Trialoogi toimetaja
Eesti iduettevõte Antscape tahab muuta haljastusotsused finants- või logistikaplaneerimisega sarnaselt andmepõhiseks. Idee sai alguse igapäevasest kogemusest: aianduskeskusest toodud taim ei hakanud koduaias kasvama, kuigi ostuhetkel tundus kõik paljulubav.
Sageli pole asi mitte niivõrd aiapidaja oskustes, kuivõrd selles, et taim ei sobi konkreetse aia pinnase, valguse või mikrokliimaga. Antscape’i asutaja ja TalTechi infotehnoloogia teaduskonna vilistlane Marja-Liisa Soone näeb, et sama probleem eksisteerib ka linnahaljastuses.
Õige taim õigesse kohta
„Koduaia haljastusotsused võetakse sageli vastu vähese info põhjal. Värske koduomanik ei pruugi teada, milline on tema krundi pinnas või kuidas valgus aasta jooksul muutub. Pealegi läheks kõikide nüansside tundmiseks vaja omajagu aega ja ekspertteadmisi. Meie eesmärk on see lävi madalamale tuua,“ selgitas Soone.
Tema sõnul valitakse taimi sageli varasema kogemuse või teiste soovituste põhjal ning ei võeta arvesse konkreetse kasvukoha tingimusi. Nii võibki mändide alla rajatud muru valguse ja niiskuse puudumise tõttu hõredaks jääda või liigniiskele pinnasele istutatud puu põhjalikust hooldusest hoolimata kiratsema hakata.
Antscape arendab tarkvaraplatvormi, mis ühendab ökoloogilised teadmised, geoinfo ja satelliidipõhise kaugseire, et muuta rohealade planeerimine läbipaistvamaks, teaduspõhisemaks ja kuluefektiivsemaks. Platvorm koondab pinnase, valgusolude, kliima ja taimede omadusi puudutavad andmed ning muudab need praktilisteks soovitusteks.
Ettevõtte esimene avalik tööriist sai nimeks Taimeleidja. Soone sõnul on „tegemist veebirakendusega, mida saab kasutada aadressil app.antscape.eu ning mida ei pea telefoni rakenduspoest alla laadima. Kasutaja sisestab oma aadressi, veebirakendus analüüsib asukoha tingimusi ja pakub selle jaoks välja sobivaid taimi.“
Taimeleidja on mõeldud nii algajale aiapidajale, kes soovib vältida valesid taimevalikuid, kui ka kogenud aiakujundajale, kes otsib konkreetsesse kasvukohta sobivaid uusi liike. Antscape plaanib tuua 2027. aastal turule ka Taimeleidja üleeuroopalise versiooni.
Praegu saab Taimeleidjat Eestis tasuta kasutada, ükski klient hetkel ettevõttele maksma ei pea. Platvormi põhifunktsioonid jäävad siinmail edaspidigi tasuta kättesaadavaks. Tõsi, tulevikus kavatseb ettevõte küsida põhjalikumate raportite ja funktsioonide eest mõõdukat teenustasu.
Antscape ootab praegu kasutajatelt ennekõike tagasisidet, mille põhjal teenust ja toodet edasi arendada. Soone sõnul saavad soovijad toetada arendust veebirakendusest leitava LHV pangalingi kaudu.
„Koduaia haljastusotsused võetakse sageli vastu vähese info põhjal. Värske koduomanik ei pruugi teada, milline on tema krundi pinnas või kuidas valgus aasta jooksul muutub. Pealegi läheks kõikide nüansside tundmiseks vaja omajagu aega ja ekspertteadmisi. Meie eesmärk on see lävi madalamale tuua.”
Koduaia taimevalikust linnahaljastuseni
Soone tõdes, et Taimeleidjaga sarnast andmepõhist lähenemist saab kasutada ka suuremate rohealade kavandamisel. „Koduaia puhul tahame teada, milline taim konkreetsesse kohta sobib. Linnaplaneerimise tasandil tuleb aga veel ka küsida, kuidas vähendada üleujutusriski, juhtida paremini sademevett ja toetada elurikkust. Paremate otsuste tegemiseks on vaja senisest rohkem andmepõhist otsustustuge.“
Antscape arvestab oma arendustöös perspektiiviga, mille kohaselt saaksid hakata platvormi tulevikus kasutama ka maastikuarhitektid, planeerijad ja kinnisvaraarendajad. Eesmärk on muuta keerulised keskkonnateemalised andmed praktilisteks soovitusteks, mille abil saab valida kasvukohtadele sobivaid taimi ja kavandada vastupidavamaid rohealasid.
Soone rõhutas, et lisaks omavalitsuste suuremahulistele projektidele sõltub linnade kliimakindlus ka koduaedadest: „Iga aiapidaja, kes langetab teadlikuma valiku, aitab muuta oma piirkonna rohevõrgustikku kas või üheainsa taime toel vastupidavamaks.“
Urban NBS Planner valmib koostöös teadlastega
Antscape’i linnadele suunatud arendust toetab TalTechi ja Aalto ülikooli teadlastega teostatav koostöö, mille üks keskseid projekte kannab nime Urban NBS Planner. Projekti eesmärk on aidata linnadel vähendada looduspõhiste lahenduste abil üleujutusriske. Praegu arendatakse Urban NBS Plannerit ja Antscape’i platvormi eraldi, kuid Soone sõnul on kavas need tulevikus omavahel ühendada.
Urban NBS Planner ühendab kliima-, pinnase- ja satelliidiandmed hüdroloogiliste mudelite ning taimsete omadustega. Tööriist aitab hinnata, millisesse kohta võiks rajada näiteks vihmaaia, märgala, haljaskatuse või mõne muu looduspõhise lahenduse, et sademevett saaks paremini juhtida ja üleujutusriski vähendada. „Linnadel on vaja lihtsat tööriista, mis aitaks võtta üleujutuste ennetamiseks vastu andmepõhiseid otsuseid ka juhul, kui puuduvad põhjalikud erialateadmised,“ selgitas Soone.
Tema sõnul ei ole tihedalt hoonestatud linnades alati võimalik ega majanduslikult mõistlikki torustikke ja muud tavapärast sademeveetaristut laiendada. Looduspõhistel lahendustel on siin nii mõnigi eelis, sest üleujutusriski maandamise kõrval võivad need ühtlasi leevendada kuumasaarte mõju ja toetada elurikkust.
Soone tõdes, et Antscape’i arengule on aidanud kaasa aidanud osalus mitmes ettevõtlus- ja arendusprogrammis, sealhulgas Prototronis, Tehnopoli kiirendis, Zebra ScaleUP projektis ja ESA BIC Estonia programmis.
„Linnadel on vaja lihtsat tööriista, mis aitaks võtta üleujutuste ennetamiseks vastu andmepõhiseid otsuseid ka juhul, kui puuduvad põhjalikud erialateadmised.”
