Eesti ettevõtluse tugevused, võimalused ja hirmud

Eesti ettevõtluse tugevused, võimalused ja hirmud. 09.02.2026. Ärikorralduse instituudi vanemlektor Sirje Ustav rõhutas oma ettekandes ettevõtluse keskset rolli majanduses. „Ma usun, et ettevõtlus ongi see mootor, mis meie majandust ja üldist heaolu käimas hoiab. See, milline on ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna , s.t majandusliku ökosüsteemi tervis, näitab väga hästi, millises seisundis on kogu ühiskondlik tervik.“ GEM-uuringus, milles osales 56 riiki, paikneb Eesti 12. kohal. Aasta varem olime kuuendad. See tähendab, et Eesti on jätkuvalt rahvusvahelises tipus, kuid põhisuund on muutunud. „Hetkel on meie ettevõtluskeskkonnas kõik sisuliselt hästi,“ märkis Ustav. Samas tõi ta välja vastuolu: globaalses võrdluses on pilt küll hea, ent  mitmed näitajad liiguvad selgelt allapoole. Tugev positsioon ja hirm ebaõnnestumise ees Eeskätt teeb muret ettevõtluse vananemine. Pikaajaliselt tegutsenud ettevõtted sulgevad uksi ning järelkasv ei suuda tühimikke täielikult katta. Teisisõnu: ettevõtluse dünaamika aeglustub. Ekspertide hinnangutest selgub, et vimastel aastatel suhtutakse bürokraatiasse ja maksuvaldkonna poliitilistesse otsustesse järjest kriitilisemalt. Uuringust selgus, et Eesti ettevõtlusaktiivsus on stabiilses seisus ning ettevõtluskultuur positiivne, inimesed soovivad hakata ettevõtjateks. Samal ajal on suurenenud hirm ebaõnnestumise ees ja on kasvanud nende inimeste osakaal, kes peavad siinset ettevõtluskeskkonda uue ettevõtte alustamiseks ebasoodsaks. Soov tegutseda püsib, kuid ebakindlus kasvab. Selline vastuolu võib pikemas plaanis pärssida uute ettevõtete sündi ja kasvu. Viimastel aastatel on GEM-uuringus analüüsitud muuhulgas tehisintellekti ja kestlikkuse teadlikkust ning seda, kuidas neid nähtusi ettevõtluses rakendatakse. Eesti olukorra saab kokku võtta järgmiselt: teadlikkus on kõrge, kuid praktiline kasutuselevõtt tagasihoidlik. Ustavi sõnul mõistavad ettevõtjad tehisaru ja kestlikkuse olulisust, kuid igapäevase ellujäämissurve tõttu pole neil sageli võimalik uusi lahendusi süsteemselt rakendada. „Ma usun, et ettevõtlus ongi see mootor, mis meie majandust ja üldist heaolu käimas hoiab. See, milline on ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna , s.t majandusliku ökosüsteemi tervis, näitab väga hästi, millises seisundis on kogu ühiskondlik tervik.” Regionaalne ja sooline lõhe Ustav rääkis, et ettevõtlus ei ole jaotunud ühtlaselt üle Eesti. Aktiivsus koondub põhjarannikule ning viimastel aastatel on tugevnenud ka Tartu roll. Ülejäänud piirkonnad arenevad aga tagasihoidlikumalt, mis viitab regionaalsele tasakaalutusele. Sarnane tasakaalutuse muster ilmneb ka soolises vaates. Naised on varajases ettevõtlusfaasis aktiivsed, kuid pikaajalises äritegevuses on naisi märgatavalt vähem. Uuringust ilmneb ka kasvav ekspordisõltuvus. Paljud ettevõtjad loodavad välisturgudelt saadavale tulule, samal ajal kui siseturg on nõrgenenud. See muudab ettevõtluskeskkonna rahvusvaheliste muutuste suhtes tundlikumaks. Ekspertide hinnangutes peegeldub ootus poliitilise järjepidevuse järele. Ustav rõhutas pikema vaatega ja läbimõeldud plaani tähtsust: „Võiksime jääda ikkagi selleks väikseks, mugavaks, lihtsaks, kiireks, dünaamiliseks keskkonnaks.“ GEM-uuring ei osuta kriisile, kuid see näitab selgeid murekohti. Eesti ettevõtlus on endiselt tugev, ent mõnigi oluline näitaja on vabalanguses. Selleks et head näitajad ei varjaks süvenevaid probleeme, tulebki pöörata tähelepanu just vabalanguses valdkondadele. „Võiksime jääda ikkagi selleks väikseks, mugavaks, lihtsaks, kiireks, dünaamiliseks keskkonnaks.“