Eesti lennundus: turbulents või tõus?

Eesti lennundus: turbulents või tõus?. 23.01.2025. Nõmmik leiab, et Tallinna Lennujaama hea asukoht loob võimaluse siduda Eestit tihedamalt Balti- ja Skandinaavia maade lennujaamavõrgustikuga. Ta viitab ka Edgar Kanti esitatud Baltoskandia ideele (See kontseptsioon viitab Balti- ja Skandinaaviamaade (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra ja Taani) ühisele kultuurilisele, ajaloolisele ja geopoliitilisele sidususele- toim) „Kõik sõltub sellest, kuidas vaadata kaarti,“ märkis ta. Samas rõhutab Nõmmik vajadust lennuliikluse hajutamise ja tasakaalustamise järele, et vältida tipptundide-järgset, efektiivsusnäitajaid mõjutavat tühja terminali. Hea võimaluse annab selleks prognoositava piirkondliku lennunduse areng, mida toetab vesinikulennukite kasutuselevõtt. Eesti rahvusvahelist lennunduskonkurentsi aitab parandada Nõmmiku sõnul see, kui pöörata suuremat tähelepanu lennukite tehnohooldusele ja tehniliste spetsialistide koolitusele. „Hea näide on Eestis baseerub rahvusvaheliselt tuntud lennundusettevõte Magnetic MRO, mis on loonud kohalikele spetsialistidele karjäärivõimalusi. Sama olulist rolli mängivad droonitehnoloogia arendused, mis pakuvad nii tsiviil- kui ka sõjalistele rakendustele uusi lahendusi.“ Lennundussektori arendamiseks on vajalik terviklik strateegia, mis hõlmab ka lennujaamade moderniseerimist ja regionaalsete lennuliinide toetust. „Kui soovime tõsta Euroopa kontekstis Eesti lennunduse atraktiivsust, peab kogu infrastruktuur toetama sektori head käekäiku.“ Väikeriigi suur väljakutse Tallinna Lennujaam on Nõmmiku hinnangul saavutanud reisijate arvu ja lennuühenduste osas rahuldava taseme. Pärnu ja Kuressaare lennujaamade potentsiaali pole seevastu suudetud veel piisaval määral rakendada. Regionaalsete lennujaamade arendamisel peab Nõmmiku sõnul esmalt suurendama reisijate arvu ja kaasama tšarter-lende. Viimased aitaksid teadvustada reisijatel paremini Tartu lennujaama. „Tartu lennujaam liigub õiges suunas, kuid vajab lisaks Helsingile eelkõige sõlmlennujaamadesse uusi liine. Reisijate arvu kasv loob regulaarlendude lisamiseks ja nende turundamiseks paremad tingimused.“ Pärnu lennujaama osas on Nõmmik kriitilisem. „ Rahvusvaheliste regulaarlendude jätkusuutlikku võimalust pole praegu näha, kuid üks variant on arendada lennujaam odavlennufirmade keskuseks.“ See lahendus elavdaks ka maapealset ühistransporti, sest see looks Pärnu ja teiste Eesti linnade vahele parema ühenduse. Samuti ei pea Nõmmik realistlikuks, et Eestist võiks lähiajal saada rahvusvaheline lennundussõlm. Pigem peaks hoidma praegust olukorda. „Kui Air Baltic turult kaoks, tekitaks see tõsiseid tagajärgi, kuna lennufirma mängib oma laia lennuühenduste võrgustikuga Tallinna stabiilsete lennuühenduste tagamisel võtmerolli.“ Euroopa lennunduse globaliseerumine raskendab väiksemate riikide konkurentsi suurte rahvusvaheliste keskustega. „Lennundus ei ole nagu arvutimäng, milles ehitad lennujaama ja reisijad lihtsalt ilmuvad kohale. Edu nõuab tugevat majanduslikku alust, kindlaid lennuühendusi ja atraktiivset ärikeskkonda.