Eesti tulevik algab klassiruumist

Eesti tulevik algab klassiruumist. 29.01.2026. Kui matemaatika või füüsika tundub põhikooliastmes kättesaamatu, võib hilisem suunamuutus osutuda juba parasjagu keeruliseks. Seetõttu on põhikooli reaalaineõpetajatel täita lausa strateegiline, mitte pelgalt pedagoogiline roll.   TalTechi arengufondi juhitav põhikooli reaalainete õpetajate stipendiumifond tunnustas tänavu esmakordselt meie vastava ala õpetajaid. Kokku jagati välja 21 stipendiumi. Parimad reaalaineõpetajad loovad klassiruumis keskkonna, milles on võimalik reaalaineid mitte ainult mõista, vaid need ka tähenduslikuks ja innustavaks mõelda.   Tunnustuse pälvisid teiste hulgas Rakvere põhikooli füüsikaõpetaja Raimo Maasik, Kohtla-Nõmme Kooli matemaatikaõpetaja Janika Kuus, Kohila gümnaasiumi algklasside füüsika-, keemia- ja teaduseõpetaja Maimu Torn-Kallion ning Tallinna Reaalkooli füüsika- ja matemaatikaõpetaja Daniel Kaasik.   Reaalharidus kui ühiskonna mõtlemisvõime alus Reaalhariduse tähtsus ei piirdu üksikute õppeainetega. Raimo Maasiku sõnul võimaldavad reaalained maailma mõista: „Tegu pole pelgalt numbrite ja arvutuste tagaajamisega, vaid süsteemse, tervikliku mõtlemisega, mis annab pildi maailma ühtsusest ja selle ilmingute seotusest.“ Janika Kuus lisas: „Reaalharidus ei tee küll kõigist insenere, aga annab igale noorele oskuse mõelda selgelt ja võtta vastu põhjendatud otsuseid.“  Maimu Torn-Kallion juhtis tähelepanu tehnoloogilisele keskkonnale, milles noored kasvavad – maailmale, milles peab keegi ka tulevikus uusi lahendusi looma ja arendama: „Kes töötab tehnoloogiat välja tulevikus, kui praegu tahetakse olla  pigem sotsiaalmeedia staar?“  Daniel Kaasik tõdes, et kui soovime, et Eesti rahvas kestaks ja õitseks, ei saa me endale suurt raiskamist lubada. „Kvaliteetne reaalharidus aitab kaasa sellele, et me kasutaksime oma ressursse targalt.“ „Reaalharidus ei tee küll kõigist insenere, aga annab igale noorele oskuse mõelda selgelt ja võtta vastu põhjendatud otsuseid.“ Õpetajate järelkasvu strateegiline küsimus Kõik neli õpetajat rõhutasid, et tunnustus tähendab eelkõige märkamist – kinnitust, et nende igapäevane töö on vajalik ja väärtuslik.   Samas osutasid mitmed neist ka laiemale probleemile. Kui põhikoolil on reaalhariduse kujundamisel täita strateegiline roll, sõltub selle kvaliteet otseselt õpetajast – tema teadmistest, kogemusest ja pühendumusest. Ent juba aastaid on olnud kitsaskohaks reaal- ja loodusteadusliku hariduse või teadmistega õpetajate järelkasv: ametisse sobivate inimeste vähesus seab strateegilise rolli täitmise küsimärgi alla. Maasiku väitel pole õpetajate nappus eilne teema. Ta meenutas, et juba aastakümneid tagasi – ajal, mil ta füüsikat õppima läks – räägiti suurest õpetajate puudusest.  Ka Kaasik tõdes, et noori ja võimekaid reaalainete õpetajaid, kes sooviksid sellele kutsele ja ametile päriselt pühenduda, on lihtsalt väga vähe: „Kuna vajalikke investeeringuid haridusse pole tehtud, tundub praegu vähemalt üks põlvkond potentsiaalseid andekaid õpetajaid vahele jäävat.“ Tänased väikesed sammud ei muuda enam nende andekate, õpetajapotentsiaaliga noorte otsuseid, kes valisid oma tee viis, kümme või viisteist aastat tagasi. Kaasik juhtis tähelepanu veel ühele riskitegurile – töökoormusele. Tema hinnangul pole küsimus selles, kas õpetajad on valmis pingutama, vaid selles, millistel tingimustel on õpetaja pingutus jätkusuutlik. Kaasik pakub lahendusena välja diferentseeritud palka, mis võimaldaks valida noorel pedagoogil sellist koormust, et ta saaks tundide ettevalmistamist ja läbiviimist nautida. „Kuna vajalikke investeeringuid haridusse pole tehtud, tundub praegu vähemalt üks põlvkond potentsiaalseid andekaid õpetajaid vahele jäävat.“ Õpilase särav pilk kui suurim tasu Mis aga innustab põhikooli reaalaineõpetajaid nende igapäevatöös kõige rohkem? Kuusi sõnul on kõige inspireerivam see hetk, mil õpilasel läheb silm särama.   Torn-Kallioni innustab tõik, et ta saab oma teadmisi õpilastele edasi anda ning õpilaste arengut näha.    Kaasikut inspireerivat momendid, mil õpilane mõnest keerulisemast kontseptsioonist või ülesandest aru saab ning mõistab, et tema mõtlemine on tõusnud nüüd järgmisele tasemele. „Õpilasel kaasneb sellega ka tavaliselt positiivne emotsioon.