Trialoogi toimetaja
Kaido Künnapase sõnul ei peaks Eesti eesmärk olema hoida maailma konkurentsivõimeliseima maksusüsteemi tiitlit, vaid kujundada maksupoliitikat nii, et see tooks siia rohkem investeeringuid ja looks rohkem väärtust.
Juba aastaid on leitud, et Eestil on maailma kõige konkurentsivõimelisem maksusüsteem. See on aidanud luua meile tugevat mainet – eriti välisinvestorite silmis. TalTechi majandusvisiooni konverentsil küsis aga TalTechi õiguse instituudi vanemlektor ning Soraineni maksuõiguse töögrupi Baltikumi juht Kaido Künnapas, kas esikoha hoidmine peaks üldse olema omaette eesmärk. Tema sõnul tuleks hoopis küsida, kas maksusüsteem aitab tuua Eestisse rohkem investeeringuid, luua rohkem väärtust ja toetada pikemas vaates majandust pikemas vaates.
Künnapase hinnangul püsib Eesti rahvusvaheliste võrdluste tipus eelkõige kahe aspekti, süsteemi lihtsuse ja erandite vähesuse tõttu. Samal ajal teravneb üha enam küsimus, kas lihtsusest ainuüksi enam piisab, kuna naaberriigid on hakanud sihipäraselt maksude abil oma majandust suunama, investoreid ligi meelitama ja valitud valdkondi kasvatama.
Lihtne süsteem on tugevus, aga mitte eesmärk omaette
Niisiis, Eesti hea koht rahvusvahelistes maksuvõrdlustes tugineb suuresti kahele asjaolule: maksumäärad on ühtlaselt ja lihtsasti mõistetavalt madalad ning süsteemis on vähe erandeid. Mida lihtsam ja neutraalsem on maksukorraldus, seda kõrgemale jõuab see edetabelites. Eesti on sellest loogikast aastaid kasu lõiganud ning välisettevõtjatega rääkides seda veenva argumendina kasutanud.
Eriti hästi töötab maksukorraldusloogika siis, kui investor alles kaalub, kuhu oma tegevus rajada. Eesti kasuks räägib nii selge maksukeskkond kui ka see, et ettevõtte kasumit ei maksustata igal aastal tavapärasel moel. See võimaldab ettevõtjal süsteemi kergemini mõista ja lihtsamalt hallata.
Samas pani Künnapas konverentsil kahtluse alla mõtte, et edetabeli esikoht peaks olema omaette siht: „Ma arvan, et tabeli esikoha hoidmine ei peaks olema meie valikute esimene eesmärk.“ Kui targalt tehtud muudatused aitavad Eesti majandust rohkem käima tõmmata, ei peaks ainuüksi lihtsuse nimel neist loobuma.
Naabrid kasutavad makse üha sihipärasemalt
Künnapas rääkis, et Balti riikide vaheline võidujooks ei toimu enam ammu ainult lihtsaima maksusüsteemi nimel. Üha olulisem on hoopis see, kes oskab kasutada makse kõige paremini teadliku tööriistana – et meelitada investeeringuid, kasvatada valitud valdkondi ja lisada majandusele hoogu. Künnapase sõnul on Leedu teinud seda viimastel aastatel üsna osavalt, olgu finantstehnoloogia-ettevõtete ligimeelitamisel või riigi enda aktiivsemal tutvustamisel.
Tema hinnangul ei peitu Leedu edu ainult maksudes, vaid ka hoiakus: „Leedukad tunduvad olevat väga tugevad müügimehed ka riigi tasandil.“ Ehk teisisõnu – tähtis pole mitte ainult see, milline näeb välja süsteem paberil, vaid ka see, mil moel suudab riik investorile näidata, et too on tõesti oodatud. Kui ettevõtja ootab sisulist vastuvõttu, jääb vaid veebilehele viitamisest väheks.
Läti praktiseerib Künnapase sõnul teistsugust lähenemist. Seal on loodud USA investorite jaoks maksulahendus, mis võtab arvesse nende topeltmaksustamise eripära. Samuti mainis Künnapas loodusvaramaksu, mis võimaldab puitu kohapeal töödelda ning toorainet sedakaudu riigis hoida. „Sõnum on selge – palun töötle puitu kodus ja müü seejärel välja, loo lisandväärtus Lätis,“ ütles Künnapas, kelle meelest näitab Läti praktika väga hästi, kuidas riik ei piirdu lihtsalt neutraalse maksukeskkonnaga, vaid püüab maksude kaudu ettevõtjate valikuid suunata.
„Ma arvan, et tabeli esikoha hoidmine ei peaks olema meie valikute esimene eesmärk.“
Künnapas rääkis, et Balti riikide vaheline võidujooks ei toimu enam ammu ainult lihtsaima maksusüsteemi nimel. Üha olulisem on hoopis see, kes oskab kasutada makse kõige paremini teadliku tööriistana – et meelitada investeeringuid, kasvatada valitud valdkondi ja lisada majandusele hoogu. Foto: TalTechi Majandusvisioonikonverents
Maksusüsteem vajab enamat kui lihtsust
Künnapase meelest ei peaks Eesti loobuma oma senisest tugevusest – edasi lükatud ettevõtte tulumaksust. Tema hinnangul on see endiselt tugev argument Eesti maksukeskkonna konkurentsivõime kasuks ning süsteem peaks alles jääma. Samas ei piisa enam üksnes süsteemi lihtsusest. Eestil tuleb palju selgemalt läbi mõelda, milliseid valdkondi tahaks riik maksupoliitikaga päriselt toetada.
Ühe võimalusena tõi Künnapas välja teadus- ja arendustegevuse sihipärasema toetamise, eriti juhtudel, kui loodud väärtuse saaks jätta Eestisse pikemaks ajaks tulu teenima. Küsimus pole mitte ainult selles, kuidas aidata midagi Eestis välja arendada, vaid ka selles, kuidas Eestis loodud intellektuaalne omand siia püsima jääks.
„Mulle meeldib jätkuvalt idee, et riik võiks ka magamise ajal raha teenida,“ ütles Künnapas, pidades silmas intressitulu, litsentsitasu ja muid selliseid tulusid, mis ei sõltu üksnes kohalikust tarbimisest või tööjõust.
Sama oluline on tema sõnul õigusselgus. Kui reeglid on segased ja liiga sageli muutuvad, kahandab see ettevõtjate silmis süsteemi usaldusväärsust. Künnapase hinnangul on just usu ja usaldusväärsuse defitsiit ettevõtjaid viimastel aastatel kõige rohkem mõjutanud.
Seepärast võttis ta oma mõtte kokku kolme sõnaga: „Ettevõtjate vaatest tundub mulle, et maksusüsteemi edasisel kujundamisel võiks pidada silmas ennekõike kolme märksõna: „rahu“, „selgust“ ja „sihipära“.“ Just neist aspektidest sõltub, et Eesti maksukeskkond oleks tulevikus mitte ainult hästi hinnatud, vaid ka Eesti majandusele päriselt kasulik.
„Ettevõtjate vaatest tundub mulle, et maksusüsteemi edasisel kujundamisel võiks pidada silmas ennekõike kolme märksõna: „rahu“, „selgust“ ja „sihipära“.“
