Trialoogi toimetaja
Eesti merendussektor vajab tulevikus meremeeste kõrval üha enam IT-, andme- ja õigusvaldkonna ning teiste erialade oskustega inimesi. Ometi püsib merendusest endiselt kuvand kui traditsioonilisest laevade ja meresõiduga seotud tegevusalast. WISTA Estonia aastaseminaril tõdeti, et selle lõhe ületamiseks peavad ülikoolid, ettevõtted, riik ja kohalikud omavalitsused senisest tihedamat koostööd tegema.
TalTechi Eesti Mereakadeemia projektijuhi Valentin Bratkovi sõnul on üks suuremaid eksiarvamusi, et merendus tähendab eelkõige laeva ja selle juhtimist.
Tegelik tööturg on märksa laiem. Tänapäeva merendus hõlmab muu hulgas automatiseerimist, robootikat, IT-d, keskkonnaseiret, energiat, andmeid, logistikat ja autonoomseid süsteeme. „Merendusse jõudmiseks ei pea inimesel tingimata olema varasemat merendustausta,“ märkis ta.
Ka rahvusvahelise konteinerveoga tegeleva Greencarrier Liner Agency Estonia tegevjuht Julia Rahula näeb ühe tööturu probleemina merenduse vananenud kuvandit. Tema sõnul peetakse laevandust sageli endiselt vanamoodsaks tööstusharuks, kuigi tegelikult pakub sektor tööd tehnoloogia, kestlikkuse, andmeanalüüsi ja inseneeria valdkonnas. „Noored ei tea, kui põnev see valdkond võib olla ja kui huvitavaid töökohti see tegelikult pakub,“ tõdes Rahula.
Merendus vajab järjest mitmekülgsemaid oskusi
Kui merendus muutub tehnoloogiliselt keerukamaks, muutuvad ka ootused töötajatele. Bratkov tõdes, et tuleviku merenduses ei piisa enam ühest kindlast õppekavast. Tehnoloogia muutub kiiresti ning seetõttu tuleb põhiõppe kõrval pakkuda rohkem mikrokraadiprogramme ja täienduskoolitusi, kus inimesed saavad oma oskusi jooksvalt uuendada.
Tema hinnangul on oluline roll ka rakendusuuringutel. Kui teadlased koos ettevõtetega päris probleeme lahendavad, peaks projektides tekkinud teadmine võimalikult kiiresti ka õppetöösse jõudma. Nii puutuks tudengid juba ülikoolis kokku küsimustega, millega ettevõtted tegelikult tegelevad.
Rahula sõnul tulevad ülikoolilõpetajad tööturule üldiselt heade tehniliste teadmistega. Puudu jääb sagedamini ettevõtluskeskkonnas töötamise valmidusest.
Rahvusvahelises logistikas tähendab see näiteks oskust suhelda eri riikide partneritega, tulla toime ootamatustega ning lahendada keerulisi olukordi. Neid oskusi on keeruline ainult auditooriumis omandada. „Ettevõtted tahavad kogemusega inimesi, aga me teame, et esimesel tööpäeval ei saa noorel seda kogemust veel olla,“ märkis Rahula.
Seetõttu on Greencarrier loonud oma akadeemia, kus uutele töötajatele pakuvad tuge ja mentorlust ka teistes riikides töötavad kolleegid. Ettevõte teeb koostööd ülikoolidega nii Eestis kui ka Rootsis, et anda tagasisidet selle kohta, milliseid oskusi tööturul vajatakse.
„Noored ei tea, kui põnev see valdkond võib olla ja kui huvitavaid töökohti see tegelikult pakub.”
Eesti merenduse järelkasvu üle arutlesid Valentin Bratkov, Julia Rahula, Kristjan Truu ja Jaanika Tiitson. Fookuses olid tulevikuoskused, hariduse ja ettevõtete koostöö ning see, kuidas tuua noori merendusele lähemale. Paneeldiskussiooni modereeris TalTechi COL-TECH projekti juht Riina Palu. Foto: TalTech Targa Mere fookustippkeskus
Tulevikuoskused sünnivad koostöös
Paneeli üks teravamaid küsimusi puudutas aga seda, kui hästi jõuavad ettevõtete tegelikud vajadused ülikoolideni.
Rahula tõi välja kõneka näite: rohkem kui 20 aasta jooksul konteinerlaevanduses töötades on tema poole ülikoolist pöördutud vaid korra, et arutada, milliseid tulevikuoskusi ettevõtted töötajatelt ootavad.
