Trialoogi toimetaja
„Nüüd ma ütlen midagi, millega võib-olla väga paljud nõus ei ole, aga Eesti majandusel on läinud väga hästi,“ tõdes endine energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt TalTechi ettevõtluspäeval.
Sutt nentis, et Eesti majanduse nominaalne maht on viimase 20 aasta jooksul kahekordistunud, hoolimata sellest, et sellesse ajavahemikku on mahtunud üleilmne finantskriis, euroala võlakriis, koroonapandeemia ja Venemaa täiemahulise sõja põhjustatud majanduslikud vapustused.
Tõik, et Eesti on suutnud kõige selle keskel majandust kasvatada, näitab Suti hinnangul, et ettevõtted, riik ja ühiskond on teinud nii mõndagi õigesti. Samas ei tähenda senine edu, et nüüd tuleks jääda loorberitele puhkama.
Andmekeskused võivad anda tõuke uuele elektritootmisele
Kui Eesti suurendab energiavõimekust ja seob selle uute tööstusinvesteeringutega, võib see tuua Suti meelest kaasa majanduskasvu. Mahukam elektritootmine võiks luua eeldused uute ettevõtete ja suuremate energiatarbijate Eestisse tulekuks.
Siin mängivad olulist rolli andmekeskused, mille tähtsus kasvab koos tehisaru leviku ja suureneva arvutusvõimsuse vajadusega. „Meie ambitsioon ei saa aga piirneda ainult andmekeskuste ehitamisega,“ ütles Sutt. Tema hinnangul tekib suurem väärtus just siis, kui siinset arvutusvõimsust saavad teiste hulgas kasutada ka Eesti ettevõtjad, teadlased ja kõik teisedki huvilised.
Andmekeskused ja uued elektritootmisvõimsused on teineteisest sõltuvad. Elektritootja vajab enne investeerimisotsust kindlust, et toodangule leidub piisavalt tarbijaid. Suur energiatarbija tahab omakorda teada, et elekter on talle vajalikus mahus ja sobiva hinnaga kättesaadav.
Suti sõnul on siin vastuolu: ühiskond ootab võimalikult odavat elektrit, kuid samal ajal ka seda, et investorid rajaksid Eestisse uusi tootmisvõimsusi. Investor vajab selleks aga piisavat ja pikaajalist nõudlust ning kindlust, et investeering end ära tasub.
„Nüüd ma ütlen midagi, millega võib-olla väga paljud nõus ei ole, aga Eesti majandusel on läinud väga hästi.”
Ühe potentsiaalse majandusmootorina tõi Sutt esile Tallinna–Helsingi tunneli. Tema sõnul tähendaks see palju enamat kui vaid kahe pealinna vahelist ühendust: tunneli mõju ulatuks majandusse, logistikasse ja julgeolekusse. Foto: Chat GPT
Miljardiprojektidest Balti ühisturuni
Ühe potentsiaalse majandusmootorina tõi Sutt esile Tallinna–Helsingi tunneli. Tema sõnul tähendaks see palju enamat kui vaid kahe pealinna vahelist ühendust: tunneli mõju ulatuks majandusse, logistikasse ja julgeolekusse.
Sutt seostas tunnelit Rail Balticu ning tulevikus ka arktiliste kaubateede arenguga. Kui Soome ja Eesti oleksid püsiühendusega seotud ning Rail Baltic viiks siit edasi Kesk-Euroopasse, võiks Eesti roll rahvusvahelistes kaubavoogudes märgatavalt kasvada. Rail Balticu valmimise järel tasukski mõelda juba järgmisele sama mastaabiga taristuprojektile.
Sama oluline on Suti sõnul tuua Eestisse strateegilisi tööstusi, mille mõju ulatub ühest tehasest kaugemale. Konkreetsemalt rääkis ta püsimagnetite tootmisest: selline investeering võib siduda Eesti rahvusvahelise väärtusahelaga ning koondada enda ümber tarnijaid, teadus- ja arendustegevust ning uusi ettevõtteid.
Kõik majanduskasvu võimalused ei nõua aga miljardiprojekte. Väikeriigil on Suti hinnangul olemas oma eelised: võime kiiresti otsustada ja ettevõtete tegutsemist lihtsustada.
Sutt tõstis esile Balti riikide tihedamat lõimumist. Panganduses toimivad Eesti, Läti ja Leedu juba üsna ühtse turuna ning Suti meelest võiks sama põhimõtet laiendada teistessegi valdkondadesse. Sel kombel pääseks Eestis alustav ettevõte kolme väikese eraldiseisva turu asemel kohe suuremale koduturule.
Suti sõnul ei eelda selline praktika sugugi alati uusi seadusi või järjekordseid strateegiaid, vaid eelkõige suutlikkust kasutada olemasolevaid võimalusi. „Vaja ei lähe mitte ühtegi seadust. Kõik on meie oma kätes. Me ei vaja ühtegi uut raportit,“ ütles ta.
Kasv algab ambitsioonist
Ettekande lõpus jõudis Sutt tagasi oma keskse sõnumini. Eesti ettevõtted on teinud viimaste aastakümnete jooksul palju õigeid valikuid, vastasel juhul poleks majandus suutnud kriiside kiuste sellisel määral kasvada.
Seetõttu ei pea ta meelest jääma otsima minevikus tehtud vigu. Olulisem on otsustada, kuivõrd kõrgele seab Eesti oma järgmise lati. „Pole mõtet tahavaatepeeglit uurida. Edasised märksõnad peaksid olema „mõtteviis“, „ambitsioon“ ja „julgus“,“ ütles Sutt. Täpsema ambitsiooni seab lõppkokkuvõttes paika iga ettevõte ise.
Kui meil õnnestuks majanduse mahtu järgmise kümnendi jooksul kapitalimahukamate investeeringute abil kahekordistada, tähendaks see Suti sõnul sama maksukoormust, ent märksa rohkemat raha nii kaitsele, tervishoiule kui muudele vajalikele valdkondadele. „Keskne mõiste on kasvufookus. Me räägime ülipalju kuluefektiivsusest. Aga pelga kuluefektiivsusega kasvu ei tule,“ ütles Sutt. Seetõttu peab Eesti järgmise kümnendi eesmärk olema mitte ainult efektiivsem, vaid ka suurem ja ambitsioonikam majandus.
„Keskne mõiste on kasvufookus. Me räägime ülipalju kuluefektiivsusest. Aga pelga kuluefektiivsusega kasvu ei tule.“
Andres Sutt esines 29. oktoobril TalTechi ettevõtluspäeval, kus keskseks teemaks oli konkurentsivõime ja efektiivsus. Fookuses oli ettevõtete konkurentsivõimet toetavad lahendused, teaduskoostöö ning uuenduslike ideede jõudmine praktikasse. Täpsem info: SIIT.
