Aasta insener Cathy-Liis Põlluveer murrab inseneeria stereotüüpe

Aasta insener Cathy-Liis Põlluveer murrab inseneeria stereotüüpe. 04.12.2025. „See on väga suur vastutus ja au saada see tunnustus – eriti veel esimese naisena Eesti Inseneride Liidu ajaloo jooksul. Ma tunnen, et olen tegelikult alles teekonna alguses: tahan inseneride maailmas veel palju luua ning see tunnustus kinnitab, et ju olen õigel teel,“ ütles värskelt tiitliga pärjatu. Oma tiitli soovib ta pühendada kõikidele naisinseneridele. „See on tõestus sellest, et sõna insener taga ei ole alati stereotüüpne, paar numbrit liiga suures ülikonnas ja pika lipsuga keskealine mees. Inseneeria vajab rohkem naisi! Kui mina – Harju keskmine kahe lapse ema – saan hakkama, siis saate teie ka,“ ütles ta kõigile naistele julgustuseks. Eelmisel kuul pälvis Põlluveer ka aasta soojusenergeetika inseneri tiitli. Põlluveer meenutab, et gümnaasiumi lõpetades polnud tal veel kindlat „unistuste eriala“. Talle meeldisid nii reaal- kui ka humanitaaraineid – alates arstiteadusest ja lõpetades filmikunstiga. Lõpliku otsuse aitas langetada vestlus vanematega: „Nad ütlesid, et maailmas on väga palju inimesi, kellele matemaatika ei meeldi – ja kuna mulle meeldis – soovitasid nad kaaluda mõnda insenerieriala.“ Nii võttiski Põlluveer TalTechi kodulehel ette insenerierialade nimekirja ja hakkas iga valdkonda uurides ette kujutama, kas ta suudab end sellel alal töötamas näha. Sõelale jäid kaks valikut: soojusenergeetika ja elektroenergeetika. Esimene tundus talle põnevam – ja nii oligi valik tehtud. Ometi ei hakanud Põlluveer valitud eriala kohe armastama: „Ma ei tundnud kohe alguses, et vau, kui äge, aga kuna ma tahan alustatu alati lõpule viia, jätkasin õpinguid ning erialane kirg hakkas ajapikku kasvama.“ „See on väga suur vastutus ja au saada see tunnustus – eriti veel esimese naisena Eesti Inseneride Liidu ajaloo jooksul. Ma tunnen, et olen tegelikult alles teekonna alguses: tahan inseneride maailmas veel palju luua ning see tunnustus kinnitab, et ju olen õigel teel.“ Inseneeria pole meeste pärusmaa Ülikoolis ei jäänud Põlluveerile muljet, et inseneriõpe oleks ilmtingimata poiste pärusmaa. Alles tööellu astudes hakkas ta aeg-ajalt kuulma küsimusi nagu: „Miks sa tüdrukuna tahad sellist mustaks peetavat eriala õppida või sellises keskkonnas viibida?“ Ometi ei ole Põlluveer tundnud, et peaks end meestega võrreldes rohkem tõestama: „Mind on võetud kui võrdset. Pigem tekitab mu sugu isegi rohkem tähelepanu – kui lõpuks sõna võtan, hakatakse väga tähelepanelikult kuulama.“ Probleemi näeb Põlluveer aga mujal – liiga vähesed tüdrukud julgevad insenerierialade kasuks otsustada. Mõnikord ei osata sellist võimalust isegi kaaluda. Põlluveer usub, et huvi tehnika ja ehitamise vastu peab arenema juba lapsepõlves. Tüdrukuid ei tohiks suruda sotsiaalsetesse raamidesse ega eeldada, et nad tahavad mängida vaid nukkude või iluasjadega. „Eks nukkudel ole tüdrukuks kasvamise juures oma roll, aga samas tahavad tüdrukudki seigelda – joosta, ronida ja turnida nii, et põlved sinised. Ärme piira neid! Samamoodi ei tohiks panna raamidesse ka poisse, kes tunnevad huvi rollimängude, kaisukate, nukkude või kostüümikarnevalide vastu.“ Põlluveeri meelest saab tehniline huvi tekkida ainult siis, kui lapsele antakse juba maast madalast võimalus viibida tehnika keskel. „Kindlasti tuleb kasuks, kui noor saab osaleda robootikaringides või külastada teadusteatreid, aga tehnikahuvi pole mõtet ka peale pressida. Huvi tehnika ja inseneeria vastu peab tulema kuskilt sügavalt inimese seest.“ Kui lapsele on maast madalast korrutatud, et juhtmed, masinad ja tehnika on ohtlikud ning neist tuleb suure kaarega eemale hoida, ei vali selline noor tõenäoliselt gümnaasiumi lõpus inseneeriaeriala. „Tehnika on osa meie igapäevaelust ja kui tahame sellest aru saada, peaksime koos sellega üles kasvama.“ „Kindlasti tuleb kasuks, kui noor saab osaleda robootikaringides või külastada teadusteatreid, aga tehnikahuvi pole mõtet ka peale pressida. Huvi tehnika ja inseneeria vastu peab tulema kuskilt sügavalt inimese seest.