Mis oleks, kui arstid oskaksid juba aastaid enne haiguse tekkimist öelda, millised tervisehädad meid ohustavad ja kuidas neid vältida? Tartu Ülikooli genoomika instituudi professor Elin Org rääkis TalTechi tervise- ja toidutehnoloogiate fookustippkeskuse ning Adapteri ühisel arengupäeval, kuidas geene, soolebaktereid ja elustiili käsitlevate andmete abil võiks haigusriske varakult märgata ja inimesele tervena elatud aastaid juurde võita.
„Meie ühine eesmärk pole mitte niivõrd see, et saaksime elada 100–120 aasta vanuseks, kuivõrd see, et me elaksime võimalikult tervetena,“ rõhutas Org.
Eesti elanikkond vananeb ja eluiga pikeneb, kuid tervena elatud aastate arv ei taha samas samas tempos suureneda. Üha rohkem inimesi peab tulema toime krooniliste haigustega, mis koormavad nii tervishoiusüsteemi kui ka ühiskonda.
Orgi hinnangul oleks juba seegi suur saavutus, kui suudaksime inimeste tervena elatud aega viie aasta võrra pikendada. Selleks tuleb aga haigusriske võimalikult vara märgata ja haiguste teket ennetada.
Neli tegurit, mis kujundavad meie tervist
Kui täpselt saab inimese tulevasi terviseriske ennustada? Orgi sõnul tuleb selleks arvestada nelja teguri koosmõju: geene, mikrobioomi, elustiili ja keskkonnamõjusid.
Geenid annavad meile sünnist kaasa teatud eelsoodumused. Mõnel võivad need suurendada südamehaiguste või teist tüüpi diabeedi riski, mõnel mitte. Ent sama palju väärivad tähelepanu meie igapäevased harjumused: mida me sööme, kui palju liigume ja magame ning millise stressiga kokku puutume. „Isegi madala geneetilise riskiga inimene võib jääda haigeks , kui ta ei vaata kõiki muid komponente,“ selgitas Org.
Omaette oluline roll on täita mikrobioomil ehk meie organismis elavate mikroorganismide kooslusel. Kui geenid püsivad elu jooksul suuresti muutumatuna, siis mikrobioom saab meie toitumisest, keskkonnast ja muudest harjumustest pidevalt mõjutatud.
Teadlaste eesmärk on erinevate kategooriate teadmised ühendada, et saada hakata inimese terviseriske senisest täpsemalt hindama. Tulevikus võiks muuhulgas jälgida, mil määral mõjutavad toitumisharjumuste muudatused konkreetse inimese tervist ja haigestumise tõenäosust.
Eesti geenivaramust on saamas haiguste ennetamise tööriist
Eesti personaalmeditsiinil on Orgi sõnul kasutada tugev eelis. Eesti geenivaramuga on liitunud ligikaudu viiendik elanikkonnast ning teadlased saavad geeniandmeid ühendada inimeste terviseandmete ja uuringutulemustega.
Alates 2024. aastast saavad geenidoonorid tutvuda Geenivaramu portaalis südame-veresoonkonnahaiguste ja teist tüüpi diabeedi riskiga ning hankida teavet ravimite sobivuse kohta.
Samuti võimaldab portaal uurida, mil moel võivad hakata järgmise kümne aasta jooksul mõjutama haigestumise tõenäosust erinevad tegurid – sealhulgas suitsetamine, kehakaalu suurenemine ning vere rasvanäitajate muutused.
Org peab suureks edulooks rinnavähi sõeluuringut, mis aitab hinnata inimeste geneetilist riskiastet ning kutsuda suurema riskiteguriga naisi juba 40. eluaastast alates mammograafiasse.
Sellise võimaluse teostumiseks tuli tema sõnul teha ligikaudu kümme aastat teadustööd ja katsetusi. Edaspidi soovivad teadlased kasutada sarnast lähenemist ka teiste haiguste, näiteks osteoporoosi puhul.
