TalTechi majandusteaduskonna õiguse instituudi direktor
Tehisintellekt on hoogsalt sisenenud õigusmaailma ja seda on tunda nii lepingute kui ka õigusaktide koostamisel. Üht olulisemat muutust on aga märksa vähem näha ning see leiab aset seal, kus tulevasi juriste koolitatakse – ülikoolides.
Kõikjal Euroopas ja ka Eestis mõtestavad ülikoolid praegu ümber õigusalaste õpingute tähendust tehisarust mõjutatud maailmas.
Nimelt on õigusharidus keskendunud juba aastakümneid kohtupraktika valdamisele, seaduste tõlgendamisele ja analüütilise mõtlemise arendamisele. Need oskused on endiselt hädavajalikud, kuid neile on hakanud avaldama mõju tehisaru, mis suudab seedida vaid sekunditega tohutut hulka õigusinfot, seades selle võimega kahtluse alla juristi teadmiste ja praktiliste oskuste vahelise n-ö traditsioonilise tasakaalu.
Samal ajal näitavad teadusuuringud, et kuigi õigusteenuste praktika võtab tehnoloogia üsna kiiresti omaks, tuginevad paljude ülikoolide õigusteaduskonnad endiselt traditsioonilistele õpetamismudelitele, mis ei ole täielikult kooskõlas digikeskse õigusmaailmaga.*
Õigusharidus peab muutuma koos tehnoloogiaga
Niisiis tuleb õigusharidust sisuliselt muuta. Pelgalt päheõppimise asemel oodatakse õigustudengitelt üha enam uute pädevuste arendamist: oskust töötada tehisarusüsteemidega, hinnata kriitiliselt automatiseeritud väljundeid ning mõista, kuidas õigusnormid digikeskkondades toimivad. Need ootused peegeldavad eriala laiemat muutust.
Õigustehnoloogia ei automatiseeri mitte üksnes ülesandeid, vaid kujundab põhjalikult ümber nii õigusteenuste osutamise viisid kui ka juristide rolli.
Seega on oluline, et tehisintellektis nähtaks midagi rohkemat haridusele lisatud tööriistast, et seda käsitletaks aina selgemini jõuna, mis käivitab institutsionaalseid muutusi. Ülikoolid suhtuvad tehisintellekti üha enam kui pöördelise tähtsusega tegurisse, mis muudab õpetamismeetodeid, teaduslikku tööd ning isegi teadmiste loomise ja hindamise viise.
Hästi arenenud digivalitsemise ja e-teenustega Eestis on üleminekut eriti selgelt näha, sest õigusharidus põimub üha tihedamalt tehnoloogiaga ning hägustab erialade vahelisi piire, mis olid varem selgelt eristatavad või millel polnud väliselt mingeid kokkupuutepunkte.
Õigustehnoloogia ei automatiseeri mitte üksnes ülesandeid, vaid kujundab põhjalikult ümber nii õigusteenuste osutamise viisid kui ka juristide rolli.
Tehisintellekt muudab õigusharidust, tuues tulevased juristid üha tihedamalt kokku tehnoloogia, disaini ja vastutustundliku digipraktikaga. Pilt: AI loodud.
Valdkonnaülene mõtlemine juristi töös
Üheks lahenduseks või võimaluseks on suurendada interdistsiplinaarse õppe osakaalu. Õigustudengid puutuvad aina tihedamalt kokku tehnoloogia, äri ja ka disaini kontseptsioonidega, millest on saamas kaasaegse õiguspraktika lahutamatud kaaslased.
Eraldi valdkonnana pälvib suurt tähelepanu just õigusdisain, millest teati veel mõned aastad tagasi üsna vähe, aga mille peamine eesmärk on muuta ühiskonna õigusinfo kõigile elanikele paremini kättesaadavaks ja ka kasutajasõbralikumaks. Tehisintellekti juhitud keskkonnas on saanud selgusest samavõrd funktsionaalne nõue kuivõrd hea kommunikatsiooni küsimus.
