Noore inseneri preemia Karolina Kudelina-Zhangile ja Annika Kaalepile

Noore inseneri preemia Karolina Kudelina-Zhangile ja Annika Kaalepile. 19.03.2026. Mõlemad laureaadid on seotud Tallinna Tehnikaülikooliga – üks töötab ülikoolis teadlasena, teine on TalTechi vilistlane ning panustab ühtlasi ülikooli õppetöö arendamisse. Preemiaid üle andes ütles president Alar Karis, et inseneri töö ei tähenda vaid täpsust ja tehnilisi teadmisi. „Insenerikutse olemuses ei ole mitte ainult täpsus ja tehnilised teadmised, vaid ka uudishimu, loovus ja visadus,“ ütles riigipea. „Neid omadusi vajab Eesti mitte ainult inseneerias, vaid kogu ühiskonnas.“ President Karis tõi esile sellegi, et mõlemad tänavused laureaadid on varasemates intervjuudes nimetanud õppimist inseneritöö üheks paeluvamaks omaduseks. Tema sõnul vajab Eesti rohkem noori, kes suudaksid näha inseneeria põnevat poolt ja saaksid oma andeid võimalikult varakult avastada ning arendada. Tänavused laureaadid on tema sõnul eeskujud, kes näitavad, kuivõrd nõudlik, tähenduslik ja inspireeriv on inseneri teekond. Tänavused laureaadid esindavad inseneeriavalkondi, mis on ühiskonna toimimiseks võrdselt olulised. Kui Karolina Kudelina-Zhangi töö keskendub elektrimasinate diagnostikale ja tööstuse töökindluse parandamisele, siis Annika Kaalep tegutseb tervisetehnoloogia eesliinil, sest insenerioskused avaldavad patsientide ravikvaliteedile ja elutähtsate süsteemide töökindlusele otsest mõju. Inseneeria populariseerija Karolina Kudelina-Zhang on Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži energeetikateadur, kelle uurimistöö keskendub tehisarul põhinevale elektrimasinate seisundiseirele ja tööstusdiagnostikale. Kudelina-Zhangi eesmärk on muuta keerukad tehnoloogiad inseneridele ja hooldustehnikutele arusaadavaks, usaldusväärseks ja praktiliseks töövahendiks. 2024. aastal kaitses ta doktoritööd teemal „Tehisintellektil põhinevad lähenemisviisid elektrimasinate rikete prognoosimiseks vibratsioonispektri analüüsi abil“. Tema uurimisvaldkond on elektrimasinate diagnostika – ala, mille tähtsus ulatub pea kõikidesse tööstusharudesse. Elektrimasinate ja ajamisüsteemide ootamatud rikked võivad tuua kaasa suure majandusliku kahju, põhjustada keskkonnaprobleeme ning ohustada halvimal juhul ka inimelusid. Just nende riskide vähendamisele keskendubki Kudelina-Zhangi teadustöö. Kudelina-Zhangi haridustee algas Narva-Jõesuu Keskkoolis, mille ta lõpetas 2015. aastal kiitusega. Seejärel õppis ta Tallinna Tehnikaülikooli bakalaureuseastmes elektroenergeetikat ning jätkas magistriõpet energiamuundus- ja juhtimissüsteemide erialal. Tema magistritöö pälvis 2020. aastal üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil tehnika- ja tehnoloogiavaldkonna magistriõppe astmes esimese preemia. Bakalaureuseõpingute ajal töötas ta Narva Elektrijaamades elektriinsenerina ning magistriõpingute ajaks sai temast TalTechis insener. Alates 2024. aastast on ta TalTechi Virumaa kolledži energeetikateadur. Lisaks teadustööle meeldib Kudelina-Zhangile aktiivselt inseneeriat populariseerida, seda eriti tüdrukute seas. Ta jagab oma teadmisi Harjumaa ja Ida-Virumaa koolides, viib läbi töötube ja innustab noori inseneriteaduste vastu suuremat huvi tundma. Samuti on ta välja töötanud gümnaasiumiastmele suunatud