Trialoogi toimetaja
Pole kaugel aeg, mil juhtrobotid võivad hakata haiglates, raamatukogudes või suurtes büroohoonetes õige teed kätte näitama. TalTechi IT-kolledžis doktoritöö kaitsnud Kristel Marmori teadustöö näitab aga, et sel juhul ei piisa ainuüksi roboti tehnilisest võimekusest: inimene peab oskama robotit kasutada ning organisatsioon peab andma robotile selge rolli ja toe.
Juhtrobotitel pole kindlat, ühest väliskuju: masinat määratleb pigem ülesanne, näiteks võimekus juhatada külastajat registratuurist kabinetti või raamatukogu õige riiulini. „Juhtrobotist saab igapäevane töövahend alles siis, kui robot käitub arusaadavalt, nii et inimene oskab seda kasutada, ning kui organisatsioon on roboti kasutusviisid läbi mõelnud,“ ütles Marmor.
Kasutaja peab julgema robotiga suhelda ja tolle antud juhiseid järgida. Robot peab liikuma arusaadavalt, hoidma sobivat vahemaad, peatuma õigel hetkel ja andma selgelt märku, millal tuleb inimesel endal edasi tegutseda.
Organisatsioon peab aga määrama robotile konkreetse töö, sobitama selle olemasoleva töökorraldusega ning tagama robotite ja inimeste koostööks vajaliku koolituse, tehnilise toe ja sobiva keskkonna. Kui vaid üks neist nüanssidest lonkama hakkab, võib kogu kasutuselevõtt toppama jääda.
Juhtrobotid hakkasid huvitama Marmorit seoses organisatsioonides jagatavate tööülesannetega. Organisatsioonikäitumist uurinud teadlane oli märganud, et kõrgharitud töötajad kulutavad osa päevast lihtsale ja korduvale tööle. „Inimesed, kellelt nõutakse kõrgharidust või magistrikraadi ja kes suudavad teha väga sisukat tööd, kulutavad sageli suhteliselt suure aja rutiinsetele tegevustele,“ rääkis Marmor.
Konverentsil töötav inimene on harjunud päev läbi külalistele teed juhatama või raamatukoguhoidja külastajatele õigeid riiuleid kätte näitama. Sellised rutiinsed tööd võiksid aga võtta enda kanda robotid.
Marmor uuris oma doktoritöös, miks jäävad paljud robotiprojektid pärast pilootprojekti n-ö sahtlisse ega jõua päriselt organisatsiooni igapäevatöösse: „Asi on selles, et robotit ei saa lihtsalt organisatsiooni tuua, kuhugi seisma panna ja eeldada, et inimesed hakkavad seda iseenesest kasutama.“
Inimesed ei andesta roboti vigu
Marmor tõi välja ühe uuringu, mille käigus suhtles juhtrobotiga 226 inimest. Selgus, et kasutajad tundsid end katsetingimustes kindlamalt kui tavapärases kasutusolukorras, samuti suurendas enesekindlust varasem robotikogemus. Lisaks tuli ilmsiks, et robotiga suhtlemine äratas sageli kõrvalseisjate tähelepanu, mis kippus tekitama kasutajates ebakindlust – näiteks hirmu, et nad ei saa robotiga hakkama ning satuvad seetõttu teiste ees ebamugavasse olukorda.
„Inimesed ei andesta masinale vigu, mis tähendab, et kui on juba otsustatud masinat kasutada, peab see ka perfektselt töötama,“ ütles Marmor. Robotiga võib aga juhtuda kõiksugu pisikesi äpardusi: see võib jääda pidama takistuse taha, kaotada internetiühenduse või peatuda vales kohas.
Seetõttu ilmneb roboti suutlikkuses õigesse sihtkohta jõuda vaid asja üks külg. Ennekõike sõltub ettevõtmise edukus kasutajast, kellel tuleb aru saada, mida robot teeb ja mida temalt oodatakse. Marmori raamatukogukatse näitas, et robot peab suutma arusaadavalt liikuda, täpselt peatuda ning eristada selgelt hetke, mil inimesel tuleb protsess üle võtta.