“ Inseneritööd lihtsustav rakendus Teise kursuse tudengina läks Põlluveer praktikandiks tööstuslikke energia- ja veelahendusi pakkuvasse ettevõttesse Filter. Täna töötab ta seal osalise koormusega insenerina. Paralleelselt põhitööga ehitab ta üles inseneride tööd lihtsustavat iduettevõtet Nave Tech. Igapäevatöös jõudis Põlluveer arusaamisele, kuivõrd suure osa oma ajast peavad insenerid kulutama failide, tabelite ja programmide vahel laveerimisele. Nii otsustas ta luua tarkvararakenduse, mis muudab inseneride tööprotsessid sujuvamaks. Kuna turul on inseneridest puudus, võib Põlluveeri loodav rakendus tuua märkimisväärset kasu kogu sektorile. Selle eesmärk on parandada inseneride tööjõudlust ja vähendada ajakulu. „Kui inseneril on kasutada nutikad tööriistad, ei tähenda keerukam projekt enam automaatselt nädalates mõõdetavaid töötunde,“ võtab Põlluveer idee kokku. Nave Tech on veel noor iduettevõte, mis tegutseb kiirendiprogrammi toel. Aasta lõpus plaanitakse läbi viia esimene rahakaasamine, et arendada toodet ja tulla sellega turule. Kaks maailma: inseneritöö ja iduettevõtlus Kui Põlluveer idufirmade maailma sukeldus, pidi ta end täielikult ümber häälestama: „Kõik on uus – alates inimestest ja lõpetades äri ülesehitusega.“ Kui võrrelda insenerimaailma idufirmade kultuuriga, tuleb suurim kontrast esile tööstiilis. Iduettevõtteid iseloomustab äärmiselt täpne ja napp ajakasutus – avalikel üritustel antakse oma idee tutvustamiseks aega kolm kuni seitse minutit ning kui aeg täis saab, tuleb lavalt lahkuda. „Insenerikonverentsil on vastupidi: tunnine ettekanne võib rahulikult veerand tunni võrra üle minna ja keegi ei pea seda probleemiks,“ märkis Põlluveer. Ka nähtavus on Põlluveeri jaoks uus teema: „Insenerid ei ole harjunud oma tegemisi sotsiaalmeedias jagama, kuid iduettevõttes on see töö loomulik osa.“ Samas usub ta, et klassikalisel tööstusel oleks iduettevõtluselt palju õppida – näiteks missioonitunnet, otsustavust ja valmisolekut kiiresti tegutseda ning vajadusel vältida lõputuid koosolekuid. Inseneritöö ja iduettevõtte käimalükkamise kõrval kasvatab Põlluveer koos abikaasaga kahte väikest last. Kuidas aga kõik kohustused ööpäeva sisse ära mahutada? „Panen suurt rõhku ajaplaneerimisele ning pean kalendrit täpselt. Kui aega on vähe, ei saa endale lubada, et lähed tööle ja hakkad niisama telefonis skrollima. Iga minut peab olema arvel.“ Samas on mõnikord oluline võtta aega ka selleks, et inimestega lihtsalt rääkida – elust ja olust juttu puhuda. „Töö võib meid tihti defineerima hakata, aga see ei ole ju maailma kõige olulisem asi,“ lisab Põlluveer. Põlluveer peab oluliseks ka oskust õigel hetkel abi küsida. Ta ei ürita olla korraga jurist, raamatupidaja ja turundusspetsialist – vajadusel tellib ta teenuse sisse või küsib tuge neilt, kes on valmis oma kogemust jagama.„Olen väga üllatunud, kuivõrd paljud inimesed on olnud nõus mind lihtsalt, heast tahtest ja vabast ajast aitama, ilma et nad midagi vastu ootaksid. Kui küsin, miks nad seda teevad, öeldakse: ma lihtsalt tahan, et sul hästi läheks. Ilmselt olen osanud enda kõrvale õiged inimesed leida.“ „Panen suurt rõhku ajaplaneerimisele ning pean kalendrit täpselt. Kui aega on vähe, ei saa endale lubada, et lähed tööle ja hakkad niisama telefonis skrollima. Iga minut peab olema arvel.“ Hirmul on suured silmad Põlluveer on aktiivselt populariseerinud inseneeriakutset – ta on esinenud Enerhacki lastelaagrites, noorteprogrammis, mis tutvustab inseneeriat läbi praktiliste töötubade ja ideevõistluste, ning olnud mentor Enerhäkatoni programmis, kus gümnasistid pakkusid välja oma ideid inseneriprobleemide lahendamiseks. Kui Põlluveer peaks andma ühe soovituse noortele – eriti tüdrukutele –, kes kaaluvad inseneriõpet, oleks see lihtne: proovi ära. „Pole midagi hullemat kui jätta mõte järele proovimata – kasu on juba sellestki, kui proovimise käigus selgub, et see tee polnud sulle mõeldud,“ julgustab ta. Kui otsus on tehtud, tasub kogu teekond võtta ette sammhaaval ning mitte lasta end liigselt mõjutada teiste hirmujuttudest. „Tegelikult algab kõik lihtsatest etappidest: astud ülikooli sisse, lähed esimesse loengusse, teed ära esimese eksami. Ühel hetkel avastad ootamatult, et suurem osa teekonnast on juba märkamatult selja taga,“ julgustab Põlluveer. „Pole midagi hullemat kui jätta mõte järele proovimata – kasu on juba sellestki, kui proovimise käigus selgub, et see tee polnud sulle mõeldud.“ * Artikkel valmis koostöös Inseneriakadeemiaga. Inseneriakadeemia üks eesmärk on suurendada tüdrukute osakaalu inseneeria erialadel.