Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi Eesti ja Soome poliitikaametnik
Liitiumakude hind on Pariisi kliimakonverentsi ajaga võrreldes langenud enam kui kolm korda. Soodsam hind koos järjest paremate omadustega annab hoogu suurakude laialdasele integreerimisele üle maailma – kaasa arvatud Eestis, kus on üle saja potentsiaalse paigalduskoha alajaamade juures. Akutehnoloogiate pidev areng, sealhulgas naatriumakude edusammud, toetavad rohelisemat energiakasutust ning pakuvad põnevat uurimisvaldkonda.
2015. aasta lõpus, kui parasjagu käis Pariisi kliimakonverents, asusin Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi teenistusse. Uues ametis sattusin rohemajandusteemaliste uudiste ja arutelude keskele. Suuremaid ühiskondlikke muudatusi näisid põhjustavat päikeseenergia ja elektriautode arengud.
Liitiumakude hind on võrdluses Pariisi kliimakonverentsi ajaga langenud enam kui kolm korda. Hinna kiire alanemise saatel muudetakse akud järjest energiatihedamaks, efektiivsemaks, ohutumaks, pikaealisemaks. Pelgalt poole aasta jooksul on turule tulnud juba kolme firma suurakud, mille kuuemeetrisesse tüüpkonteinerisse mahub rohkem kui 5 MW-tundi elektrienergiat. Neist EVE Energy aku säilitab salvestustsükliga algsest elektrist koguni 95 protsenti. Soome ettevõte Wärtsilä esitles 2023. aasta oktoobris aga sisemiste vaheseintega, maailma tulekindlaimat konteinerakut.
Lisaks sellele, et elektriautod on jõudnud iga inimese käeulatusse, hakkavad akud just käesoleval aastal pakkuma taastuvenergia paindlikku salvestust.
Mõned faktid
- 2023. aastal kahekordistus Saksamaal koduakude arv, mis ületas miljoni piiri;
- 2023. aasta suvel jõudis maailma suurim akusalvesti Moss Landing Californias 3 gigavatt-tunnise mahuni – Eestis kataks see igapäevaselt 3 tunni jagu tarbimist, talve tippkoormuse ajal 2 tundi ja suvel 4-6 tundi.
Augustis 2023 avatud Torrens Island suuraku Lõuna-Austraalias, mille rajas Soome firma Wärtsilä. Aku omanik on AGL, Austraalia suurim energiavaldkonna erafirma | Foto: AGL
Käesolev aasta algas uue rekordiga, kui Californias, Mojave kõrbes avati 3.3 gigavatt-tunnise suuraku, mille tehnoloogia pärineb Lõuna-Korea firmalt LG ning elekter tuleb 863 megavatise võimsusega päikesepargist (paneelid on teinud Arizona firma First Solar).
Just 2013. või 2014. aasta võib tagasivaates osutuda suurakude laialdase kasutuselevõtu algusajaks. Austraalia võib olla selles osas indikaatoriks, sest seal kasvab taastuvenergia osakaal eriti hoogsalt ning päikese- ja tuuleenergiat on vaja üha suuremas mahus tasakaalustada. Eelmisel aastal kahekordistus võrku lülitatud suurakude arv, jõudes 20-ni. See on aga alles tõusuaja algus: Austraalia taastuvenergia uudisteportaalist Renew Energy uudistest leidsin töösse võetud suurakude projekte kokku üle 50 gigavatt-tunni jagu.
Esile tõusevad järgmised projektid: Great Western, Liddell, Kingswood, Wellington ja Blackstone (kõigil maht 1 GWh), Watta Wella ja Calala (mõlemad 1,2 GWh), Wooreen (1,4 GWh), Limestone (1.5 GWh), Melbourne, Orana ja Bulli (kõik 1,6 GWh), Waratah (1, 68 GWh, olgugi et ehitus käib), Pottinger, Tomago ja Synergy’s Collie (kõik 2 GWh), Richmond (2,2 GWh), Portland (2,5 GWh) ning Eraring (2,8 GWh, rajab Soome Wärtsilä). Seni suurimat 4 GW-tunnist akut arendab Prantsuse Neoen Austraalia edelanurgas Collie kivisöepiirkonnas, kus seniajani toodetakse 5 miljonit tonni kivisütt aastas.
Käesoleva aasta algul teatas Hispaania Grenergy üle 4 GW-tunnise aku rajamisest Tšiilis. Austraalia loetelus on seitse akuparki, mis mahutavad nelja tunni jagu energiat ning üks koguni kaheksatunnine suursalvesti. Seega ei ole mõne aasta pärast enam kohane väita, et „ah-mis-neist-liitiumakudest-rääkida, need ju salvestavad heal juhul minutite jagu Eesti elektrit“.