„Asi on selles, et robotit ei saa lihtsalt organisatsiooni tuua, kuhugi seisma panna ja eeldada, et inimesed hakkavad seda iseenesest kasutama.“
Marmor tõi välja, et selleks, et inimesed julgeksid robotit päriselt kasutada ja tema poole pöörduda, peab organisatsioon looma selleks sobivad tingimused. Oluline on määrata roboti eest vastutav inimene, koolitada töötajaid ning panna paika selged juhised, liikumisteed ja tegevusplaanid tõrgete puhuks. Foto: Kristel Marmor
Suurim eksimus on robot lihtsalt majja tuua
Roboti valimise eel soovitab Marmor sõnastada endale ülesanne: mida täpselt peaks masin organisatsioonis tegema ja millist probleemi lahendama? Doktoritöös kirjeldatud kasutuselevõtu plaani kohaselt on kasulik määratleda algatuseks konkreetne ülesanne, valmistada ette terve organisatsioon ja kasutajad, testida läbi kogu suhtlusprotsess ning hinnata enne laiemat kasutusotsust esialgseid tulemusi.
Praktikas peaks seega roboti eest vastutama konkreetne isik, kelle kaasabil oleks võimalik koolitada töötajaid, luua selged juhised, kontrollida liikumisteid ja peatuskohti, tagada tehnilist tuge ja luua tõrgete puhuks varuplaane. Algusfaasis tuleb kasuks ka inimene, kes suunab külastajaid robotiga suhtlema – sel moel suureneb tõenäosus, et robot ka päriselt kasutusse võetakse.
Kõige suurem viga tehakse Marmori sõnul juhul, kui juhtkond toob roboti majja töötajaid kaasamata. Uus tehnoloogia võib tekitada töötajates hirmu, mille kohaselt hakatakse nende tööd üle võtma või seda koguni asendama.
„Töötajatele tuleks selgitada, mil moel nende töö kergemaks muutub ja milline koormus neilt ära võetakse,“ ütles Marmor. Kui juhtkond roboti eesmärki ei selgita ega töötajaid muutusse ei kaasa, võib tekkida vastuseis ning robot jäädagi kasutamata.
Robotit kaaluvatele organisatsioonidele soovitab Marmor alustada lihtsamast lahendusest ja pöörata juba enne ostuotsust tähelepanu tehnilisele toele. Tema hinnangul tasub esmalt uurida Euroopa pakkujaid, sest kaugematelt tootjatelt võib olla keerulisem kiireloomulist abi saada. Arvestada tuleb sellegagi, et robot ei muutu organisatsiooni loomulikuks osaks üleöö – harjumiseks ja töökorralduse kohandamiseks võib kuluda kuid.
Robotid võivad jõuda hotellidesse ja ärihoonetesse
Marmori meelest võivad juhtrobotid hakata kõige tugevamalt mõjutama haiglate, raamatukogude, suurte ärihoonete, kaubanduskeskuste ja hotellide igapäevaelu – neis kohtades liigub palju inimesi ning teejuhatamine võib võtta töötajatelt palju aega.
On tõenäoline, et lähiaastate Eestis hakkab teenindusrobotite arv jõudsalt kasvama. Esmalt levivad tõenäoliselt selge ja lihtsa ülesandega robotid: koristusrobotid, restoranitöötajaid abistavad masinad ning hotellides või suurtes hoonetes asju ning inimesi ühest kohast teise suunavad robotid. Humanoidrobotite, s.t inimese kehaehitust jäljendavate robotite kiiret levikut Marmor siiski ei ennusta.
Tehisintellekti areng võib samal ajal anda robotitele senisest suuremaid võimalusi. Suurte keelemudelitega ühendatud robot võiks lisaks teejuhatamisele vastata organisatsiooni, teenuste või hoone kohta käivatele küsimustele ning anda inimesele ooteaja jooksul vajalikku infot.
Marmor rõhutas intervjuu lõpus, et robotit ei tasu võtta kasutusse pelgalt uudsuse pärast: „Kui robotil puudub selge roll ja kasutusviis, kaob esialgne elevus üsna kiiresti.“
Et robotist saaks igapäevaselt toimiv töövahend, tuleb robotit kasutada kavatsevatel töötajatel mõelda läbi selle roll, ülesanded ja koht igapäevatöös. Samuti peab roboti käitumine olema kasutajale arusaadav ning kogu lahendus tuleb enne igapäevast kasutamist läbi proovida. „Ainult sellisel juhul saab roboti kaasamisest edulugu.“
„Töötajatele tuleks selgitada, mil moel nende töö kergemaks muutub ja milline koormus neilt ära võetakse.”