Tema hinnangul ei saa vastutust siiski ainult ülikoolide õlule panna. Ettevõtted ise peaks samuti aktiivsemalt haridusasutustele teada andma, milliseid teadmisi ja oskusi neil vaja on. „See puudutab ka ettevõtteid: kas meie ise pöördume ülikoolide poole ja anname tagasisidet, mida me ootame?“ küsis ta.
Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kristjan Truu tõi välja, et merenduses vajatakse üha enam spetsialiste, kes tunnevad lisaks merendusele ka mõnd teist valdkonda. Riik käsitleb merendust järjest enam sinimajanduse osana, kuhu kuuluvad lisaks laevandusele ja sadamatele ka näiteks kalandus, vesiviljelus, turism ja energeetika.
Taolisi spetsialiste pole aga lihtne leida. Truu tõi näiteks ministeeriumi merendusosakonna, kuhu on keeruline leida juristi, kes tunneks ühtviisi hästi nii seadusandlust kui ka merendusvaldkonda. „See on meie jaoks praegu suur probleem,“ tõdes Truu.
„Ettevõtted tahavad kogemusega inimesi, aga me teame, et esimesel tööpäeval ei saa noorel seda kogemust veel olla.”
Tööandjad ootavad noortelt lisaks erialateadmistele oskust suhelda, probleeme lahendada ja kiiresti muutuvas keskkonnas toime tulla. Seetõttu peab ka merendusharidus senisest tihedamalt tööturu tegelike vajadustega kaasas käima. Foto: TalTechi Mereakadeemia
Järelkasv ei sünni ainult koolipingis
Merenduse järelkasv ei sõltu ainult sellest, milliseid oskusi ülikool või ettevõtted noortele annavad. Sama oluline on, kas merendusega seotud piirkonnad suudavad noori ja spetsialiste enda juurde tuua ning neid seal hoida. Saaremaa valla arendusnõunik Jaanika Tiitson tõi paneelis esile just kohaliku vaate.
Tema sõnul mõjutab Saaremaa merenduse järelkasvu ka ajalooline taust. Nõukogude ajal katkes paljudes rannapiirkondades inimeste side merega ning koos sellega nõrgenes oskuste ja traditsioonide edasiandmine põlvest põlve.
Saaremaa üks tugevusi on Tiitsoni sõnul see, et merendusega seotud haridust saab omandada eri tasemetel. Gümnaasiumis on võimalik õppida väikelaeva juhtimist, kutsekoolis laevaehitust ning TalTechi Kuressaare kolledžis jätkata kõrghariduse ja teadusega. „Haridus on kõige tähtsam,“ rõhutas ta.
Haridusest üksi siiski ei piisa, kui pärast õpinguid pole põhjust piirkonda jääda või sinna tagasi tulla. Sama küsimus tekib siis, kui Saaremaa ettevõte leiab mujalt vajaliku spetsialisti. Töökohast üksi ei pruugi kolimiseks piisata, sest otsuse teeb sageli terve pere. Seetõttu abistab Saaremaa vald uusi tulijaid näiteks lasteaiakoha, lastele huvitegevuse või abikaasale töökoha leidmisel.
Paneelist jäi kõlama, et Eesti merenduse tööjõuprobleemi ei lahenda üks uus õppekava ega värbamiskampaania. Ülikoolidel tuleb õppetöö kiiremini ettevõtete tegelike probleemidega siduda, ettevõtetel omakorda rohkem kaasa rääkida selles, milliseid oskusi nad vajavad. Riigil tuleb ajakohastada arusaama merendusest ja käsitleda seda senisest laiemalt ning kohalikel omavalitsustel kujundada elukeskkond, mis võimaldab spetsialistidel kohapeale ka püsivalt tööle ja elama jääda.
Kõigepealt tuleb aga murda visalt püsiv arusaam, et merendusse on oodatud vaid need, kes soovivad merele minna.
„Haridus on kõige tähtsam.”
TalTech Targa Mere fookustippkeskuse ja WISTA Estonia koostöös toimus 23. septembril 2026 TalTech Kuressaare kolledžis aastaseminar „Merenduse järelkasvu kujundamine – haridus, tehnoloogia, teadus ja juhtimine“, mis keskendus sellele, kuidas tuua merendusse uusi inimesi ning milliseid oskusi sektor tulevikus vajab.
Päeva jooksul arutlesid merenduse, hariduse, teaduse, avaliku sektori ja ettevõtluse esindajad tulevikuoskuste, rahvusvahelise koostöö, tehnoloogia, juhtimise ja naiste rolli üle merenduses. Seminari peaesineja oli WISTA Internationali president Elpi Petraki. Päeva lõpetas külastus TalTechi Meretehnoloogia kompetentsikeskuse laboritesse.
