Trialoogi toimetaja
Kuidas saada linnast parem ülevaade, nii et iga järgmise küsimuse lahendamiseks ei peaks rajama uut kallist sensorvõrku? FinEst Targa Linna Tippkeskuse pilootprojekt CitySense otsib küsimusele vastust lahendusega, mis muudab bussid, prügiveokid või mõned teised linnas iga päevaselt liikuvad sõidukid liikuvateks andmekogujateks.
CitySense pöörab tavapärase linnaseire loogika pea peale. Selle asemel et rajada aina uusi paikseid mõõtepunkte, kasutatakse andmete kogumiseks sõidukeid, mis liiguvad linnas niigi iga päev ringi. Sel kombel muutuvad bussid, prügiveokid ja teised linnasõidukid liikuvateks silmadeks, mis aitavad jälgida peaaegu vahetult linnaruumi ja selles toimuvaid muutusi.
CitySense’i katsetatakse kolmes Euroopa linnas, kuid igaühes neist lahendatakse eri probleemi. Tallinn soovib paremat ülevaadet liiklusmärkidest, Dublin (Iirimaa) tahab jälgida täpsemalt õhukvaliteeti ja õhus levivaid allergeene ning Pula (Horvaatia) teekatte lagunemist. Laiem eesmärk on näidata, et liikuval andmekogumisel võib olla tuleviku targa linna toimimises sama loomulik osa nagu praegustel statsionaarsetel anduritel.
CitySense sai alguse pilootlinnade esitatud praktilistest vajadustest. FinEst Targa Linna Tippkeskuse tulemusjuhi Henry Patzigi sõnul lähtus lahendus kolme linna erinevatest väljakutsetest, kuigi selle käigus sai üsna kiiresti selgeks, et võimalikke lahendusi pole mõistlik käsitleda täiesti eraldi süsteemidena.
„CitySense’i meeskond leidis, et kitsaskohti on võimalik lahendada ühe modulaarse seadme abil,“ ütles Patzig. Sama seadet saab varustada vastavalt vajadusele eri sensoritega – näiteks kaamerate, õhukvaliteedi mõõtjate või teiste anduritega – ning kinnitada linnas liikuvatele sõidukitele.
FinEst Targa Linna Tippkeskuse tulemusjuht Henry Patzig. Erakogu
Vähem sensoreid, laiem linnapilt
Patzigi sõnul seisneb lahenduse üks suuremaid eeliseid just katvuses. Paiksete andurite toimivus sõltub suurel määral sellest, kuhu need paigaldada.
„Liikuvate sensoritega on võimalik jõuda samaaegselt paljudesse linnaosadesse ja tänavatele, kuhu oleks kallis või ebaotstarbekas eraldi mõõtepunkte rajada.“ Tema sõnul on eesmärk koguda piisava regulaarsusega niivõrd head andmestikku, et selle põhjal saaks teha sisulisi järeldusi ja juhtimisotsuseid.
CitySense’i üks suuremaid eeliseid on selle paindlikkus. Iga uue vajaduse jaoks ei pea ehitama uut lahendust, sest olemasolevale platvormile saab lisada uusi andureid ja funktsioone. Nii ei lahendata ainult üht tänast probleemi, vaid luuakse alus süsteemile, mida saab koos linna vajadustega edasi kasvatada.
Nagu öeldud, keskendub Tallinna pilootprojekt liiklusmärkidele. Linnal on vaja saada parem ülevaade sellest, millised märgid on puudu, kahjustatud, varjatud või valesti paigutatud.
„Tänane lahendus on see, et keegi sõidab autoga linnas ja jälgib märke – see on meeletult ajakulukas,“ ütles Patzig. Ajakulule lisandub inimlik tähelepanuvõime, mis väsib ning ei pruugi kõike märgata. Just siin püütaksegi anda rutiinne ja korduv töö tehnoloogiale.
Sõidukile paigaldatud seade sisaldab kaameraid ning kasutab masinnägemist, mis võimaldab liiklusmärke automaatselt tuvastada. Süsteem aitab hinnata, kas märk on terve, nähtav ja õiges kohas.
Videopilti töödeldakse juba seadmes, seega puudub vajadus seda täismahus edasi saata. Linnani jõuab ainult kõige vajalikum info, mistõttu hakkavad vähenema saadetavad andmemahud, aga ka andmekaitsega seotud riskid.
Liikuvate anduritega kogub linn ajakohast ja laiahaardelist infot, mis aitab tõhusamalt tuvastada probleeme ja teha paremaid otsuseid ilma kulukaid sensorvõrke rajamata. Foto: Tallinna Strateegiakeskus
Edu ei tähenda ainult töötavat tehnoloogiat
Projekt käivitus 2025. aasta suvel. Teadlastest ja linnade ekspertidest koosnev meeskond on tegelenud siiani arendusega, mille eesmärk on muuta süsteem linnakeskkonnas kasutatavaks. Patzigi sõnul plaanitakse Tallinna piloodiga algust teha juuni alguses.
Tema hinnangul ei saa pilootprojekti õnnestumist mõõta ainult sensorite töövalmidusega „Piloodiga saame olla rahul siis, kui kolm linna saavad kätte soovitud andmed, suudavad need oma töövoogudesse integreerida ja seeläbi ka targemaid otsuseid teha.
Kui see õnnestub, võib mõju olla väga praktiline. Teekatte probleemid saab avastada varem, liiklusmärkide puudused kantakse kaardile kiiremini, õhukvaliteedi langusele saadakse kiiremini jälile ning vajadusel jõutakse elanikkonda aegsasti hoiatada. Nii saab linn reageerida enne, kui väikesest puudusest kasvab välja suurem probleem.
Pikemas plaanis on aga seatud endale veelgi ambitsioonikam siht: luua uue tehnoloogia põhjal jätkusuutlik lahendus, mida oleks võimalik pakkuda ka teistele linnadele. Patzigi sõnul on selleks põhjust küll, sest Euroopa linnadel on sarnased mured ning praegu pole veel olemas ühtainsat selget lahendust, mis need terviklikult ära kataks.
Kommentaar: Tallinna Transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Virko Noor
„Meie peamine murekoht on liikluses kannatada saanud liiklusmärgid, millest meid ei teavitata. Need tekitavad olukordi, mille puhul pole liiklejatel enam võimalik näha näiteks pöördunud liiklusmärke ega ka neist juhinduda. Täna võib kuluda taolise puuduse tuvastamiseks isegi nädalaid, kuigi sellised probleemid oleks vaja kohe ära lahendada. Kiire tuvastamine ja reageerimine võib hoida ära nii mõnegi liiklusohtliku olukorra või ka õnnetuse.
Kasuteguri tagav lahendus peab olema intuitiivne ja lihtsalt integreeritav.“
Pilootprojektide elluviimist rahastab Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastatav projekt “FinEst Targa Linna tippkeskuse piloodiprogramm“.
