Tegemist on senise Põlevkivi Kompetentsikeskuse baasil loodud kolledži uue struktuuriüksusega, mis tegutseb senisest suuremas koosseisus. Ühes lisandunud teadlastega keskendub KKK nii uurimistööle kui rakenduslike teenuste osutamisele.
„Uues kompetentsikeskuses asub kolm uurimisrühma. Tegelesime juba ammu lisaks põlevkivile ka muudest toormetest uute tehnoloogiate abil erinevate materjalide sünteesimisega. Nüüd on näiteks uue perspektiivse suunana käima läinud katsed, mille lõppeesmärk on plastijäätmetest vesiniku tootmine,“ ütles keskuse juhataja Kalle Pirk.
Viimase viie aastaga on Põlevkivi Kompetentsikeskus oma tegevusvaldkonda oluliselt laiendanud väljaspoole põlevkivi valdkonda. Eelkõige puudutab see plastjäätmete keemilise ringlussevõtu tehnoloogiaid. Ühe näitena võib tuua tahke soojuskandjaga pürolüüsi protsessis orgaanilistest toorainetest sünteesgaasi saamise metoodika väljatöötamise. Sellega seotud uurimisteema raames on plaanis käivitada katseseade ja uurida muuhulgas ka võimalusi vesiniku tootmiseks.
Uus kompetentsikeskus koondab endas kahte laborit – kütuste tehnoloogia teadus- ja katselabor ning rakendusliku keemia teaduslabor − ning mitut uurimisrühma. Keskus on ühtlasi kontaktpunktiks ettevõtete ja uurimisrühmade vahel.
Uus keskus pakub jätkuvalt erinevaid teenuseid Ida-Virumaal tegutsevatele ettevõtetele. KKK struktuuris tegutseb Veroonika Shirokova juhtimisel täiesti uus uurimisrühm, mis on loodud Õiglase Ülemineku Fondi toetusel ning keskendub nanokomposiitmaterjalide uurimisele taastuvenergeetika ja salvestustehnoloogia valdkonnas.
Tegevusvaldkonda on laiendanud ka rakendusliku keemia uurimisrühm, mida juhib professor Allan Niidu. Uurimisrühm tegeleb CO2 väärindamise ja haruldaste muldmetallide kasutamisega poorsete materjalide loomisel.
Kestlike Keemiatehnoloogiate Kompetentsikeskus jätkab muuhulgas ka põlevkivikeemia erinevate võimaluste uurimist ning keskkonnasõbralike rakenduste väljatöötamist.
Keskuse eesmärk on koondada sünergia tekkimiseks erinevad laborid ja uurimisrühmad, sest nii on teenuste pakkumine ettevõtetele laiem, põhjalikum ja komplekssem. Sama kehtib ka teadusuuringute kohta, sest keerulised probleemid nõuavad heade lahenduste saavutamiseks erinevate erialade teadurite kaasamist.