inseneeria valikaine. Ta on juhendanud noori insenere ja kooliõpilasi, osalenud programmides nagu Noore Inseneri Programm ja Enerhack ning olnud IEEE Eesti sektsiooni „Naised inseneerias“ esinaine. Selle tegevuse eest on teda tunnustatud ka L’Oréal-UNESCO Baltikumi programmi „Naised teaduses“ auhinnaga. Inseneri hinnatakse tegude, mitte soo järgi Annika Kaalep töötab Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, kus ta juhib elutegevust tagavate seadmete talitust ning vastutab haigla kõige kriitilisema meditsiiniseadmete pargi töökindluse ja arendamise eest. Tal on biomeditsiinitehnika vaneminseneri kutse ning volitatud biomeditsiinitehnikainseneri 8. taseme kutse. Kaalepi tee inseneeriasse kulges samuti Tallinna Tehnikaülikooli kaudu. Gümnaasiumi lõpus kaalus ta füüsika ja meditsiini vahel, kuid kui ta tutvus biomeditsiinitehnika-inseneri elukutsega, sai talle kiiresti selgeks, et just selles saavadki füüsika ja meditsiin kokku. Ta õppis TalTechi bakalaureuseastmes esmalt tehnilist füüsikat ning jätkas magistriõppes biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika erialal. Juba õpingute ajal suundus Kaalep Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse praktikale ning jäi sinna tööle. Tema igapäevatöö keskmes on järjest keerukamaks muutuv meditsiinitehnoloogia – tal tuleb hankida ja rakendada seadmeid ning lahendada probleeme keskkonnas, mille tehnoloogiline töökindlus on otseselt seotud inimelude ja ravikvaliteediga. Haiglas juhib Kaalep muuhulgas e-intensiivi projekti, mille eesmärk on liidestada intensiivravi osakondades kasutatavad meditsiiniseadmed täielikult haigla infosüsteemiga. Lisaks praktilisele inseneritööle panustab Kaalep Eesti insenerikutse ja -pädevustega seotud süsteemi arendamisse: ta on aidanud töötada välja insenerikutse-alaseid standardeid ning võtab osa Tehnika, Tootmise ja Töötlemise Kutsenõukogu tööst, mis võimaldab kujundada riikliku insenerikutse arengusuundi. Samuti panustab Kaalep järelkasvu kasvatamisse. Ta on arendanud TalTechi Tervisetehnoloogiate instituudis meditsiinitehnika ja -füüsika magistriõppekava ning aitab siduda akadeemilist õpet kaasaegse haigla praktiliste vajadustega, pakkudes tudengitele võimalust omandada juba õpingute ajal sisuline ja vastutusrikas töökogemus. Samuti on ta Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühingu juhatuse aktiivne liige. Kaalep on rõhutanud, et inseneeria pole ainult meeste ala, kuigi mehi on valdkonnas endiselt rohkem. Tema hinnangul hinnatakse inseneri lõpuks siiski tegude, mitte soo järgi. Samuti peab ta biomeditsiinitehnika-alast tööd tuleviku erialaks, sest tehnoloogia roll meditsiinis kasvab pidevalt ning koos sellega suureneb ka vajadus inseneride järele. Noore inseneri preemia suurus on 7000 eurot ning see on mõeldud noortele inseneridele, kes on saavutanud väljapaistvaid tulemusi erialases teadustöös, õpetamises või valdkonna populariseerimises. Preemiat rahastavad Auve Tech ja Väino Kaldoja. Noore inseneri preemia algatas president Alar Karis 2024. aastal. Esimesena pälvis selle mehitamata õhusõidukite arenduse ja tootmisega tegelev Margus Sammelsaar. Mullu tunnustati sama preemiaga TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi liginullenergiahoonete uurimisrühma vanemteadurit Tuule Mall Partsi.