Trialoogi peatoimetaja
Pärast infarkti või insulti kirjutatakse patsiendile ravimid ja ta saadetakse koju. Edasine sõltub aga suuresti sellest, kui hästi inimene raviplaanist kinni peab ja kas ta õigel ajal kontrolli jõuab. TalTechi teadlased katsetavad nüüd tehisarul põhinevat digiarsti, mis aitaks patsiendi seisundit kodus pidevalt jälgida, tuletaks meelde ravimite võtmist ja annaks ohu korral märku, et vaja on arsti või õe abi.
TalTechi kardiovaskulaarse meditsiini professor ja Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloog Margus Viigimaa, kelle uurimisrühm kuulub TalTechi tervise- ja toidutehnoloogia fookustippkeskuse koosseisu, ütleb, et probleem ei ole selles, nagu puuduksid tänapäeval tõhusad ravimid. Probleem on selles, et alati ei jõua vajalik ravi patsiendini õigel ajal või ei kasutata seda järjepidevalt.
Eriti puudutab see kolesterooliravi.
Infarkti või isheemilise insuldi läbi põdenud inimese puhul on eesmärk viia niinimetatud halb ehk LDL-kolesterool väga madalale. Euroopa ravijuhiste järgi peaks väga suure südame-veresoonkonnahaiguste riskiga patsiendi LDL-kolesterool olema alla 1,4 millimooli liitri kohta. Kui inimesel tekib vaatamata ravile uus infarkt või insult, võib eesmärk olla isegi alla 1,0.
„Kõige suuremat efekti korduva infarkti ja teiste tüsistuste ärahoidmisel annab halva kolesterooli langetamine,“ ütleb Viigimaa.
Praktikas saavutab soovitud taseme siiski vaid osa patsientidest.
Üks põhjus on Viigimaa sõnul see, et paljudel inimestel on LDL-kolesterool juba enne haigestumist kõrge ning ainult tavapärasest tablettravist ei pruugi eesmärgi saavutamiseks piisata. Teine probleem on ravi järjepidevus.
Infarkti järel võib inimene võtta korraga viit-kuut ravimit. Haiglast kirjutatakse talle ravimid välja, kuid järgmine põhjalikum konsultatsioon arstiga võib tulla alles mitu kuud hiljem.
„Sageli näeme, et patsient läheb perearsti juurde alles siis, kui haiglast kaasa antud ravimiretseptid hakkavad lõppema,“ kirjeldab Viigimaa.
Just seda vahepealset tühimikku tahavad teadlased digiarstiga täita.
„Kõige suuremat mõju korduva infarkti ja teiste tüsistuste ärahoidmisel avaldab halva kolesterooli langetamine.“
Kolesteroolimolekuli ruumiline mudel. Pilt: Ben Mills/Wikimedia Commons
Arst, kes ilmub ekraanile igal nädalal
Arendatav lahendus ühendab patsiendi enda sisestatud info, nutikellast saadavad andmed ja tehisarul põhineva virtuaalse arsti.
Patsiendile antakse tavapärane nutikell, mis jälgib muu hulgas liikumist, pulssi ja und. Patsient ise annab süsteemile teada, kas ta on ravimid võtnud, milline on tema vererõhk ja kehakaal ning kas tal on tekkinud kõrvaltoimeid või muid probleeme.
Kord nädalas toimub digivisiit.
Ekraanile ilmuv avatar – praeguse plaani järgi Viigimaa enda välimusega – teeb kokkuvõtte möödunud nädalast ja räägib patsiendiga.
Kui inimene pole näiteks vererõhku mõõtnud, tuletab digiarst seda meelde. Kui ravimid on jäänud võtmata, küsib ta põhjust. Kui patsiendil on küsimusi, saab ta neid esitada ka kõnes.
Viigimaa sõnul püütakse süsteem teha võimalikult lihtsaks.
„Meie põhimõte on, et töö, mida patsiendilt nõuame, peab olema minimaalne. Info, mida ta vastu saab, peab aga olema talle arusaadav ja kasulik.“
See tähendab, et kasutaja ei pea tingimata olema vilunud arvutikasutaja. Arendajad töötavad selle nimel, et suure osa infost saaks digiarstile edastada lihtsalt kõnes.
Tehisaru ei tohi ravi ise muuta
Digiarsti eesmärk ei ole päris arsti asendada.
Viigimaa rõhutab, et süsteem ei otsi meditsiinilist nõu vabalt internetist. Selle teadmised ja vastused piiratakse Euroopa ravijuhiste ning teadlaste ette antud reeglitega.
„Me oleme ta pannud rööbastele. Ta sõidab mööda neid rööpaid, mis on ravijuhistega ette antud,“ kirjeldab Viigimaa.
Näiteks ei tohi digiarst patsiendi ravimeid omal algatusel muuta ega soovitada mõnda internetist leitud alternatiivset ravivõtet.
Kui probleem nõuab ravi muutmist, jõuab info uuringuõe või arstini.
Samuti õpetatakse süsteemi ära tundma olukordi, milles on vaja kiiret inimabi. Kui patsient kurdab näiteks tugevat valu rinnus, ei hakka tehisaru temaga pikalt diagnoosi arutama, vaid peab suunama ta kiiret abi saama.
