Trialoogi toimetaja
TalTechi magistriõppe karjääriseminar tõi Tudengimajja kokku inimesed, kel on kavas jätkata magistriprogrammis õpingud, ning need, kes on magistrandi teekonna juba läbi käinud. Õhtu jooksul ei räägitud magistriõppest mitte niivõrd kui abstraktsest haridusastmest, kuivõrd valikust, mis võib avardada töövõimalusi, suunata inimese uude valdkonda või kasvatada tema ekspertsust.
Seminari juhtinud Kristjan Hirmo jagas oma isiklikku kogemust ja kinnitas, et õppimine ei pea kulgema sugugi sirgjooneliselt ega „klassikalist“ ajajoont mööda.
Tema 1990. aastatel TalTechis alustatud õpitee jäi küll pooleli, ent aastaid hiljem, 2016. aastal, asus ta uuesti bakalaureusekraadi omandama, mistõttu jõudis ta magistrikraadini alles mullu. Hirmo enda hinnangust jäi igatahes kõlama elujaatav hoiak: „See on olnud ausalt öeldes väga lahe teekond.“
Seminaril jäi kõlama mõte, mille kohaselt ei pea magistriõppes jätkama valitud rajal, sama hästi võib kasutada võimalust oma senine kogemus uude suunda pöörata. Eesti Mereakadeemia vilistlane Julius Tarand jagas selle kinnituseks oma käekäiku: olles õppinud laevajuhtimist, asus ta magistrantuuris õppima hoopis merenduse digitaliseerimist. Merel töötades sai talle selgeks, et lisaks laevajuhtimisele huvitavad teda üha enam ka logistika, kaubavood, laevaehitus ja majandustsüklid.
Magistriõpe aitas üldist pilti avardada ja mõista, et merenduses on võimalik anda oma panus ka kaldal töötades: „Tänu uutele teadmistele saan ma pakkuda tööturul suuremat väärtust.“
Ligi kaks aastakümmet moe- ja tekstiilivaldkonnas tegutsenud Kaie Kaas-Ojavere otsustas õppida magistrantuuris midagi, mis ei võimendaks tarbimist, vaid aitaks valdkonda sisuliselt muuta. Õppimine väljus kiiresti teoreetilisuse raamest: Kaas-Ojavere leidis ülikoolist koostööpartneri kellega koos rajati tekstiilijäätmetest pakendimaterjale arendav ettevõte Kiud.
Tema sõnum oli lihtne: õppimine võimaldab vanusest sõltumata suunda muuta ja areneda: „Ajulihased on treenitavad, vanus ei loe mitte midagi, muutused on võimalikud.“
„Tänu uutele teadmistele saan ma pakkuda tööturul suuremat väärtust.“
Magistriõpe: püsivuse ja suutlikkuse märk
Loodusteaduskonna vilistlane Joann Arro teadis juba bakalaureuseõpingute ajal, et ta jätkab oma teekonda magistrantuuris. Tehniline füüsika andis talle tugeva aluse, magistriõpe aitas tal spetsialiseeruda – selle tagajärjel töötas ta lennunduses insenerina ja jõudis hiljem juhtivale ametikohale.
Tema sõnul ei näita magistrikraad ainult teadmisi, vaid annab ka tööandjale teatud kindluse. „Tööandja teab, et suudad viis aastat järjest õppida ja sinus on püsivust“.
Palgateadlikkuse eestvedaja Birgit Ruunik vaatas teemat tööturu ja tasustamise vaatenurgast ning rõhutas, et kuigi magistrikraad ei taga automaatselt kõrgemat palka, võib tagada parema ligipääsu paremate tasudega ametikohtadele: „Magistrikraad ei garanteeri sulle küll kõrgemat palka, ent see võib määrata tuhandete eurode ulatuses su palgalae.“
Mitme esineja kogemusest jäi kõlama mõte, et magistriõpe annab kõige rohkem siis, kui see haakub praktilise töö ja isiklike huvidega – praktiline element aitab lisada lõputöö formaalsetele külgedele sisulist kaalu.
Aivo Olevi sõnul kasvas töö kõrvalt valminud magistritööst välja praktiline lahendus – eestikeelse kõne automaatse transkribeerimise veebikeskkond Tekstiks.ee. Olev leidis, et kui teema pakub sisulist huvi, pole lõputöö kirjutamine koormus, vaid võimalus luua midagi väärtuslikku.
Inseneriteaduskonna vilistlane Mart Erik Kermes alustas oma teekonda inseneerias, kogus tudengiprojektides ja Solaride’is tugeva praktilise pagasi ning liikus ajapikku juhtimise suunas. Magistriõpingud roheliste energiatehnoloogiate erialal andsid talle võimaluse võtta teadlik paus, vaadata oma karjääri värske pilguga, selgitada välja oma tugevused ja proovida järgi oma tuuleenergiahuvi.
Ametlike õpingute kõrval peab ta sama oluliseks tudengiprojektides saadavat praktilist kogemust: „See, mida teised õpivad loengus, saad sina tudengiprojektis päriselt läbi teha.“
„Magistrikraad ei garanteeri sulle küll kõrgemat palka, ent see võib määrata tuhandete eurode ulatuses su palgalae.“
Seminaril jäi kõlama mõte, mille kohaselt ei pea magistriõppes jätkama valitud rajal, samahästi võib kasutada võimalust oma senine kogemus uude suunda pöörata. Foto: Jürgen Randma
Õppima asumine eeldab teadlikku valmisolekut
Seminari lõpetas TalTechi vastuvõtu ja nõustamiskeskuse juhataja Anne Urbla, kelle ettekanne lisas inspireerivatele lugudele praktilise mõõtme. Ta rääkis sisseastumisest, tasuta ja tasulisest õppest, koormusnõuetest, akadeemilisest puhkusest, VÕTA-võimalusest (varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine) ning magistriõppe tegelikust ajakulust.
Urbla tegi selgeks, et tänapäeval pole keeruline magistrantuuri avaldust esitada, kuid õppima asumine eeldab teadlikku valmisolekut.
Täiskoormusega magistriõpe tähendab tema sõnul suurt kohustust, mis konkureerib sageli põhikohaga töö ja pereeluga. Seetõttu rõhutas ta korduvalt, et enne kandideerimist tuleb endalt ausalt küsida, miks õppima tullakse ja kas selleks jagub ajalist ressurssi. „Te peate ikkagi teadma, kuhu ja miks te tulete.“
Seminari keskse sõnumi kohaselt pole magistriõpe küll universaalne lahendus, kuid õigel hetkel ja selgelt eesmärgistatuna võib see avardada eneseteostusvõimalusi. See ei lahenda karjäärialaselt kõike, kuid annab tugeva tõuke teadlikumalt ja sihikindlamalt liikuda.
„Te peate ikkagi teadma, kuhu ja miks te tulete.“
