Trialoogi toimetaja
TalTechi Tarkvarateaduste instituudi professor ja tehisaruekspert Tanel Tammet tõdes TalTechi innovatsioonifestivalil, et mida rohkem AI inimese eest ära teeb, seda rohkem hakkavad inimesed teda pimesi usaldama.
Tammeti sõnul oli tehisintellekt veel mõne aasta eest enamikule inimestest midagi kauget. Süvavõltsingud ja generatiivne AI tundusid keerulised tehnoloogiad, millega tegelesid üksikud spetsialistid. Murrang saabus siis, kui laiemasse kasutusse jõudsid keelemudelid – ChatGPT ja teised.
Alguses nähti keelemudelites pigem „paremaid otsingumootoreid“, kuid areng on olnud tormiline. Tammet rääkis, kuidas neid on hakatud kasutama muuhulgas juba projektitaotluste ja tekstide koostamisel, analüüside tegemisel ning üha rohkem ka tarkvaraarenduses: keelemudelid põimuvad järjest sügavamalt tööprotsessidega.
Sellega kaasneb aga uut tüüpi sõltuvus. Kui inimene kasutab tehisintellekti igapäevaselt, peab ta seda mingil määral usaldama. Samas on teada, et keelemudelid hallutsineerivad, eksivad ja võivad esitada väljamõeldud infot veenvana mõjuva tõe pähe.
Tammeti hinnangul ei ole tehisintellekti kontekstis kõige pakilisem küsimus mitte niivõrd see, kas tehisintellekt võib kunagi inimkonnale saatuslikuks saada, kuivõrd see, kuidas tulla toime vigu tegevate süsteemidega, mille eksimusi võib inimesel olla raske märgata.
Hallutsinatsioonidest ei pruugigi täielikult vabaneda
Tammet tõdes, et tehisintellekti tehtavad vead on midagi põhjapanevamat kui lihtsalt ajutine tehniline puudus, mis mõne aastaga kaob. Hallutsinatsioonidest ei saa täielikult vabaneda, sest generatiivne AI ei tööta nagu tavapärane tarkvara, mida saab lihtsalt parandada.
Samas rõhutas Tammet tehisarualase arengu ebaühtlust: lihtsamate ülesannete puhul on hallutsinatsioonide hulk viimaste aastatega vähenenud, ent keerulisemate probleemide lahendamisel on vigade protsent endiselt väga kõrge.
See mõjutab otseselt ka usalduse küsimust. Kui varem olid inimesed harjunud, et arvuti andis neile üldiselt õige vastuse, siis tehisaru-ajastul see eeldus enam vett ei pea. „Ma arvan, et me satume mingil hetkel olukorda, kui meil polegi sellist tarkvara, mis alati sajaprotsendiliselt töötaks,“ ütles Tammet.
„Ma arvan, et me satume mingil hetkel olukorda, kui meil polegi sellist tarkvara, mis alati sajaprotsendiliselt töötaks.”
Tammeti sõnul oli tehisintellekt veel mõne aasta eest enamikule inimestest midagi kauget. Süvavõltsingud ja generatiivne AI tundusid keerulised tehnoloogiad, millega tegelesid üksikud spetsialistid. Murrang saabus siis, kui laiemasse kasutusse jõudsid keelemudelid – ChatGPT ja teised. Foto: Rasmus Pitkänen
Tehisintellekt muudab ühiskonda jäädavalt
Tammet rääkis ka põhjustest, miks mõned tehisarulahendused töötavad paremini kui teised. Tema sõnul ei piisa üksnes võimsast keelemudelist. Edukamad on lahendused, mille süsteemid sisaldavad vigade minimeerimist, tuvastamist ja riskijuhtimist.
Ta kirjeldas taolisi tarkvaraarenduse tööriistu, mille protsessidest võtavad üheaegselt osa inimene, kontrollimehhanismid, keelemudel ja loodav, pidevalt testitav programm. Just testimine aitab Tammeti sõnul hinnata pakutava lahenduse toimivust.
Tammet selgitas, et nn. agentsete AI-lahenduste puhul ei piirdu süsteem enam vastuste genereerimisega, vaid astub ise samme, proovib erinevaid lahendusi ja suhtleb teiste süsteemidega. Tema hinnangul otsib tehisaruvaldkond üha selgemalt lahendusi, mille usaldusväärsus ei sõltu enam mitte ainult tehnilisest võimekusest, vaid ka sellest, kui hästi suudetakse vigu märgata ja kontrollida.
Ettekande lõpuosas viskas Tammet õhku mõtte, et tehisintellekti areng võib muuta inimeste maailma palju sügavamalt, kui praegu tajutakse: „Ma arvan, et meile siiani teada-tuntud ühiskond ja kultuur ei jää püsima. Kui vaatame sada või kakssada aastat ettepoole, siis arvatavasti on kõik see, mida me enda ümber praegu näeme, mingis mõttes kadunud.“
Samas ei pidanud ta seda tingimata pessimistlikuks arenguks. Küsimus pole ju mitte ainult selles, mida tehisintellekt ära võtab, vaid ka selles, millise uue maailma see meile asemele annab.
„Ma arvan, et meile siiani teada-tuntud ühiskond ja kultuur ei jää püsima. Kui vaatame sada või kakssada aastat ettepoole, siis arvatavasti on kõik see, mida me enda ümber praegu näeme, mingis mõttes kadunud.“
TalTechi innovatsioonifestival tõi kokku eksperdid, poliitikakujundajad ja praktikuid Eestist ning välismaalt, et arutada, kuidas hübriidohud mõjutavad ühiskonna toimimist ning milliseid lahendusi on vaja usalduse hoidmiseks.
