Trialoogi toimetaja
TalTechi vilistlane Henri Klemmer alustas elektrivõrkude inspekteerimist tudengina Raplamaal – siis käis ta liine läbi vaatamas jalgsi. Täna juhib ta Hepta Insightsi, mis kasutab droonide, satelliitide ja sensorite kogutud andmeid, et leida võrgurikkeid kiiremini, hinnata riske täpsemalt ja suunata hooldus sinna, kus seda kõige rohkem vaja on.
Klemmeri huvi elektriliinide vastu süvenes TalTechi Elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudis õppides ja Elektrilevi praktikal. Hiljem tegeles ta sama teemaga edasi magistritöös ning töötas konsultatsiooniettevõttes, kus kõrgepingeliine kontrolliti juba helikopterite ja sensoritega. „Mingil hetkel sain aru, et elektrivõrkude analüüsimisel on päris palju kohti, kus saaks tööd teha efektiivsemalt, automatiseeritumalt ja tänapäevasemalt,“ rääkis Klemmer.
Sellest mõttest kasvas välja Hepta Insights.
Droonist sai üks tööriist paljude seas
Ettevõtte esimestel aastatel keskenduti kõigele droonidega seonduvale. Klemmer ja tema meeskond nägid droonides võimalust elektriliinide kohta väiksema ajakuluga rohkem andmeid koguda ning seetõttu hakkas Hepta Insights neid ka ise arendama.
Peagi sai aga selgeks, et suurem väärtus ei peitu mitte droonis endas, vaid selles, mida kogutud materjaliga edasi teha. Praegu Hepta Insights enam droone ei arenda ja enamasti on ka andmete kogumine usaldatud klientide ja kohalike partnerite kätte.
Ettevõte ise keskendub andmetöötlusele, -analüüsile ja tarkvara arendamisele. „Droon on ainult üks tööriist. Andmed võivad pärineda satelliitidelt, droonidelt, staatilistest sensoritest, ilmastikuinfost või simulatsioonidest. Lõpptulemus on see, et kõik need andmed tuleb kokku panna ja anda võrguettevõttele tervikpilt võrgu seisukorrast,“ selgitas Klemmer.
Tavaliselt kasutab klient nii Hepta Insightsi tarkvara kui ka andmeanalüüsi teenust. Rakenduses saab vaadata näiteks fotosid, termopilte ja 3D-mudeleid ning näha, millised rikked või puudused on võrgus leitud ja millises järjekorras tuleks nendega tegeleda.
Oluline osa tööst on pildimaterjali automaatne analüüs. Drooni või helikopteriga kogutakse ühe kontrolli käigus kümneid tuhandeid fotosid, mille käsitsi läbivaatamine võtaks väga palju aega. Seetõttu kasutatakse masinõppemudeleid, mis aitavad piltidelt võimalikud defektid üles leida ning inimene saab keskenduda keerulistele ja piiripealsetele juhtumitele.
„Mingil hetkel sain aru, et elektrivõrkude analüüsimisel on päris palju kohti, kus saaks tööd teha efektiivsemalt, automatiseeritumalt ja tänapäevasemalt.”
Henri Klemmeri sõnul liigub elektrivõrkude hooldus üha enam riketele reageerimiselt nende ennetamise suunas. Foto: Erakogu
Riket ei peaks avastama alles siis, kui elekter kaob
Veel mõni aasta tagasi tähendas elektriliini kontroll sageli seda, et töötaja käis liini jalgsi läbi ja fikseeris avastatud rikked ja puudused. Klemmeri sõnul leidub maailmas ka vastupidist praktikat: võrku regulaarselt ei kontrollita ning tegutsema hakatakse alles siis, kui rike on juba tekkinud. Ta võrdleb taolist tegutsemisviisi autoga, mida remonditakse alles siis, kui sellega on teele jäädud.
Uuemad mõõtmismeetodid annavad võrgu kohta märksa rohkem infot. Peale fotode ja termopiltide saab kasutada näiteks laserskaneerimise andmeid, millega mõõdetakse sentimeetri täpsusega objektide vahekaugusi, ka taimkatte kaugust elektriliinist.
Klemmeri sõnul ei seisne suurim muutus siiski selles, et ülevaatus muutub odavamaks või kiiremaks. Palju olulisem on võimalus loobuda jäigast kontrollitsüklist, kus kogu võrk vaadatakse näiteks iga kolme aasta järel ühtemoodi üle. „Targem mudel on selline, et me teame, millised varad ja võrgulõigud meil on, kus on kõige suuremad riskid ning mida tuleb millises järjekorras hooldada,“ ütles ta.
Mida rohkem eri andmeid omavahel ühendada, seda täpsemalt saab hinnata nii võrgu praegust seisukorda kui ka võimalikke tulevasi probleeme. Klemmeri sõnul võiks võrguettevõtte pilt oma taristu seisust muutuda järjest ajakohasemaks – täpsust võiks mõõta aastate ja kuude asemel päevades ning lõpuks isegi tundides.
