„Kui teha innovatsiooni ja luua midagi täiesti uut, on ikkagi vaja teadlastega koostööd teha,“ ütles Tilk! asutaja ja tegevjuht Pille Lengi.
Pekingist Saaremaa taimedeni
Lengi tee looduskosmeetikani sai alguse Pekingis, kus ta puutus magistriõpingute ajal kokku tugeva õhusaastega. Sudu mõjutas tema nahka ning selgus, et sobivaid tooteid oli keeruline leida. Lahenduseni jõudis ta hiljem Malaisias, kui ta sattus proovima kookosõlil põhinevat näoseerumit.
Eestisse naastes hakkas Lengi mõtlema, milline võiks olla siinsete toodete konkurentsieelis. „Leidsin, et looduskosmeetika arendamisel võiksime kasutada oma tugevust – Saaremaa puhast keskkonda ja kohalikke taimi,“ meenutas ta.
Esimestele katsetustele järgnes pikk tootearenduse periood, millest kasvas välja looduskosmeetikabränd Tilk! Mullu kümnendat sünnipäeva tähistanud ettevõte on lähtunud soovist tuua looduskosmeetikasse uusi lahendusi. See aga juhatas Lengi teadlasteni, kes aitasid hinnata valitud ainete nahahooldusalaseid omadusi ja kasutusvõimalusi.
„Kui teha innovatsiooni ja luua midagi täiesti uut, on ikkagi vaja teadlastega koostööd teha.”
Mustast küüslaugust sai ilutoode
Idee kasutada kosmeetikatoodetes musta küüslaugu ekstrakti jõudis Lengini TalTechi professori Raivo Voki kaudu, kes oli uurinud küüslaukude omadusi. Lengi köitis mõtte ootamatus: „See tundus hästi intrigeeriv – esmapilgul ei hakkaks ju keegi panema kosmeetikatootesse küüslauku.“ Koostöö käigus katsetati, millisel kujul ekstrakti toodetesse lisada ja millistes nahahooldustoodetes seda kasutada.
TalTechi keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor Kristel Vene rõhutas, et Voki 2014. aasta uuring näitas eelkõige musta küüslaugu suurt antioksüdatiivset aktiivsust. Eriti tugev oli see vees lahustuvate antioksüdantide puhul. „See andis teadusliku põhjenduse uurida, kas musta küüslaugu ekstrakt võiks aidata kaitsta nahka oksüdatiivsete kahjustuste eest ning sobida tundlikule või keskkonnastressi kogevale nahale,“ selgitas Vene.

Katseklaasis mõõdetud aktiivsus ei tähenda siiski automaatselt, et koostisosa avaldab inimese nahale samasugust mõju. Vene sõnul tuleb sellise koostisosa arendamisel hinnata üldjuhul ekstrakti ohutust ja stabiilsust ning selle toimet konkreetses kreemis või seerumis. Loodusliku tooraine puhul muudab arenduse keerulisemaks seegi, et selle koostis võib sõltuvalt sordist, kasvukohast ja töötlemisviisist erineda.
Musta küüslaugu omaduste kõrval tuli tootearenduses tähelepanu pöörata ka valmistamisviisile. Vene selgitas, et musta küüslaugu kasutamise puhul tuleks rääkida klassikalise fermentatsiooni asemel pigem kontrollitud temperatuuri ja niiskuse tingimustes teostatud laagerdamisest või küpsetamisest.
Kõige olulisemaks võib pidada seda, et koostöö tulemusel töötati välja korratava ekstrakti valmistamismeetod. Selle kaitsmiseks on Tilk! registreerinud Eestis kasuliku mudeli ja esitanud rahvusvahelise patenditaotluse.
„See tundus hästi intrigeeriv – esmapilgul ei hakkaks ju keegi panema kosmeetikatootesse küüslauku.“
Idee kasutada kosmeetikatoodetes musta küüslaugu ekstrakti jõudis Lengini TalTechi lahkunud professori Raivo Voki kaudu, kes oli uurinud küüslaukude omadusi. Lengi köitis mõtte ootamatu. Koostöö käigus katsetati, millisel kujul ekstrakti toodetesse lisada ja millistes nahahooldustoodetes seda kasutada. Foto: Tilk!
Äio punane õli leidis koha nahahoolduses
Uus peatükk algas mõni aasta tagasi, kui Tilk! puutus kokku biotehnoloogiaettevõttega Äio, mis valmistab fermentatsiooni abil kestlikke rasvu ja õlisid. Ettevõte pakkus, et Tilk! võiks katsetada Fermira RedOili – fermentatsiooni abil toodetud punast õli, mis on muuhulgas mõeldud kasutamiseks kosmeetikatoodetes.
Esialgu sai Lengi katsetada uudsest koostisosast vaid väikest kogust: „Kuna arendus oli alles väga varajases etapis, oli õli katsetamiseks vähe.“
Ta uuris, kuidas aine eri koostistes käitub ja millisesse tootesse see võiks sobida. Siiski kulus aastaid, enne kui Äio ja Tilk! üheskoos esimese toote sünnini jõudsid, sest kõigepealt pidi Äio koostisosa lõpuni arendama, viima läbi vajalikud laborikatsed ja korraldama õli kasutuselevõtuks vajaliku dokumentatsiooni.
