TalTechi tudengi loodud projekt võitis Karl Suure Euroopa noorteauhinna Eesti vooru

24.04.2024
TalTechi tudengi loodud projekt võitis Karl Suure Euroopa noorteauhinna Eesti vooru. 24.04.2024. „Meie projekt käsitleb otse ja ausalt moe jätkusuutlikkust , tõstes inimeste teadlikkust ja inspireerides muutma tarbimisharjumusi,“ selgitas Mand. Projekt julgustab leidma trenditeadlikkuse ja keskkonnasõbralikkuse vahelist tasakaalu, näidates, et jätkusuutlikkus ei tähenda moest loobumist, vaid uute, vastutustundlike valikute tegemist. Majandustudengi sõnul köidavad mood ja kiirelt vahetuvad trendid pea iga noort. „Uurides lähemalt kiirmoetööstust, tulid päevavalgele selle rängad keskkonnamõjud ja eetilised probleemid,“ tõdes Mand. „Selline teadmine ei jätnud meid ükskõikseks. Tundus vale ja vastutustundetu jätkata moe tarbimist samas vaimus, teades, et sellel pole tulevikku. Selle asemel suunasime oma energia, kire ja loovuse jätkusuutliku moe propageerimisse, tahtsime avada ukse alternatiivsetele, eetilistele ja keskkonnasõbralikele moetarbimisviisidele, mis pakuvad lahendusi, mitte ei süvenda probleeme.“ Nõnda sai kahe entusiastliku neiu ühisest visioonist alguse projekt Samm Korraga. Särasilmsed noored teevad Youtube’is oma saatesarja, kus räägivad erinevatest jätkusuutlikest moetarbimisviisidest – riiete rentimisest, rõiva elutsüklist, värvianalüüsist ja kapselgarderoobist. Aktiivne koostöö käib ka haridusasutustega, kus on noorte innustusel korraldatud mitmeid üritusi – näiteks second hand market ja moe-show. „See aitab muuta jätkusuutlikku tarbimist õpilaste seas atraktiivsemaks ja harjumuspärasemaks – näitab neile, et teise ringi riiete ostmine ja müümine ei ole häbiasi, vaid uus ja positiivne normaalsus,“ toob Mand välja. Samuti on tudengid korraldanud näituse, mille jaoks kogusid 600 kilogrammi tekstiilijäätmeid, et näidata probleemi suurust ja võimalust neid riideid taaskasutada. „Soovisime tutvustada oma projekti ja selle eesmärke ka laiemale publikule  ja konkurss pakkus selleks hea võimaluse,“ selgitas Mand konkursil osalemise tagamaid. Samm Korraga ei keskendu vaid Eestile, vaid kajastab jätkusuutlikkuse teemat laiemalt, sh Euroopa ja globaalsel tasandil, mille kaudu pakutakse väärtuslikku panust üleeuroopalisse arutellu. „Meie projekt seab sihiks ühtlustada arusaama moetarbimisest. Kui näiteks Taanis on saanud teise ringi rõivapoodide külastamisest juba igapäevane norm, siis Eestis on sõnal “kaltsukas” tihtipeale juures negatiivne maik,“ tõdes Mand. „Meie projekt rõhutab, et jätkusuutlikkus ei pea olema igav ega piirav, vaid see võib olla lõbus ja kaasahaarav viis, kuidas noored saavad ühiskonnas positiivset muutust esile kutsuda.“ Tulevikus soovib Samm Korraga tiim koostööd haridusasutustega veelgi suurendada, et anda õpilastele ja tudengitele praktilisi teadmisi ja oskusi, mis aitavad neil teha teadlikke valikuid moe tarbimisel. Samuti jätkavad nad saatesarja uute osade filmimist. „Meie eesmärk on jõuda ka televisiooni, et sõnum jõuaks veel rohkemate inimesteni. Loodame, et suudame huvitavate ja kaasahaaravate lugude kaudu inspireerida inimesi üle kogu riigi ja kaugemalgi,“ märkis Mand. Lisaks plaanivad nad korraldada erinevaid üritusi, mis toetavad Samm Korraga missiooni ja pakuvad osalejatele võimalust jätkusuutlikkuse nimel kaasa mõelda ning tegutseda. „Need sündmused on suunatud nii haridusele kui ka meelelahutusele ja loovad seeläbi positiivse ja kaasahaarava keskkonna,“ selgitas tehnikaülikooli tudeng. Samm Korraga tiim on kutsutud 7. mail Aachenis toimuvale auhinnatseremooniale, kus tehakse teatavaks Euroopa võitjad. Samm Korraga saatesarja saab vaadata Youtube’ist ja noorte tegemistega end kursis hoida jälgides nende Facebooki ja Instagrami. Igal aastal annavad Euroopa Parlament ja Aachenis asuv Karl Suure rahvusvahelise auhinna sihtasutus välja Karl Suure noorteauhinda. Auhinnaga tunnustatakse noorteprojekte, mis edendavad eurooplaste üksteisemõistmist.
Turunduskommunikatsiooni spetsialist
Samm Korraga eestvedamisel toimunud tekstiilijäätmete teemaline näitus Põhjala tehases | Foto: Samm Korraga

Samm Korraga eestvedamisel toimunud tekstiilijäätmete teemaline näitus Põhjala tehases | Foto: Samm Korraga

Ettevõtliku TalTechi majandustudengi Emma Mandi algatatud projekt Samm Korraga võitis Karl Suure Euroopa noorteauhinna Eesti vooru.

