Ida-Virumaa – maakond kui tulevikulabor

Ida-Virumaa – maakond kui tulevikulabor. 26.11.2024. Narvas toimunud teine Õiglase Ülemineku Foorum, mille alapealkiri „Nutikast kahanemisest kestliku suurtööstuseni“ viitab Ida-Virumaa tulevikuambitsioonidele, tõi kokku üle kahesaja teadlase, ettevõtja, ametniku ja kolmanda sektori esindaja. Foorumi keskmes oli küsimus, kuidas kujundada piirkond kestlikuks ja innovatiivseks majanduskeskkonnaks. Teemad ulatusid rohepöörde võimalustest ja tööstusuuendustest kuni hariduse ja teaduse rollini regionaalses arengus. TalTechi ja Tartu Ülikooli teadlaste korraldatud üritus on osa kuueaastasest projektist, mis toetab õiglast üleminekut Ida-Virumaal. Roheline majandusmudel kui Euroopa uus reaalsus „Me elame ajal, mil roheline majandusmudel ei ole enam teooria, vaid praktiline elluviimine,“ ütles Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi peadirektori asetäitja Maive Rute. Ta rõhutas, et suur osa transpordist hakkab kasutama elektrit, mis avab uusi turge ja võimalusi ka Ida-Viru ettevõtetele. Erilist rõhku pani ta ringmajanduse arendamisele, mainides, et piirkond võiks spetsialiseeruda näiteks laevade energiatõhusamaks ehitamisele. Rute sõnul on Euroopa roheline transformatsioon võimaluste territoorium, kuid selle kasutamine eeldab nii teaduse, tööstuse kui ka poliitika omavahelist tugevat seotust. Tema hinnangul on Ida-Virumaal tugev potentsiaal kombineerida tööstuse traditsioone ja uusi tehnoloogiaid, mis võimaldaks muuta piirkonna ka rahvusvaheliselt atraktiivseks. Ida-Virumaa investeeringute agentuuri juhatuse liige Teet Kuusmik tõi välja, et piirkonnas leiab aset oluline transformatsioon. „Ida-Virumaal on juba mõnda aega kestnud üleminek põlevkivilt ning on tekkinud palju uusi tulevikuväljavaateid,“ märkis ta. Ühe eredama näitena tõi Kuusmik esile Narva magnetitehase arenduse, mille mõju ulatub otsestest investeeringutest kaugemale. „Magnetitehas on muutunud tehaste magnetiks,“ ütles ta, viidates tööstussümbioosile, mis on toonud Ida-Virumaale vesinikutootmise ning suurinvesteeringu energiasalvestite parki. Samuti on Kuusmiku sõnul töös projekt, mille käigus luuakse filmitööstuse stuudiokompleks. See näitab, kuidas piirkonnas seotakse omavahel traditsioonilist tööstust ja innovatsiooni ning püütakse sedakaudu mitmekesistada oma majandust. Tööstus 5.0: nutikad tehased ja rohepöörde sünergia TalTechi professor Tauno Otto keskendus oma ettekandes Tööstus 5.0 kontseptsioonile, mis toob tootmisprotsessidesse targad süsteemid ja koostöörobotid. „Tööstus 5.0 on tihedalt seotud rohepöördega – iga toode tuleb suunata taaskasutusse ja ressursse tuleb kulutada täpselt nii palju, kui on vaja,“ selgitas Otto. Ta rõhutas, et Ida-Virumaa sobib ideaalselt nn õppivateks tehasteks, kus tootmine on dünaamiline ja pidevalt optimeeritud. Argo Rosin, TalTechi tulevikuenergeetika lahenduste spetsialist, tõi esile taastuvenergia hinna väljakutsed. „Odav elekter on inimõigus, kuid taastuvenergia paindlik tasakaalustamine tõstab selle omahinda,“ ütles ta, viidates Hiina fossiilkütustel põhineva elektri konkurentsivõimelisele hinnale. Rosin rõhutas, et kogukondlik lähenemine energiatarbimisele ja tehisintellekti kasutamine energiavõrkudes võib aidata hinna alla viia. FinEsti Targa Linna Tippkeskuse energiapoliitika ekspert Einari Kisel lisas, et Eesti asub energiakulude osas Euroopa keskmikus, kuid konkureerib samal ajal odava energia tšempionitega – Soome ja Rootsiga. „Peame keskenduma tööstustele, mis on nutikamad ja vähem energiamahukad, näiteks soojuspumpade tootmisele, mis sobib Ida-Virumaale suurepäraselt,“ ütles Kisel. Innovatsioonilaborite ajastu TalTechi Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht tõi oma kõnes välja teaduse ja hariduse olulise rolli piirkonna arengus. „Ida-Virumaast on saamas tõeline innovatsioonilabor, kus kohtuvad teadus, ettevõtlus ja haridus,“ ütles ta. Esimesel tegutsemisaastal on teaduskonsortsium käivitanud 22 uurimisrühma, kaasanud 59 noorteadlast ja sõlminud 16 ettevõtluslepingut. Roosileht lisas, et hetkel sisustatavates teaduslaborites hakatakse arendama ettevõtetele pakutavaid teenuseid. Narva Eesti Gümnaasiumi direktor Irene Käosaar kinnitas, et piirkonna inimesed on muutusteks valmis. „Ida-Virumaa ei erine uuendusmeelsuse poolest muust Eestist. Siinne elanikkond on avatud uutele ideedele ja tehnoloogiatele,“ märkis ta. Foorumil käsitletud teemad näitavad, et Ida-Virumaa on jõudmas olulise verstapostini. Piirkond, mida traditsiooniliselt seostatakse põlevkiviga, on astumas samme, et kujuneda rohepöörde vallas eeskujuks ja innovatsiooni lipulaevaks. Kuigi väljakutseid nagu taastuvenergia hinna konkurentsivõime ja mineraalide nappus ei saa alahinnata, näitavad teadlaste, ettevõtjate ja poliitikute pakutud lahendused selget teed edasi. Ida-Virumaa potentsiaal võimaldab tal asuda Eesti rohepöörde etteotsa, kuid see nõuab kõigi osapoolte koostööd, et oleks võimalik kasutada ressursse targalt ja edendada kestlikku arengut.