Lengi nägi, et RedOil andis võimaluse kasutada seda näoseerumis – see sobis naha vananemisilminguid vähendava retinooli ehk A-vitamiinil põhineva toimeaine looduslikuks alternatiiviks.
Koostöö tulemusel jõudis müügile esimene Fermira RedOili sisaldav nahahooldustoode. Äio kosmeetikatoodete arenduse juhi Magdalena Kozioli sõnul oli selge, et ainuüksi uuest koostisosast ei piisa – vaja on ka partnerit, kes oskab luua tarbijale sobivat toodet: „Kommertstoode pakub praktilise tõenduse nii koostisosa toimivuse kui ka tarbijasobivuse kohta.“
Äriline toimivus on eriti oluline biotehnoloogiliste koostisosade puhul, millega kosmeetikatööstus alles parasjagu harjub. Äio portfellis on praegu kolm kosmeetikatööstusele mõeldud koostisosa ning ettevõte arendab oma fermentatsiooniplatvormil uusi toimeaineid.
Lengi sõnul on Tilk! saanud koostööst Äioga lisaks uutele toodetele ka rahvusvahelist tähelepanu: „Koos tegutsedes jõuame oma toodete ja sõnumiga palju kaugemale.“
Koostöö jätkub ka uute toodetega. Juba sügise hakul plaanib Tilk! tuua turule Äioga koostöös valminud uue näokreemi, mis jõudis veel enne müügile tulekut rahvusvahelise European Natural Beauty Awards 2026 konkursi lõppvalikusse. Looduskosmeetikale keskendunud konkursil hindab tooteid sajaliikmeline žürii 35 Euroopa riigist ning tunnustuse saajad selguvad septembri lõpus Pariisis. Lengi sõnul vaadatakse hindamisel muu hulgas koostisosade looduslikkust, toote tõhusust, kasutuskogemust, kestlikkust ja eristumisvõimet rahvusvahelisel turul.
„Koos tegutsedes jõuame oma toodete ja sõnumiga palju kaugemale.“
Tilk! ja biotehnoloogiaettevõte Äio on ühendanud jõud, et tuua fermentatsiooni abil toodetud uudsed ja kestlikud koostisosad nahahooldusesse. Koostöö tulemusel on Äio Fermira RedOil leidnud kasutuse Tilk! kosmeetikatoodetes. Fotol Tilk! tegevjuht Pille Lengi (vasakul) ja Äio kaasasutaja ja tegevjuht Nemailla Bonturi (paremal). Foto: Tilk!
Hea teaduskoostöö algab selgest lõpptulemusest
Teadlaste kaasatus ei tähenda, et ettevõte saab tootearenduse täielikult teaduspartneri kätte anda. „Ettevõtjal peab olema konkreetne visioon ja lõpptoode enda peas valmis. Ta peab ise väga tihti käed külge panema, sest ainult nii tekib teaduskoostööst võimas sünergia,“ ütles Lengi.
Koostööpartnerit valides tuleks lisaks teadmistele ja kogemustele hinnata ka seda, kas mõlemad osapooled saavad lõppeesmärgist ühtemoodi aru. Lengi on selles küsimuses konkreetne: „Mul on lõpuks vaja konkreetset toodet, mitte ainult teadusuuringut.“ Seetõttu tasub enne töö alustamist kokku leppida, millise koostisosa, prototüübi või valmistooteni soovitakse jõuda ning milline on mõlema osapoole roll.
Vene sõnul aitab teaduskoostöö juba tootearenduse algfaasis hinnata, kas valitud toorainel on soovitud omadused, kuidas on neid võimalik mõõta ning millised piirangud ja lisakatsed võivad mõõtmistega kaasneda. Samuti võimaldab koostöö väikesele ettevõttele põhjalikumaid teadmisi ning aparatuuri, mida pole mõistlik ise üles ehitada.
„Kõige suurem väärtus tekib siis, kui koostöö tulemus ei seisne mitte ainult üksikus laboratoorses analüüsis, vaid ka uues oskusteabes: kuidas toorainet valida, töödelda, standardiseerida ja tootes kasutada. Selle põhjal võib ettevõte saada endale ühtaegu nii usaldusväärsema turupositsiooni kui ka kaitstava intellektuaalomandi. Teadus ei asenda ettevõtja loovust ja turutunnetust, kuid see aitab muuta uudse idee tõenduspõhiseks ning luua raskemini jäljendatavat toodet,“ ütles Vene.
Kozioli hinnangul sünnib suurim innovatsioon siis, kui teadlaste tehnoloogilised teadmised kohtuvad ettevõtte turu- ja klienditunnetusega: „Kui need vaatenurgad kokku tuua, areneb innovatsioon kiiremini ning ettevõte pääseb ligi ideedele ja tehnoloogiatele, milleni tal oleks üksi keeruline jõuda.“
„Kõige suurem väärtus tekib siis, kui koostöö tulemus ei seisne mitte ainult üksikus laboratoorses analüüsis, vaid ka uues oskusteabes: kuidas toorainet valida, töödelda, standardiseerida ja tootes kasutada. Teadus ei asenda ettevõtja loovust ja turutunnetust, kuid see aitab muuta uudse idee tõenduspõhiseks ning luua raskemini jäljendatavat toodet.”