“ Maasik, kes on õpetanud üle 30 aasta, ütles, et teda innustavad jätkuvalt tema klassi parasjagu sisenenud noored: „Iga tund on erinev, ma tõden iga päev, et küll need noored on ikka ühed vahvad tegelased, sest nad mõtlevad, nuputavad, avastavad, töötavad ning annavad mulle oma olemasoluga niivõrd palju tagasi. On ikka paganama vahva, kui keegi küsib midagi huvitavat või mõne ülesande kiiresti või teisiti ära lahendab.“ Ilma eduelamuseta huvi ei teki Reaalainete puhul räägitakse sageli nende keerukusest. Õpetajate hinnangul ei peitu probleem aga ainetes endis, vaid selles, millise kogemuse õpilane nende õppimise käigus saab. „Reaalained pole sugugi keerulised või kuivad,“ ütles Kaasik. Tema sõnul aitab alguses palju see, kui saab teha praktilisi töid ja oma kätega mõne ülesande lahendamises kaasa lüüa – kogemus muudab abstraktse arusaadavaks.  Kuus täheldas, et reaalaine muutub raskeks juhul, kui õpilasel puudub eduelamus ja tal on jäänud omandama mõni vajalik lüli. Reaalained nõuavad järjepidevust ning alati pole lihtne huvi sütitada. „Kui matemaatika paneb õpilase pilgu juba  sädelema, on minu töö seda sädet vaid elus hoida.“  Maasik lisas, et õpetaja peab olema paindlik. „Kui vaja, siis muudan oma plaane ja lähen nendega hoopis õue või proovin mingit teist nippi.“  Õppimiskogemust mõjutab üha enam ka tehnoloogiline keskkond, mille keskel noored üles kasvavad. Maimu Torn-Kallion tõi esile tehisaru mõju õppetööle. „Õpilased ei taha pingutada. Tehisaru tõttu on vaja mõtestada ümber kodused ja iseseisvad tööd.“ „Iga tund on erinev, ma tõden iga päev, et küll need noored on ikka ühed vahvad tegelased, sest nad mõtlevad, nuputavad, avastavad, töötavad ning annavad mulle oma olemasoluga niivõrd palju tagasi. On ikka paganama vahva, kui keegi küsib midagi huvitavat või mõne ülesande kiiresti või teisiti ära lahendab.“ Kommentaar: Reaalainete õpetajate stipendiumifondi algataja ning eestvedaja ja TalTechi Arengufondi juht Elinor Toming Oleme veendunud, et heal reaalaineõpetajal on täita Eesti ühiskonna toimimises ja tuleviku kujundamises otsustav osa. Reaalained ei kujuta endast ainult keerulisi valemeid või abstraktseid definitsioone. Kui õpilane suudab liita ühte head reaalainealased teadmised ja enesekindla hoiaku avanevad ta ees tehnoloogia, innovatsiooni ja teadusmaailma uksed, mis annavad talle võimaluse luua endale konkurentsivõimelist karjääri.   Põhikooli reaalaineõpetajate fond pole ainult tehnikaülikooli üksus. See on meie ühine panus tugevamasse Eestisse. Soovime ju, et meil oleks tulevikuski häid ja tugevaid reaalaineõpetajaid – mistõttu peavad olema ka tugevad nende matemaatika-, füüsika-, keemia- ja tehnoloogiaalased teadmised.  Stipendiumiga soovime tunnustada õpetajaid, kes inspireerivad õppureid ja äratavad neis püsiva huvi reaalainete vastu; õpetajaid, kes julgustavad katsetama ka siis, kui vastused ei tule kohe kätte või osutuvad esialgu valeks. Just võime järjepidevalt harjutada ja eksida annavad inimesele asjade toimest sügavama arusaamise ning enesekindluse.  Nii nagu kosmonaudiks ei saada üleöö, ei kujune ka matemaatiline ega teaduslik mõtlemine hetkega. See on samm-sammult liikuv protsess, mis eeldab pidevat õppimist ja teadmiste kinnistamist. Kui mõni teema jääb lünklikuks, muutub järgmine teema keerulisemaks – seetõttu on oluline nii see, et õpetaja õpilast teadlikult juhendaks, kui ka see, et õpilane ise järjepidevalt pingutaks.  Soovime toetada nii olemasolevate õpetajate professionaalset arengut kui ka uute särasilmsete õpetajate pealekasvu. Fondi jaoks on oluline, et õpetaja seisaks õpilaste ees innustava ja toetavana – et ta julgustaks, tunnustaks ning suunaks noori ning kasutaks selleks ka kaasaegseid õppevahendeid.  Ühiskondlik suhtumine reaalharidusse peab muutuma. Kui lapsevanem ütleb, et matemaatika või füüsika olid talle liiga keerulised, võtab laps selle hoiaku kergesti omaks. Aga kui me pöörame ühiskonnas reaalhariduse väärtusele laiemat tähelepanu ning levitame veendumust, et reaalharidus on igaühele jõukohane, julgustab see noori asja vastu huvi tundma ning seda ka õppima.  „Reaalained ei kujuta endast ainult keerulisi valemeid või abstraktseid definitsioone. Kui õpilane suudab liita ühte head reaalainealased teadmised ja enesekindla hoiaku avanevad ta ees tehnoloogia, innovatsiooni ja teadusmaailma uksed, mis annavad talle võimaluse luua endale konkurentsivõimelist karjääri.“ ** Loe lähemalt, kuidas saab TalTechi arengufondi kaudu toetada talente.