Elektriajastu vajab inimeste energiat ja sünergiat

Elektriajastu vajab inimeste energiat ja sünergiat. 26.05.2026. Eesti Elektritööstuse Liidu esindaja Tõnis Vare rõhutas, et järelkasvu küsimus on energeetikas sedavõrd oluline teema, et sellest sõltub valdkonna kestlikkus. Elektritööstuse ettevõtted on aastaid panustanud praktikakohtadesse, koolikülastustesse, populariseerimisse ja üritustesse, mis aitavad noortel energeetikat paremini mõista. „Kui meil ei ole tarka tööjõudu, ei suuda me ka areneda,“ võttis Vare probleemi tuuma kokku. Tema sõnul tuleks äratada tehnika- ja tehnoloogiaalast huvi palju varem kui ülikooliuksel. Noore inimese suhe reaalainete ja tehnikaga hakkab kujunema välja juba lasteaias, üld- ja huviharidusest rääkimata. Praegu pälvib tehnika- ja tehnoloogiaalane huviharidus tema hinnangul liiga vähe tähelepanu. Inseneriakadeemia arendusjuhi Triin Ploompuu väitel on inseneride puudusest räägitud Eestis juba aastaid. Inseneriakadeemia on küll oluline ettevõtmine, kuid üksainus programm ei suuda lahendada süsteemseid probleeme. Küsimus on laiem: kas inseneeria on riigi jaoks päriselt prioriteet või jääb see oluliseks vaid loosungites? Ploompuu tõdes, et  probleemi tuum peitub suuresti ka rahastuses ja õppekeskkondades.  Inseneeriaõpe on teistest valdkondadest kallim, sest vajab laboreid, seadmeid, juhendajaid ja praktilist õpet. „Insenere ei saa ilma vajaliku tehnoloogiata tegelikult õpetada,“ ütles Ploompuu. Elektriajastu vajab ka tugevat kutseharidust Vestlusringis kõlas teravalt kaasa kutsehariduse küsimus. Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu tegevjuht Kaarel Jänes rõhutas, et elektriajastu ei vaja ainult insenere. Sama vältimatud on oskustöölised, kes rajavad võrke, ehitavad süsteeme ja panevad tehnilised lahendused tööle. „Me võime siin väga suuri arendusi välja mõelda, aga keegi peab need ka teoks tegema,“ märkis Jänes. Tema hinnangul on kutseharidus olnud Eestis liiga kaua tupiktee. Kui kutseõpe ei anna noorele õieti võimalust hiljem kõrgkoolis jätkata, kaotab riik varakult osa oma tehnilisest talendist: „Samavõrd oluline on seegi, et kutseharidus võimaldaks omandada tööturul aktuaalseid oskusi ega rahulduks õpetama ainult harjumustest lähtuvalt.“ Ploompuu sõnul püütakse Inseneriakadeemias kutseõppe ja kõrghariduse vahelist sidet tugevdada. TalTech on kutsunud kutseõpetajaid laboritesse, pakkunud neile loenguid ja loonud tihedama kontakti. Samas näitavad senised kogemused, et matemaatika tekitab paljudele kutseharidusest tulevatele õppijatele tõsiseid raskusi. „Me võime siin väga suuri arendusi välja mõelda, aga keegi peab need ka teoks tegema.” Ettevõtted peavad tulema ülikoolile lähemale Paneelis oldi ühel meelel, et ettevõtete ja ülikoolide koostöö peab muutuma palju sujuvamaks. Ploompuu tõi välja, et ligikaudu 80 protsenti tudengitest teeb õpingute kõrvalt tööd. See tähendab, et õppetöö peab senisest selgemalt haakuma tööeluga. „Ettevõtete ja ülikooli koostööst peab saama palju soojem ja parem abielu, kui see on seni olnud,“ ütles Ploompuu. See tähendab üha rohkem ettevõtlusprobleeme lahendavaid lõputööteemasid, kaasjuhendajaid, praktikavõimalusi, töövarjutamist ja stipendiume. TalTech on Ploompuu sõnul loomas platvormi, mille kaudu saavad ettevõtted pakkuda tudengitele akuutseid teemasid ja väljakutseid. Jänes rõhutas samuti, et õpetada tuleb seda, mida läheb tööturul päriselt vaja. Viimastel aastatel on noored hakanud elektri- ja energeetikavaldkonda üha paremini märkama, kuid nüüd tuleb tagada, et õppesisu vastaks kiiresti muutuvale tehnoloogiale ja ettevõtlusvajadustele. „Ettevõtete ja ülikooli koostööst peab saama palju soojem ja parem abielu, kui see on seni olnud.” Elektriajastu vajab tehis- ja inimaru Kuigi elektriajastut seostatakse üha enam tehisintellekti, automatiseerimise ja suurandmetega, rõhutasid paneeli osapooled, et tehnoloogia üksi pole mingi võluvits. Vare sõnul rakendatakse tehisintellekti Eesti energeetikas vägagi tugevalt.  „Eesti kõige suurem robot on elektrivõrk,“ ütles Vare. Kui võrk digitaliseerida ja automatiseerida, võib tehisintellekt aidata süsteemi tõhusamalt juhtida ning luua uusi ärimudeleid. Ent sellest üksi ei piisa. Tehisintellekt, andmed ja automaatika vajavad inimesi, kes oskavad süsteeme mõista, arendada, hooldada ja vastutustundlikult kasutada. Vare rõhutas, et elektriajastust rääkides ei saa üle ega ümber hinnaküsimusest. Tema sõnul ei sõltu elektri laiem kasutuselevõtt mitte ainult tehnoloogiast või tootmisvõimsusest, vaid ka sellest, kui taskukohane on elekter inimestele ja ettevõtetele nende igapäevases elus ja tegevuses. „Kui Ameerikas luuakse, Aasias jäljendatakse, siis Euroopas reguleeritakse,“ ütles Vare. Sellest tulenevalt muudavad maksud, tasud ja muud lisakulud elektri Eesti tarbijale võrdlemisi kalliks. „Kui me tahame, et puhast elektrit kasutataks rohkem, peame muutma selle kasutamise igati taskukohaseks.“ Paneeli lõpus jäi kõlama ettevaatlik optimism. Eesti pole elektriajastuks küll veel täielikult valmis, kuid eeldused paremaks hakkamasaamiseks on olemas. Ideid, arengusuundi ja teadmisi jagub – nüüd on küsimus selles, kui kiiresti suudetakse need tegudeks pöörata. „Me pole küll päris valmis, ent meil on kindlasti potentsiaali,“ võttis Jänes kokku. „Kui me tahame, et puhast elektrit kasutataks rohkem, peame muutma selle kasutamise igati taskukohaseks.” TalTechi aulas toimus 7. mail 2026 elektrikonverents „Elekter – Eesti majanduse uus mootor“, mis keskendus energeetika ja mehhatroonika rollile Eesti majanduse, varustuskindluse ja tehnoloogilise tuleviku kujundamisel. Päeva jooksul arutlesid teadlased, ettevõtjad ja erialaliitude esindajad elektriajastu võimaluste, tööjõuvajaduse, tehisintellekti, alalisvoolu, elektromagnetväljade ja idufirmade üle. Konverentsi lõpetasid erialamess ning ettevõtete ja ajakirjanike laborituur TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudis.