Külli Taro: ebaaus konkurents läbi pöördukse efekti

Külli Taro: ebaaus konkurents läbi pöördukse efekti. 26.09.2024. Mõistega “pöördukse efekt” kirjeldatakse olukorda, kus avalikus sektoris töötanud inimesed liiguvad tööle erasektori samasse valdkonda. Ja vastupidi. Kuigi sektoritevaheline liikumine toob teadmiste ja kogemuste vahetamise teel kasu, tõusetuvad ka olulised eetilised küsimused. Luuakse võimalik huvide konflikti olukord, kus erahuvid võivad hakata prevaleerima avalike huvide ees. Eraettevõttest riigiametisse siirdumisel saab probleeme vältida riigiteenistusesiseselt. Keerulisem on olukord siis, kui ametnik või poliitik (parlamendi või valitsuse liige) liigub erasektorisse. Kuidas vältida huvide konflikti juhul, kui näiteks majandusministeeriumist minnakse tööle energeetikaettevõttesse, keskkonnaministeeriumist põlevkiviettevõttesse või kaitseministeeriumist kaitsetööstusesse? Ja kas üldse peaks? Ei tohi unustada, et põhiseadus tagab õiguse valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta. Seda õigust saab seadusega piirata, kuid piirangud peavad olema eesmärgipärased ja proportsionaalsed. Liigsed piirangud peletavad inimesed eemale Tööturg on avatud ning Eesti riigi personalipoliitikas soositakse üha enam avaliku ja erasektori vahelist mobiilsust ning tähtajalisi ametiaegu. Avaliku sektori tippametnikud valitakse ametisse viieks aastaks. Kui ametiaeg läbi, peab täistööjõus tippspetsialist saama rakendada oma oskusi ning teenida rahuldavat elatist. Liigsete piirangutega peletame head inimesed avalikust sektorist üldse eemale. Probleem ei ole uus. 20 aastat tagasi vastu võetud ÜRO korruptsioonivastases konventsioonis sätestati, et riikide ülesanne on ennetada huvide konflikte, “kohaldades vajaduse korral ja mõistlikuks ajavahemikuks piiranguid endiste ametiisikute kutsetegevusele või ametiisikute töötamisele erasektoris pärast ametist lahkumist või pensionile jäämist, kui selline tegevus või töötamine on otseselt seotud ametiisikute poolt ametisoleku ajal täidetud või kontrollitud tööülesannetega” (art 12.2e). Eesti on seda suunist täitnud võimalikult minimaalselt. Meil on keelatud minna järelevalvega tegelevalt ametikohalt aasta jooksul endale või lähedasele kuuluvasse ettevõttesse osanikuks või juhtimis- ja kontrollorgani liikmeks. Teistes riikides rakendatavate reeglite palett on väga rikkalik. Isegi juhul, kui reeglite täitmist kontrollida ei suudeta, põhjendatakse rangete piirangute rakendamist sellega, et nii antakse taunimisväärse käitumise kohta selge sõnum. Nn mahajahtumisperiood varieerub tavaliselt kuue kuu ja kolme aasta vahel. See võib tähendada täielikku keeldu asuda teatud sektorisse või üldse tööle, aga ka piiratud keeldu tehinguid teha või lobitöös osaleda. Näiteks Lätis kehtib kaheaastane keeld teha tehinguid ettevõtetega, mida endine ametnik varem kontrollis, juhtis või mille suhtes langetas hankemenetluses otsuse. Leedus on üheaastane keeld töötada ettevõttes, mida ametnik ametist lahkumisele eelnenud aastal jooksul kontrollis või mille rahastamist puudutava otsuse tegemisel osales. Mitmes riigis peab ametnik küsima spetsiaalselt komisjonilt või eetikakomiteelt luba, kui ta asub tööle sama valdkonna ettevõttesse. Või peab lihtsalt pidama nõu otsese juhiga, kuidas töökohavahetusel huvide konflikti vältida. Kehtestatakse reegleid ametialaselt teada saadud info edasiseks kasutamiseks ja lobitööks varasemate kolleegidega. Mitmes riigis peab ametnik küsima spetsiaalselt komisjonilt või eetikakomiteelt luba, kui ta asub tööle sama valdkonna ettevõttesse. Austraalias on koguni nähtud kriminaalkoodeksiga ette kuni viieaastane vanglakaristus, kui avalikust teenistusest lahkunud ametnik kasutab teenistuses saadud informatsiooni ebaausalt endale või endaga seotud isikule kasu saamiseks või teistele kahju tekitamiseks. Leebemad regulatsioonid näevad ette, et ametisse asuva ja/või ametist lahkuva riigiteenistujaga allkirjastatakse eetilise käitumise kokkulepe. Käte laiutamise poliitika pole piisav Üha enam piiranguid seatakse valdkonnapõhiselt. Näiteks kaitseministeeriumist või kaitseväest suundutakse tihtipeale edasi tööle kaitsetööstusettevõtetesse. Lisaks tundliku informatsiooni kasutamise keelule võidakse sanktsioneerida ettevõtteid hoiduda endisi ametnikke teatud projektidesse kaasamast või isegi keeldutakse sõlmimast riigi tellimuslepinguid ettevõtetega, kus töötavad endised ametnikud. Miks nähakse võimalikku huvide konflikti välistavate regulatsioonide ja selgitustööga nii palju vaeva? Sest pöördukse efekt võib kahjustada valitsuse tegevuse usaldusväärsust, ohustada poliitikakujundamise ausust ja sõltumatust ning põhjustada ebaausa konkurentsi ja ebatõhusate riiklike kulutuste tõttu majanduslikku kahju. Pöördukse efekt võib kahjustada valitsuse tegevuse usaldusväärsust, ohustada poliitikakujundamise ausust ja sõltumatust ning põhjustada ebaausa konkurentsi ja ebatõhusate riiklike kulutuste tõttu majanduslikku kahju. Erasektorisse siirduvad avaliku sektori ametnikud omavad siseteavet, võrgustikke ja mainet, mis avavad palju uksi. Selliselt on reaalne oht luua ebaaus konkurentsikeskkond. Isegi ametis olles võivad ametnikud teha kallutatud otsuseid ja kujundada poliitikat selliselt, et täidavad tulevaste tööandjate ootusi või loovad endale tulevikuks soodsa töökoha. Mina isiklikult ei poolda ühtegi regulatsiooni, mida me ei suuda efektiivselt rakendada. Siiski pole ka tavapärane käte laiutamise poliitika piisav, isegi kui ühtegi täielikult vettpidavat ja ainuõiget lahendust pole. Võiksime vähemalt jõuda selleni, et tekib laialdane arusaam, miks ja millal võib pöördukse efekt olla ühiskonnale kahjulik, riigile kallis ja eelarvele koormav. Ning et era- ja avaliku sektori vahel liikuvad inimesed teaksid oma karjäärivalikuid tehes selgelt ette, milline käitumine on taunitav ja milline mitte. Võiksime jõuda selleni, et tekib laialdane arusaam, miks ja millal võib pöördukse efekt olla ühiskonnale kahjulik, riigile kallis ja eelarvele koormav.