Muutustele aitavad kaasa ka laiemad institutsionaalsed arengud. Tehisintellektil põhinevad interdistsiplinaarsed algatused eeldavad eri valdkondade ekspertiisi, mis annaks võimaluse lahendada üheskoos akuutseid praktilisi probleeme ja tutvustada ühtlasi liikumist integreerituma ja praktikakesksema (õigus)hariduse suunas.
Uute formaatide katsetusi on juba näha mõneski õppekavas, mis viivad juuratudengid oma õppeteekonnal kokku inseneride ja teiste spetsialistidega ning panevad neid lahendama ühiskonna ees seisvaid praktilisi ülesandeid. Igal juhul tõstetakse valdkondadevahelisuse trendi õigushariduse uuringutes viimasel ajal üha selgemini esile.
Tuleviku jurist ei tööta enam ainult seaduseteksti sees, vaid tehnoloogia, disaini, äri ja ühiskondlike probleemide ristteel.
Õigusharidus peab tehisintellekti ajastul õpetama tulevasi juriste mitte ainult seadust tundma, vaid ka tehnoloogia mõju kriitiliselt hindama. Foto: Unsplash
Tehisaru suunab vastutama
Ei tohi unustada, et tehisaru võidukäik toob võimaluste kõrval kaasa ka uusi eetilisi ja õiguslikke väljakutseid. Muuhulgas tuleb küsida: kes vastutab, kui automatiseeritud süsteem annab vale õigusnõu? Kuidas tagada läbipaistvus ja vastutus otsustusprotsessides, mis on osaliselt läbipaistmatud?
Need küsimused kajastuvad üha enam ka ülikoolide õppetöös. Tudengeid julgustatakse uusi tööriistu kasutama, aga ka ühtlasi mõistma nendega kaasnevaid ohte, riske ja piiranguid. Oskust tehisaru mõista hakatakse kaasaegses õiguspraktikas eriti hädavajalikuks pidama ja kõrgelt hindama.
Samal ajal koostavad institutsioonid juhiseid, mis peavad tagama tehisintellekti vastutustundliku kasutamise hariduses ning mis rõhutavad ühtlasi kriitilise mõtlemise, läbipaistvuse ja andmekaitse olulisust.
Tuleviku jurist peab oskama tehnoloogiaga koostööd teha
Loomulikult tuleb mõista, et õigusharidust ei kujundata ümber üleöö. Valdkond areneb järk-järgult, pilootkursuste, töötubade ja õppekavade kohandamise kaudu. Suund on siiski selge – tuleviku juristi ei määratle enam mitte üksnes tema õigusalased teadmised, vaid ka võime töötada eri valdkondade piiril ning üle nende piiride, suhelda tehnoloogiaga ning tõlkida keerukad algoritmid praktilisteks lahendusteks.
Äsja Tallinnas toimunud rahvusvahelisel konverentsil Future Law, mille akadeemiliseks partneriks on TalTechi õiguse instituut, kirjeldati põhjalikult eelseisvaid muutusi. Toimunud arutelude käigus küsiti, kas ja kuidas suudab õigussüsteem, mis seob kokku õiguse, tehnoloogia ja disaini, meie kiiresti muutuvas keskkonnas tõhusaks jääda ja ühiskonna ootustele vastata.
Arutelud, mille moderaatorite hulka kuulus ka käesoleva arvamusloo autor, aitasid tuua esile erinevaid lähenemisi, kuidas õigusharidust ümber mõtestada, alates neuroerisusi arvestavate õpivormide kasutamisest ja lõpetades riikidevahelise koostööga. Üks on kindel: õigusvaldkonna tulevikku mitte ainult ei uurita, vaid seda kujundatakse vastama uutele nõudmistele.
Tudengeid julgustatakse uusi tööriistu kasutama, aga ka mõistma nendega kaasnevaid ohte, riske ja piiranguid.
Selle arvamusloo originaalversioon ilmus Delfi Geeniuses.