Eesti elektrivõrkude digitaliseeritust hindab Klemmer Euroopa võrdluses heaks. Energiasektor on tehnoloogilistele uuendustele avatud, laialt kasutatakse nutiarvesteid ning võrguandmete ja planeerimise digitaliseerimisega on siin tegeldud juba aastaid.
See ei tähenda, et probleeme poleks. Nagu mujal Euroopas, vajavad ka Eesti elektrivõrgud investeeringuid: osa taristust on aastakümneid vana, samal ajal muudab taastuvenergia, salvestuse ja hajutatud tootmise kiire lisandumine elektrivood senisest keerukamaks.
Võrk peab toime tulema olukorraga, kus elektrit ei liigu enam üksnes suurtest tootmisüksustest tarbijateni, vaid seda toodetakse ja salvestatakse üha rohkem eri kohtades ning eri aegadel. Klemmer näeb selles ka võimalust Eestile: digiriigi kogemusele toetudes võiks elektrivõrkudes liikuda pelgalt olukorra kirjeldamiselt üha enam rikete ennetamise ning targema hoolduse ja investeeringute kavandamise poole.
„Targem mudel on selline, et me teame, millised varad ja võrgulõigud meil on, kus on kõige suuremad riskid ning mida tuleb millises järjekorras hooldada.”
Klemmer näeb ettevõtte kasvuvõimaluse eelkõige turgudel, kus on palju õhuliine, suur vajadus võrgu töökindlust parandada ja valmisolek digitaliseerimiseks. Ühe sellise piirkonnana nimetab Klemmer Ladina-Ameerikat. Foto: Pexels
Sõda tõi elektrivõrgu strateegilise tähtsuse teravalt esile
Venemaa sõda Ukrainas on toonud elektrivõrkude strateegilise tähtsuse senisest palju teravamalt fookusesse. Klemmeri sõnul on energiataristu toimekindlus oluline, sest elektrivõrgu toimimisest sõltuvad nii varustuskindlus kui ka riigi võime kriisis hakkama saada.
Seetõttu on hädavajalik saada tormi, rikke või tahtliku kahjustamise järel kiiresti ülevaade sellest, millised võrgu osad ja kui ulatuslikult on kahjustada saanud. Droonide, satelliitide ja teiste sensorite kogutud andmed koos masinõppega aitavad suunata hooldusmeeskonnad kiiremini sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse. „Pärast tormi või füüsilist rünnakut peaks esimene küsimus olema, mis täpselt juhtus, kus ja kui suures ulatuses. Selleks ei piisa ainult inimesest – vaja on ka tehnoloogiat ja andmeid, mis annavad võimalikult kiiresti ülevaate,“ rääkis Klemmer.
Inspekteerimist täielikult masinate hooleks jätta Klemmer siiski ei soovi. Kriitilise taristu puhul võib harva esineva, kuid olulise defekti märkamata jätmisel olla tõsine tagajärg, mistõttu jääb inimese kontroll vajalikuks ka tehisintellekti rolli kasvades.
TalTechi teadlastega võiks jõuda digikaksikuni
Hepta Insights tahab Klemmeri sõnul olla viie aasta pärast üks oma valdkonna juhtivaid ettevõtteid ning automatiseerida elektrivõrkude analüüsi nii palju, kui see on mõistlik. Kasvuvõimalusi nähakse eelkõige turgudel, kus on palju õhuliine, suur vajadus võrgu töökindlust parandada ja valmisolek digitaliseerimiseks. Ühe sellise piirkonnana nimetab Klemmer Ladina-Ameerikat.
TalTechiga pole ettevõttel seni suuremat teaduskoostöö projekti käivitunud, kuid Klemmer näeb selleks mitut võimalust. Üks neist puudutab tehisintellekti usaldusväärset kasutamist kriitilises taristus – näiteks seda, kuidas ühendada eri tüüpi andmeid ja saada täpseid tulemusi ka väheste treeningandmete korral.
Teine võimalik koostöösuund on elektrivõrgu digikaksiku ehk digitaalse mudeli loomine, millega saaks hinnata lisaks üksikute komponentide seisukorrale ka seda, kuidas ühe osa rike või väljavahetamine mõjutab kogu võrku. „Meie saaksime tuua kogemuse, eri riikidest kogutud andmed ja juba töötava tehnoloogia. Koos TalTechi teadlastega võiksime jõuda päris huvitavate projektideni,“ ütles Klemmer.
„Meie saaksime tuua kogemuse, eri riikidest kogutud andmed ja juba töötava tehnoloogia. Koos TalTechi teadlastega võiksime jõuda päris huvitavate projektideni.”