Süsteemis on ette nähtud ka häiresignaalid. Kui inimene jätab mitmel päeval andmed sisestamata, ei võta ravimeid või annab teada tõsistest kõrvaltoimetest, võib sekkuda uuringuõde. Vajadusel võetakse ühendust ka patsiendi lähedasega.
Viigimaa sõnul on teadlaste eesmärk anda võimalikult suur osa rutiinsest jälgimisest tehisarule.
„Meditsiini häda on selles, et kusagil ei ole piisavalt arste ega õdesid,“ ütleb ta. „Patsiendil oleks digiarsti näol kogu aeg üks abiline juures.“
„Patsiendil oleks digiarsti näol kogu aeg üks abiline juures.“
Margus Viigimaa sõnul ei asenda digiarst päris arsti, vaid jälgib patsienti ravivisiitide vahel ja annab ohu korral märku. Erakogu
Uuringusse tuleb 200 patsienti
Praegu süsteemi veel arendatakse ja testitakse. Esimesed testpatsiendid peaksid seda kasutama enne aasta lõppu ning kliiniline uuring algab plaani järgi 2027. aasta jaanuaris.
Uuringusse soovitakse kaasata 200 inimest: sada infarkti ja sada insulti põdenud patsienti.
Pool neist hakkab kasutama digiarsti, teine pool saab tavapärast ravi ja moodustab kontrollrühma.
Mõlemat rühma jälgitakse kuus kuud.
Kõige olulisem küsimus on lihtne: kas digiarstiga jälgitud patsientidel jõuab LDL-kolesterool sagedamini soovitud tasemele ning kas nad peavad raviplaanist paremini kinni?
Digiarsti kasutajatelt uuritakse ka seda, kas süsteem andis neile pärast haiglast koju jõudmist suurema turvatunde, kas suhtlust oli piisavalt ning kas nad said oma küsimustele arusaadavad vastused.
Uuringus osalevad nii Põhja-Eesti regionaalhaigla kui Lääne-Tallinna keskhaigla patsiendid. Teadusrühma kuuluvad arstid, doktorandid, tehnoloogiaarendajad ja üliõpilased.
Miks just kolesterool?
Viigimaa sõnul on LDL-kolesterool südameinfarkti puhul üks tähtsamaid mõjutatavaid riskitegureid.
Kõrge LDL-tase soodustab kolesterooli kogunemist veresoonte seintesse ja ateroskleroosi teket. Kui veresoon aheneb või tekib tromb, võib tagajärjeks olla infarkt või isheemiline insult.
Viigimaa juhib tähelepanu ka sellele, et toitumise muutmine on küll kasulik, kuid väga kõrge LDL-kolesterooli puhul sellest sageli ei piisa.
„Dieediga langeb halb kolesterool keskmiselt umbes kümme protsenti,“ ütleb ta. Suur osa organismi kolesteroolist tekib maksas, mistõttu vajavad kõrge riskiga patsiendid sageli ravimeid.
Tänapäeval kasutatakse lisaks statiinidele ja teistele tablettidele ka süstitavaid ravimeid, mis võivad LDL-kolesterooli veel märgatavalt vähendada.
Viigimaa sõnul on ravi eriti tähtis just esimestel kuudel pärast infarkti, mil uue südame-veresoonkonna tüsistuse oht on suur.
„Dieediga langeb halb kolesterool keskmiselt umbes kümme protsenti.“
Põhja-Eesti regionaalhaigla, mille patsiendid kaasatakse digiarsti kliinilisse uuringusse. Foto: PERH
Tulevikus võiks digiarst jälgida ka diabeeti ja kõrgvererõhktõbe
Kui uuring näitab, et lahendus toimib, ei pruugi selle kasutus piirduda infarkti ja insuldiga.
Viigimaa näeb suurimat potentsiaali krooniliste haiguste jälgimises.
Kõrgvererõhktõbi, diabeet ja kõrge kolesterool nõuavad kõik seda, et inimene võtaks ravimeid järjepidevalt, jälgiks oma näitajaid ning muudaks vajadusel eluviisi. Arst aga ei saa patsiendiga iga nädal rääkida.
Digitaalne abiline saaks selle tühimiku täita.
„Ta ei asenda arsti,“ rõhutab Viigimaa. „Ta annab vahepeal informatsiooni ja kogub inimese käest informatsiooni.“
Pikemas perspektiivis võiks samasugune süsteem aidata ka inimesi, kellel veel haigust ei ole, kuid kes tahavad muuta oma toitumist, liikumist või muid terviseharjumusi.
Viigimaa nimetab seda pigem tervise teejuhiks kui arsti asendajaks.
Kui Eestis tehtav kliiniline uuring osutub edukaks, tahavad teadlased tulemused avaldada rahvusvaheliselt. Selleks, et tehisarul põhinev patsiendi jälgimine kunagi Euroopa ravijuhistesse jõuaks, on siiski vaja mitme korraliku randomiseeritud uuringu tulemusi.
Viigimaa arvates on suund selge.
Arste ja õdesid juurde leida on keeruline, samal ajal kasvab nii patsientide hulk kui krooniliste haiguste koormus. Kui tehisaru suudaks enda kanda võtta osa lihtsamast jälgimisest ning märgata hetke, mil inimene päriselt arsti vajab, võib sellest saada tervishoiusüsteemis hoopis praktilisem lahendus kui lihtne vestlusrobot.
„Ta ei asenda arsti. Ta annab vahepeal informatsiooni ja kogub inimese käest informatsiooni.“
