre: doktorikraad lisab sõnale kaalu Riigi Kinnisvara energiatõhususe projektijuht Erkki Seinre nimetas doktorantuuri teadlikuks investeeringuks, mis osutus tema enda kogemuses tagantjärele väärtuslikumaks kui alternatiivsed õpiteed. „Doktorantuur oli igal juhul mõistlikum otsus kui topeltmagister,“ ütles ta ning rõhutas, et doktorikraadi väärtus ei piirdu üksnes süvateadmistega. Seinre sõnul võimaldab doktorikraad võtta paremini osa ühiskondlikest aruteludest ja poliitikakujundamisest – seda ka juhul, kui amet taolist osalust otseselt ei eelda. Tema kogemuse põhjal võetakse doktorikraadiga spetsialisti seisukohti tõsisemalt, sest temalt eeldatakse sügavamat analüüsi ja paremat teadmiste eristamise võimet. Omaenda töö kontekstis peab Seinre doktorikraadi väärtuslikuks eelkõige seetõttu, et see annab oskuse teadustulemusi kriitiliselt hinnata ning kohandada neid Eesti oludega – tema töös ei võeta  otsuseid vastu mitte ainult kogemuse, vaid ka teadmiste põhjal. Allan Hani: süvateadmised teevad Eesti lahendused ekspordikõlblikuks R8 Technologies juhtkonna liige Allan Hani rääkis doktorikraadist kui keeruka ja skaleeritava tooteloome praktilisest eeltingimusest. Tema sõnul ei piisa rahvusvahelisel turul heast ideest ega osavast müügist – lahendus peab olema sisuliselt tugev ja töökindel. „Kui me läheme oma tootega välismaale, ei oota seal meid keegi,“ ütles Hani, ning lisas, et usaldus tekib vaid siis, kui toode päriselt toimib. Hani sõnul suudavad sellist toimivust luua just doktorikraadiga spetsialistid. Nende roll ei piirdu arendusega, vaid see eeldab ka suutlikkust probleeme varakult märgata ning võimet lahendada küsitavused enne, kui need klientideni jõuavad. Doktorikraadiga inimesed suudavad töötada tema hinnangul pikkade ja keerukate protsessidega ning võtta otsuseid vastu kriitilise analüüsi põhjal: „Doktorikraadiga inimene ütleb selgelt, kui kuskil ilmneb probleem, mis tuleb kindlasti ära lahendada.“ Väikeriigis tekivad Hani hinnangul ekspordivõimelisi lahendusi juhul, kui omavahel ühendatakse eri valdkondade tippteadmised. R8 praktikas viidi hoonete tehnosüsteemide süvateadmised kokku infotehnoloogilise teabega, mille tulemusel loodud tarkvara on kasutuses erinevate ärikinnisvarapindade miljonitel ruutmeetritel. Just selline teadmiste ühendamine võimaldab Eestil müüa maailmale toimivaid lahendusi. „Doktorikraadiga inimene ütleb selgelt, kui kuskil ilmneb probleem, mis tuleb kindlasti ära lahendada.“