“ “Lennundus ei ole nagu arvutimäng, milles ehitad lennujaama ja reisijad lihtsalt ilmuvad kohale. Edu nõuab tugevat majanduslikku alust, kindlaid lennuühendusi ja atraktiivset ärikeskkonda.” Nordica tõus ja langus Nõmmik möönab, et Nordica loomine oli algselt mõistlik samm, sest taotlus oli tagada riigile lennuühendused ja luua töökohti. Ent mõnedki strateegilised vead pidurdasid arengut. „Riiklik lennufirma vajab selgeid ja pikaajalisi eesmärke. Nordica puhul loobuti neist vaid mõne aasta möödudes,“ märkis ta. Probleemi süvendas juhtkondade sage vahetumine ja sektori eripärade vähene mõistmine. „Lennutransport ja lennundus laiemalt nõuab spetsiifilisi teadmisi ja pikaajalist kogemust. See pole valdkond, kuhu saab lihtsalt tuua bussiettevõtete juhid ja loota, et kõik sujub. Justkui tooks hokimängijad jalgpallimeeskonda – nad on küll sportlased, aga Ronaldoga konkureerida ei suuda,“ sõnas ta. Air Balticu edu taga on tippspetsialistid, kellel on aastatepikkune liinide planeerimise kogemus ja tugevad sidemed. „Meie väike uustulijate meeskond ei suutnud nende liigas võistelda,“ lisas Nõmmik. “Lennutransport ja lennundus laiemalt nõuab spetsiifilisi teadmisi ja pikaajalist kogemust. See pole valdkond, kuhu saab lihtsalt tuua bussiettevõtete juhid ja loota, et kõik sujub. Justkui tooks hokimängijad jalgpallimeeskonda – nad on küll sportlased, aga Ronaldoga konkureerida ei suuda.” Riiklik lennufirma: võimalus või vajadus? Nõmmik ei välista, et Eesti võiks tulevikus luua uue riikliku lennufirma või panustada mõnesse ettevõtmisse, kuid kõik sõltub globaalsest turusituatsioonist ja kriisidest. „COVID-19-sugused kriisid muudavad turgu. Kui turg ei suuda tagada piisavaid lennuühendusi ja töökohti, peab riik otsustama, kas sekkuda või mitte,“ selgitas ta. Riiklik lennufirma on põhjendatud vaid siis, kui erasektor ei suuda tagada vajalikke lennuühendusi. „Riigile on oluline lennundussektori tööhõive ja selle positiivne mõju. Kuid lennufirma loomisel peab olema selge strateegia ja õige ajastus. Praegu toimib turg hästi, seega pole riigi sekkumine vajalik.“ Eestis ei ole suurt rahvuslikku lennufirmat, kuid tegutsevad mitmed väiksemad, suurematele firmadele teenuseid pakkuvad lennuettevõtted. „Mõned Eesti ettevõtted rendivad lennukeid ja meeskondi, kusjuures lennukitel võib olla tellija logo, kuigi teenust pakub Eesti firma.“ Selline allhankija roll ei pruugi Nõmmiku sõnul olla pikaajaliselt kõige kasumlikum, kuid samas annab see kohalikele lennundusettevõtetele võimaluse ellu jääda ja areneda. Droonid ja AI – lennunduse järgmine peatükk Küsimusele, kas Eesti võiks saada rohepöördes lennunduse eestvedajaks, vastas Nõmmik realistlikult: „Eesti lennuettevõtted järgivad tellijate eelistusi. Kui turul eelistatakse keskkonnasõbralikke lahendusi, kohanduvad ka meie firmad vastavalt sellele.“ Ta rõhutas, et lennundus on oma olemuselt konservatiivne ala, kus ohutus on alati prioriteet. „Uued tehnoloogiad, näiteks vesinikulennukid, vajavad pikemaajalist katsetamist ja rangeid käitamisprotseduure. Seetõttu ei leia suured muutused aset üleöö.“ Nõmmiku meelest ootab mehitamata tehnoloogiaid tulevikus suur potentsiaal. „Droonidega kaubavedudest droonidega ja mehitamata lendudest võib peagi saada reaalsus, kuid sellega kaasnevad uued regulatsioonid. On tõenäoline, et tulevikus hakatakse droonide kasutust ohutuse, turvalisuse ja privaatsuse tagamiseks rangemalt reguleerima.“ Kokkuvõttes usub Nõmmik, et Eesti lennunduse edu võiks põhineda tasakaalustatud strateegial, mis arvestab nii regionaalseid võimalusi kui ka rahvusvahelisi trende. Regionaalsete lennujaamade arendamine ning lennukite tehnohoolduse ja droonitehnoloogia edendamine on võtmetegurid, mis aitavad Eestil lennunduses silma paista. Samas tuleb säilitada realistlikud ootused ja olla valmis kriisideks, mis võivad turgu ootamatult mõjutada.