Fusebox pakub tarkvara energiaettevõtetele, kes saavad selle abil juhtida näiteks akude, päikesepaneelide, hoonete, pumpade ja muude üksuste paindlikku tarbimist ning pakkuda vastavat võimekust elektriturule. Selle kõrval arendab Õng ka Gridea.io-nimelist platvormi, mis aitab Eesti tarbijal oma elektriandmetest paremini aru saada ning hinnata muuhulgas, kas tema võrgupakett, elektrileping, päikesepaneelid või koduaku on majanduslikult mõistlikud.
Fuseboxi idee tekkis Õngel pärast TalTechi lõpetamist, mil ta töötas Eesti Energias. Ta oli jõudnud proovida mitut äri ja teha läbi eraisiku pankroti. „Otsustasin, et ma ei taha enam olla üheksa ametiga Hunt Kriimsilm, vaid jääda oma liistude juurde ning jätkata energia valdkonnas,“ meenutas Õng.
Energiasektoris nägi Õng võimalust asendada mingi osa elektrisüsteemi tasakaalustamiseks vajalikust tootmisest tarbimise juhtimisega. Kui elektrit on vähe, saab tarbimist vähendada, kui üle, siis suurendada.
Õnge sõnul ajendas teda alguses omamoodi „Robin Hoodi tunne“ – miks maksta tasakaalustamise eest ainult elektrijaamadele, kui sellest võiksid teenida ka paindlikkust pakkuvad tarbijad? Kümme aastat tagasi oli selline lähenemine Eestis veel uus, tänaseks on sellest saanud elektrisüsteemi tavapärane osa.
Eesti tarkvara juhib eri riikide energiavarasid
Kui Fuseboxi algusaegadel juhtis ettevõte energiavarasid ja kauples nende paindlikkusega suuresti ise, siis nüüd on hakatud pakkuma tarkvara üha enam teiste riikide energiaettevõtetele.
Õnge sõnul kasutavad Fuseboxi lahendusi ligi kümne riigi kliendid. Nende seas on näiteks Soome suuruselt teine energiaettevõte Oomi ning Kreeka suurim energiaettevõte Public Power Corporation, kes juhivad Fuseboxi tarkvara abil eri energiaturgudel oma klientide akusid, päikesepaneele ja paindlikku tarbimist.
Fusebox on jõudnud kaasata aastate jooksul ligikaudu seitse miljonit eurot investorite raha, kuid Õnge sõnul pole olnud raha leidmine äritegemise kõige raskem osa: „Kõige keerulisemad on inimesed ja inimsuhted.“
Ta võrdles idufirmas töötamist olukorraga, mil meeskond valmistub korralikult saja meetri jooksuks, kuid vahetult enne starti teatatakse, et nüüd tuleb hakata hoopis sumomaadlust tegema. „Kõik tuleb ümber häälestada. Paljud inimesed ei pea sellele vastu.“
Finantsiliselt tahab Fusebox lähiajal idufirma staatusest välja kasvada. Õnge sõnul on ettevõte vähendanud kulusid, automatiseerinud tegevusi ning kasutanud selleks jõuliselt ka tehisintellekti. Eesmärk on saada püsivalt positiivse rahavooga ettevõtteks.
Mõtteviisilt võiks aga Fusebox säilitada idufirma mentaliteedi. „Maailm elab läbi nii suurt muutust, et peame olema vajadusel valmis ennast muutma päeva või isegi tunni pealt,“ tõdes Õng.
„Otsustasin, et ma ei taha enam olla üheksa ametiga Hunt Kriimsilm, vaid jääda oma liistude juurde ning jätkata energia valdkonnas.”
TalTechi vilistlase Tarvo Õnge asutatud Fuseboxi tarkvara aitab ligi kümne riigi energiaettevõtetel juhtida akusid, päikesepaneele ja paindlikku elektritarbimist. Foto: Erakogu
Oma andmed vähendavad elektriarvet
Kui Fuseboxi klientideks on eeskätt energiaettevõtted, siis Gridea.io toel tahab Õng tuua sama andmepõhist mõtteviisi märksa lähemale tavalisele Eesti elektritarbijale.
Gridea.io eelkäija kandis nime Tarkvõrk ning selle kliendid olid teiste hulgas omavalitsused ja vee-ettevõtted. Varem esitati klientidele peamiselt raporteid ja soovitusi, nüüd võimaldab platvorm klientidel oma tarbimisandmeid ise analüüsida.
Kui tarbijal on soov vähendada oma elektrikulu, tasub tal Õnge hinnangul saada esmalt aru omaenda tarbimisest ja sellest, mille eest elektriarvega tegelikult makstakse – kui pilt silme ees, võib asuda jälgima börsihinda.