„Meie projekt käsitleb otse ja ausalt moe jätkusuutlikkust , tõstes inimeste teadlikkust ja inspireerides muutma tarbimisharjumusi,“ selgitas Mand. Projekt julgustab leidma trenditeadlikkuse ja keskkonnasõbralikkuse vahelist tasakaalu, näidates, et jätkusuutlikkus ei tähenda moest loobumist, vaid uute, vastutustundlike valikute tegemist.

Majandustudengi sõnul köidavad mood ja kiirelt vahetuvad trendid pea iga noort. „Uurides lähemalt kiirmoetööstust, tulid päevavalgele selle rängad keskkonnamõjud ja eetilised probleemid,“ tõdes Mand. „Selline teadmine ei jätnud meid ükskõikseks. Tundus vale ja vastutustundetu jätkata moe tarbimist samas vaimus, teades, et sellel pole tulevikku. Selle asemel suunasime oma energia, kire ja loovuse jätkusuutliku moe propageerimisse, tahtsime avada ukse alternatiivsetele, eetilistele ja keskkonnasõbralikele moetarbimisviisidele, mis pakuvad lahendusi, mitte ei süvenda probleeme.“ Nõnda sai kahe entusiastliku neiu ühisest visioonist alguse projekt Samm Korraga.

Emma Mand | Foto: Samm Korraga

Emma Mand | Foto: Samm Korraga

Särasilmsed noored teevad Youtube’is oma saatesarja, kus räägivad erinevatest jätkusuutlikest moetarbimisviisidest – riiete rentimisest, rõiva elutsüklist, värvianalüüsist ja kapselgarderoobist. Aktiivne koostöö käib ka haridusasutustega, kus on noorte innustusel korraldatud mitmeid üritusi – näiteks second hand market ja moe-show. „See aitab muuta jätkusuutlikku tarbimist õpilaste seas atraktiivsemaks ja harjumuspärasemaks – näitab neile, et teise ringi riiete ostmine ja müümine ei ole häbiasi, vaid uus ja positiivne normaalsus,“ toob Mand välja. Samuti on tudengid korraldanud näituse, mille jaoks kogusid 600 kilogrammi tekstiilijäätmeid, et näidata probleemi suurust ja võimalust neid riideid taaskasutada.

„Soovisime tutvustada oma projekti ja selle eesmärke ka laiemale publikule  ja konkurss pakkus selleks hea võimaluse,“ selgitas Mand konkursil osalemise tagamaid. Samm Korraga ei keskendu vaid Eestile, vaid kajastab jätkusuutlikkuse teemat laiemalt, sh Euroopa ja globaalsel tasandil, mille kaudu pakutakse väärtuslikku panust üleeuroopalisse arutellu.

„Meie projekt seab sihiks ühtlustada arusaama moetarbimisest. Kui näiteks Taanis on saanud teise ringi rõivapoodide külastamisest juba igapäevane norm, siis Eestis on sõnal “kaltsukas” tihtipeale juures negatiivne maik,“ tõdes Mand. „Meie projekt rõhutab, et jätkusuutlikkus ei pea olema igav ega piirav, vaid see võib olla lõbus ja kaasahaarav viis, kuidas noored saavad ühiskonnas positiivset muutust esile kutsuda.“

Samm Korraga tiim | Foto: Samm Korraga

Samm Korraga tiim | Foto: Samm Korraga

Tulevikus soovib Samm Korraga tiim koostööd haridusasutustega veelgi suurendada, et anda õpilastele ja tudengitele praktilisi teadmisi ja oskusi, mis aitavad neil teha teadlikke valikuid moe tarbimisel. Samuti jätkavad nad saatesarja uute osade filmimist. „Meie eesmärk on jõuda ka televisiooni, et sõnum jõuaks veel rohkemate inimesteni. Loodame, et suudame huvitavate ja kaasahaaravate lugude kaudu inspireerida inimesi üle kogu riigi ja kaugemalgi,“ märkis Mand.

Lisaks plaanivad nad korraldada erinevaid üritusi, mis toetavad Samm Korraga missiooni ja pakuvad osalejatele võimalust jätkusuutlikkuse nimel kaasa mõelda ning tegutseda. „Need sündmused on suunatud nii haridusele kui ka meelelahutusele ja loovad seeläbi positiivse ja kaasahaarava keskkonna,“ selgitas tehnikaülikooli tudeng.

Samm Korraga tiim on kutsutud 7. mail Aachenis toimuvale auhinnatseremooniale, kus tehakse teatavaks Euroopa võitjad.

Samm Korraga saatesarja saab vaadata Youtube’ist ja noorte tegemistega end kursis hoida jälgides nende Facebooki ja Instagrami.

Igal aastal annavad Euroopa Parlament ja Aachenis asuv Karl Suure rahvusvahelise auhinna sihtasutus välja Karl Suure noorteauhinda. Auhinnaga tunnustatakse noorteprojekte, mis edendavad eurooplaste üksteisemõistmist.