FinEst Targa linna tippkeskuse energiapoliitikate praktik-professor
Kui Eesti soovib saada siia eksportivaid energiamahukaid tööstusi, tuleb muuta elektrivõrgu hinna- ja arenduspoliitikat.
Eesti konkurentsivõime probleemidest rääkides viidatakse sageli kõrgele elektrihinnale, mis pärsib ettevõtete tegevust. Samas küsitakse tihti, milline on kõikide elektrihinna komponentide summa, ehk milline on tegelikult meie elektri kogukulu konkurentsivõime laiem kontekst. Kuidas paistab Eesti siin silma võrdluses naabrite ja Euroopa Liidu riikidega?
Belgias tegutsev mõttekoda Bruegel on teinud ära suure töö ning pannud kokku lihtsalt kasutatava andmebaasi kõikide Euroopa Liidu riikide elektrihinna komponentidest. Sealt on võimalik leida erinevate tarbijagruppide ja kulukomponentide kaupa võrdlusandmeid ajavahemikust 2017-2023, koguhinna võrdlusi ning iga liikmesriigi hinnakomponentide muutusi nendel aastatel.
Selle andmebaasi alusel on võimalik tuua Eesti kohta välja mitu olulist tähelepanekut:
- Energiamahukate tööstuste jaoks oli Eesti elektri koguhind 2023. aastal Euroopa Liidu keskmisel tasemel (11. kohal), suuremal osal liikmesriikidest on hind suurtööstustele veel kõrgem. Meie tegelik energiamahukate tööstuste probleem on selles, et me naabriteks on Euroopa meistrid Soome ja Rootsi, kes suudavad pakkuda kaks korda odavamat elektrit. Uute regionaalsete tööstuste arendajate silmis on põhjanaabritel selge konkurentsiseelis;
- Väikeste kodutarbijate elektri koguhinna võrdluses on Eesti samuti Euroopa Liidu keskmik (14. kohal), samas on Soome ja ka Läti elektri koguhind väikestele kodutarbijatele Eestist kõrgem. Siin paistab välja Kesk- ja Ida-Euroopa riikide poliitiline lähenemine hoida kodutarbijate hinda kunstlikult all, samas kui Põhja- ja Lääne-Euroopas kaldutakse just neid rohkem maksustama. Sageli vastavad kodutarbijad, et rikaste riikidega võrreldes on madalamad ka meie palgad. Mida aga peaksid siis tegema rumeenlased, lätlased, poolakad ja kreeklased, kelle kodutarbijate elektrihind on meiega võrreldes kõrgem ja sissetulekud veelgi väiksemad?
- Võrgutasude võrdlus toob esile erinevate tarbijagruppide ristsubsideerimise teema: tööstust arendavates riikides on suurtööstuste võrgutasud üldjoontes palju väiksemad kui eratarbijate võrgutasud. Võrreldes energiamahukate tööstuste võrgutasusid 2023. aastal on Eesti tagumiste riikide hulgas (vt lisatud graafikut 1). Kodutarbijate osas kuulume madalamate võrgutasudega riikide hulka (vt graafikut 2). Mõttekoht: Eesti suurtööstuste võrgutasu on väikeste kodutarbijate võrgutasust 2,5 korda väiksem, Rootsis on vahe 6-kordne, Soomes 8-kordne, Lätis koguni 14-kordne. Ime siis, et energiamahukamad tööstused sinna kolivad. Selle probleemi võti on Eestis Konkurentsiameti käes;
- Väikese ja keskmise elektritarbimisega ettevõtete vaates on Eesti elektri koguhind vägagi atraktiivne (EL riikide võrdluses 6.-8. kohal). Samas on nende ettevõtete tooted ja teenused suunatud enamasti siseturule ning ei oma ka firmakuludes väga suurt osakaalu.
Elektrihind: võrreldes energiamahukate tööstuste võrgutasusid 2023. aastal on Eesti tagumiste riikide hulgas.
Elektrihind: võrreldes energiamahukate tööstuste võrgutasusid 2023. aastal on Eesti tagumiste riikide hulgas.
Eestis teebki elektri koguhind keeruliseks just energiamahukate ja eksportivate tööstuste elu, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete elektrihind on selle kõrval palju soodsam.
Kui Eesti soovib siia eksportivaid energiamahukaid tööstusi (mis tooks kogu riigile täiendavat tulu ja vähendaks maksukoormust), siis tuleb muuhulgas muuta oluliselt elektrivõrgu hinna- ja arenduspoliitikat. Esmajoones tuleks kaaluda võrgutasude ristsubsideerimise lõpetamist, kuigi see on poliitikute jaoks valus teema.