Gridea.io võimaldab võrrelda võrguteenuse variante. Õnge sõnul tasub paljudel tarbijatel hoida raha kokku just sobivama võrgupaketi valimisega. „Eraisiku puhul pole see küll enamasti tohutu summa, aga väga vabalt võib sealt tulla terve aastane saunaõllede raha,“ ütles ta.
Samuti võimaldab platvorm võrrelda oma tegelikku tarbimisprofiili erinevate elektrilepingutega. Selle asemel et langetada otsuseid ainult elektrimüüja reklaamitud hinna põhjal, saab inimene vaadata, kui palju oleks sama leping tema varasema tarbimise juures päriselt maksnud. Platvorm kasutab selleks nii tarbimisandmeid kui ka energiaturu hindu.
Sama põhimõte kehtib järjest populaarsemate koduakude ja päikesepaneelide kohta.
Õnge sõnul küsiti Fuseboxilt sageli, kui suurt akut või päikeseparki tasuks paigaldada ja kui kiiresti investeering ennast tagasi teenib. Fusebox selliste arvutustega ei tegelenud ning üks Gridea arendamise põhjuseid oligi soov anda inimestele võimalus energia-alaseid otsuseid oma tegelike andmete põhjal hinnata.
Platvorm võtab arvesse majapidamise tarbimisprofiili, võrguühenduse võimalusi, turuhindu ning seda, kui palju toodetud elektrist õnnestub kohapeal ära kasutada.
Õnge hinnangul on oluline tarbida ära just omatoodetud elekter, sest nii ei pea lisaks elektrienergia hinnale maksma ka osasid võrguga seotud kulusid. Platvormi pakutavate andmete põhjal saab võrrelda erineva suurusega päikeseparke ja akusid ning hinnata nende võimalikku tasuvusaega.
Samas ei saa kõike mõõta üksnes tasuvusajaga. Õng tõi näite: „Võib-olla ei teeni aku ennast kalkulatsiooni järgi kunagi tagasi, aga sul võib akut vaja minna, sest elad kohas, kus elekter tihti ära käib ja aku abita sulaks näiteks sügavkülmik üles.“ Sellisel juhul ostab inimene koos akuga ka varustuskindlust. Seetõttu pole Õnge sõnul olemas ühtainsat, kõigile sobivat päikesepaneelide või aku suurust ja tasuvuspiiri.
„Võib-olla ei teeni aku ennast kalkulatsiooni järgi kunagi tagasi, aga sul võib akut vaja minna, sest elad kohas, kus elekter tihti ära käib ja aku abita sulaks näiteks sügavkülmik üles.”
Päikesepaneelide tasuvus sõltub muu hulgas sellest, kui palju toodetud elektrist majapidamine ise ära kasutab. Gridea.io aitab seda oma tarbimisandmete põhjal hinnata. Foto: Pexels
Paindlikkusega raha ka tarbijale
Eesti elektrisüsteemi arengule tagasi vaadates peab Õng viimase kümnendi muutusi üldiselt positiivseks. Ta tõstab esile nii Eleringi tööd kui ka taastuvenergia ja akude kiiret lisandumist.
Energiasektori varustuskindlus ja küberturvalisus kuulub Õnge meelest järgmise viie aasta kõige olulisemate küsimuste hulka. Mida rohkem on elektrisüsteemis nutiarvesteid, kaugjuhitavaid seadmeid, akusid ja tarkvara, seda suuremaks muutub oht, et haavatavust soovitakse pahatahtlikult ära kasutada. „Halvad asjad võivad siin avaldada nii halba mõju, et neid lihtsalt ei tohi juhtuda,“ ütles Õng.
Tema hinnangul on saanud küberturvalisusest juba praegu energiaettevõtete igapäevatöö vältimatu osa, kuid selle tähtsus kasvab lähiaastatel veelgi.
Fuseboxi tulevikust rääkides rõhutab Õng, et ettevõte ei saa lihtsalt piirduda üheainsa tööriista ehitamisega ja loota, et sellest piisab pikaks ajaks. „Tehnoloogia areneb praegu nii kiiresti, et peame hoidma kõrvad kikkis ja olema valmis igasuguste muutustega kaasa minema. Peame püsima maailma innovaatorite esirinnas.“
„Tehnoloogia areneb praegu nii kiiresti, et peame hoidma kõrvad kikkis ja olema valmis igasuguste muutustega kaasa minema. Peame püsima maailma innovaatorite esirinnas.“