„Meie ühine eesmärk pole mitte niivõrd see, et saaksime elada 100–120 aasta vanuseks, kuivõrd see, et me elaksime võimalikult tervetena.”
Elin Orgi nägemuses võiks meditsiin hakata hindama iga inimese haigusriske, andma talle selle põhjal personaalseid soovitusi ning jälgima patsiendile pakutud meetmete toimivust. Saadavate tulemuste põhjal oleks võimalik soovitusi veelgi täpsemaks muuta. Foto: Harry Tiits
Sama toit, erinev mõju
Üks põnevamaid uurimissuundi puudutab personaalset toitumist. Org tutvustas Iisraelis läbi viidud uuringut, mille käigus jälgiti erilaadsete toidukordade mõju 800 inimese veresuhkrutasemele.
Selgus, et ühesugune toit võib mõjutada eri inimeste veresuhkrutaset vägagi erinevalt. „Meile öeldakse toitumissoovituste kaudu pidevalt, et sööge üht või teist, siis on parem. Uurimistöö aga näitas, et toidu mõju on väga personaalne,“ rääkis Org.
Üks põhjus peitub soolestiku bakterites, mille kooslus on igal inimesel erinev. Hilisemad uuringud näitasid, et inimese soolebakteritega arvestavad toitumissoovitused võivad aidata parandada ainevahetust ja vähendada keharasva hulka.
Tulevikus võiks inimene saada tavapäraste toitumissoovituste kõrval juhiseid, mis arvestavad tema organismi eripäradega.
Mikrobioom võib aidata mõista paremini ravimite mõju. Juba praegu on teada, et geenid mõjutavad ravimite toimevõimet, sealhulgas kõrvaltoimete ilmnevust. Kuna soolebakterid on võimelised ravimeid lagundama, on asutud uurima, kuidas nende mõju paremini arvesse võtta.
Rohkem tervena elatud aastaid
Org mainis Iisraelis korraldatavat uuringut, mille käigus jälgivad teadlased 25 aasta vältel 30 000 inimese tervist. Sedavõrd lai haare võimaldab neil koguda regulaarselt osalejate une, soolestiku mikrobioomi ja ainevahetuse kohta käivaid andmeid.
Selliste uuringute üks kaugemaid eesmärke on luua tehisaru abil inimese digitaalne terviseteisik ehk arvutimudel, mis aitaks ennustada, mil moel võib hakata inimese tervis aja jooksul muutuma ning kuidas tema valikud asjade käiku mõjutavad.
Mudelilt oodatakse muuhulgas võimet ennustada, kuidas mõjutavad toitumis- ja liikumisharjumuste muutused inimese haigestumisriske. „Haigused ei teki ühel kindlal hetkel, vaid me peame jälgima, mis inimesega pikema aja vältel juhtub ja miks tema seisund halveneb,“ selgitas Org.
Selleks peavad teadlased koguma inimeste tervise kohta pikaajalisi andmeid. Laiem ajaline diapasoon annab võimaluse paremini mõista, millised muutused haigustele õieti eelnevad ning mida oleks võimalik tõvestumise ennetamiseks ette võtta.
Orgi nägemuses võiks meditsiin hakata hindama iga inimese haigusriske, andma talle selle põhjal personaalseid soovitusi ning jälgima patsiendile pakutud meetmete toimivust. Saadavate tulemuste põhjal oleks võimalik soovitusi veelgi täpsemaks muuta. „Väärtus sünnib tõesti siis, kui me suudame jõuda teadmiste toel tervisetulemusteni,“ võttis Org oma ettekande kokku.
Lõppeesmärk on lihtne: anda inimestele juurde tervena elatud aastaid.
„Väärtus sünnib tõesti siis, kui me suudame jõuda teadmiste toel tervisetulemusteni.”
Tervise- ja toidutehnoloogiate fookustippkeskuse ja Adapteri Terviseinnovatsiooni tippkohtumine toimus 6. novembril 2026 Tallinnas ning ühendas teaduse, ettevõtluse ja praktilised tervisetehnoloogia lahendused.