Salvestuse maht kasvab tundidesse – seejuures hakkavad need akudest toidetavad tunnid korduma igapäevaselt (vähemasti suveperioodil). Juba siis, kui päikeseenergia tootmise võimsus jõuaks 3 gigavatini, saaksid suurakud Eestis katta suvekuudel tuulevaiksete ööde elektrivajaduse. Kui mõelda Eesti firma Sunly välja kuulutatud 244 megavatisele Risti päikesepargile, läheks kolme gigavatini ulatuva päikeseenergiamahu saavutamiseks vaja vähem kui kümne sellise päikesepargi jagu võimsust.
Juba siis, kui päikeseenergia tootmise võimsus jõuaks 3 gigavatini, saaksid suurakud Eestis katta suvekuudel tuulevaiksete ööde elektrivajaduse.
Märtsi algul teatas Luxembourgi NatPower Group, et rajab Ühendkuningriigis tosina aasta jooksul 60 gigavatt-tunni jagu suurakusid. See võimaldaks Eesti võrdluses juba vähemalt paar ööpäeva elektrisalvestust.
Energy Cells 50 MW-tunnise suuraku avamine Leedus oktoobris 2023. Leedu firma korraldas nelja sellise suuraku paigaldamise Vilniuses, Šiauliais, Alytuses ja Utenas. EL toetas nelja suurakut 87.6 miljoniga taasterahastu NextGenerationEU kaudu | Foto: Energy Cells
Kas Eestis on taoliste salvestusmahtude rajamine tõenäoline? Minu arvates on – küsimus on ainult “millal?”. Akude hinnad alanevad jätkuvalt; pärast paariaastast ajutist hinnatõusu on käesoleval aastal oodata liitiumakude järsku odavnemist. Võibolla peaksid hinnad giga-akude Eestisse saabumiseks koguni kahel korral poole võrra vähenema. Selleks võib kuluda kuni tosin aastat.
Eesti taastuvenergia tulevikku puudutavatest väitlustest jäi silma parlamendiliikme Jevgeni Ossinovski 7. märtsi sõnavõtt Riigikogus. Ta ütles, et oleme salvestusega sealmaal, kus olime päikesega kümme aastat tagasi. Selle pealt on väga keeruline prognoosida, kui palju on meil 2035. aastaks salvestust. „Mina olen küll veendunud, et kümne aasta pärast on Eesti energiasüsteem salvestusest pungil,“ ütles Ossinovski. Olen sama meelt ning just seda tahku võiks taastuvenergeetika aruteludes süvendada.
Sunly 2023. aasta novembris Kilingi-Nõmmel avatud aku on vististi Eesti esimene suuraku, kuigi see mahub ühte konteinerisse. Selle aasta lõpuks Auvere tööstuskompleksi oodatav Eesti Energia suursalvesti on küllap riigifirma salvestuskevade esimene pääsuke. Järgmiseks aastaks rajab Eesti tuule-, päikese- ja energiaparkide ettevõte Evecon esimesed suurakud Kiisa ja Aruküla alajaamade juurde.
Eestis on suurakudele kohta veel sadakonna alajaama juures. Tulevikus on loomulik, et peaaegu kõigi tuule- ja päikeseparkide juurde paigaldatakse konteinerakud ning kodudes saavad akud päikeseenergia salvestitena normiks. Veerandsajandiga võiks suurakude võimekus jõuda tasapisi ühe-kahe ööpäeva elektritarbe salvestamiseni. Lisaks tasub mainida ettevõtete konteinerakusid ja kodude väikeakusid, samuti elektriautode akude rolli kahesuunalises võrguühenduses.
Tulevikus on loomulik, et peaaegu kõigi tuule- ja päikeseparkide juurde paigaldatakse konteinerakud ning kodudes saavad akud päikeseenergia salvestitena normiks.
Liitiumakud on juba suhteliselt kaua arendatud tehnoloogia, mistõttu võib hinna järgmine kahekordne alanemine võtta palju aastaid. Ent näiteks naatriumakudel on järsemaks odavnemiseks küllaga ruumi. Rakendusuuringute mahud kasvavad akutehnoloogiates iga kuuga, salvestina võivad uue elu leida teisedki lahendused. Laskumata siinkohal tehnoloogilistesse detailidesse, võib väita, et akude valdkond on rohemajanduse üks kiiremini arenevaid tahke. Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud ja üliõpilased, kes valinud akude valdkonna, elavad põnevat elu.
