Moest kaitsesse: võit on kohanevate päralt

Moest kaitsesse: võit on kohanevate päralt. 05.09.2025. Ettevõtte juht ja TalTechi vilistlane Tarmo Kattago rääkis, miks oli hädavajalik murda õmblustoodete ostmiseks korraldatavate riigihangete „sendisaagimisest“ välja, miks on bürokraatia Eesti kaitsetööstuse suurim vaenlane ja miks võib teaduskoostöö osutuda väikeettevõttele päästerõngaks. Pärast Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna lõpetamist 1990. aastate alguses sukeldus Kattago tormilisse ettevõtlusmaailma. Ta osales riikliku aktsiaseltsi Linda erastamises ja rajas Lindante, mille esimesed tooted olid lambanahast kasukad, erinevad kindad ja nahkkotid. Juba alates 1995. aastast hakkas ettevõte osalema rõivatootmise kõrval Eesti kaitseväe ja Piirivalveameti riigihangetel. Alguses valmistati karvamütse ja erinevaid kindaid ning hiljem juba keerukamaid õmmeldavaid militaartooteid, näiteks haubitsate katteid. Aastate jooksul jõudis Kattago aga arusaamisele, et pikas perspektiivis pole selline tegutsemismudel jätkusuutlik. „Meil tuli hakata vaiksest tiksumisest ja riigihangetel etteantud, piiratud eelarvega õmblustoodete hinnapakkumistest edasi liikuma ning ise kaitsetööstuse tooteid aretama.“ „Meil tuli hakata vaiksest tiksumisest ja riigihangetel etteantud, piiratud eelarvega õmblustoodete hinnapakkumistest edasi liikuma ning ise kaitsetööstuse tooteid aretama.“ Kavaluse ja salajasuse taevalik kunst Viimastel aastatel on Lindante keskendunud valdkonnale, mida Kattago kirjeldab poeetiliselt ja Hiina sõjapealiku Sun Zi tarkusele toetudes „kavaluse ja salajasuse taevalikuks kunstiks“, mille kaudu „õpime olema nähtamatud ja kuuldamatud ning saame seeläbi hoida vaenlase saatust oma kätes.“ Ettevõte arendab ja valmistab tooteid, mille eesmärk on sõjaväljal vastast eksitada, segadusse ajada või petta. Konkreetsed projektid on kaetud salastatuse lepingutega, kuid on teada,  et sõja esimestel kuudel tootis ja tarnis ettevõte Ukraina rindemeedikutele spetsiifilisi seljakotte. Tänaseks on fookus suunatud valdkondadele, mis võimaldavad rakendada Eesti väikese arendustiimi leidlikkust ning  täita kriitilisi nišše, mida ei saa Ukrainas kohapeal katta. „Ukraina sõda on praegu kogu kaitsetööstuse jaoks justkui testlabor – kes vähegi selles valdkonnas toimetab ja kuhugi jõuda tahab, peab sellest konfliktist mingil moel osa võtma, oma tooteid testima ja ukrainlaste tagasisidet kuulama,“ ütles Kattago. Tema sõnul teavad ukrainlased kõige paremini, mis päriselt töötab ja mis mitte. Inspiratsioon ja vajadused jõuavad Eestisse killukeste kaupa: nii Ukraina kontaktide kui ka suurte kaitsetööstuse ettevõtetega peetud vestluste kaudu. Sedakaudu saab selgemaks kas ja kuidas võivad suuremad turuosalised vajada väikseid, kuid olulisi lisakomponente. „Ukraina sõda on praegu kogu kaitsetööstuse jaoks justkui testlabor – kes vähegi selles valdkonnas toimetab ja kuhugi jõuda tahab, peab sellest konfliktist mingil moel osa võtma, oma tooteid testima ja ukrainlaste tagasisidet kuulama.” Bürokraatia kui Eesti suurim arengupidur Kui Kattago hakkab rääkima Eesti kaitsetööstuse suurimast murekohast, ei hoia ta ennast tagasi. „Üks Eesti riigikaitse ja seega ka kaitsetööstuse oluline arengupidur on meeletu bürokraatia ja protsesside aeglus. See pole enam kellelegi mingi uudis, et Eesti ettevõtluskeskkond on stagneerunud ja langus jätkub – Läti ja Leedu on meist juba ees.“ Tema hinnangul võiksid seadusandjad ja ametnikkond lõpuks ometi aru saada, et olukord on kriitiline. „Ukrainlased ostavad praegu oma verega meie ninanokkijatele aega juurde.“ „Ukrainlased ostavad praegu oma verega meie ninanokkijatele aega juurde.“ Kattago hinnangul võiks anda riigihanke- ja arendustegevuse otsustusõigust rohkem üksuste juhtidele. „Kompaniiülematel võiks olla õigus algatada koos ettevõtetega arendusprojekte ning mingis ulatuses ka rahastamise üle ise otsustada.“ Praegune hanke- ja otsustusprotsess on Kattago meelest tohutult aeganõudev ja tarbetult kohmakas. Kaitseministeeriumisse loodud kaitsetööstuse asekantsleri ametikohta ning tulevikusõjale ja innovatsioonile keskenduva väejuhatuse moodustamist peab ta aga lootustandvaks arenguks, sammuks õiges suunas. Kiirus ja paindlikkus: edu valem kaitsetööstuses Lindante on täna seotud mitme teaduskoostööprojektiga, partnerite hulka kuulub ka TalTech. „Oleme kolmanda partnerina osalemas OÜ Falconers ja TalTechi projektis “Multispektraalse vaatlusseadme HawkEye rakendusuuring”. Pilku tulevikku seades peab Kattago realistlikuks ka koostööd TalTechi materjalitehnoloogia laboriga. „Mind huvitab, kas Eestis oleks võimalik arendada ja toota teatavaid eriliste omadustega materjale, mida on raske välismaalt hankida ja mille kasutamise asjus on meie koostööpartnerid erinevates rakendustes meile küsimusi esitanud,“ ütles Kattago. Tema arvates peaks akadeemia ja tööstuse koostöö suurenema just valdkondades, mille tootearendust takistavad uute tehnoloogiate ja materjalide puudus või vähene kättesaadavus. Kaitsetööstuses alustav ettevõte peab Kattago sõnul enda jaoks esmalt selgeks tegema, kas fookusse seatakse otsemüük riigile (B2G) või koostöö suuremate kaitsetööstusettevõtetega (B2B, prime contractors), Lindante panustab praegu võrdselt mõlemale suunale. „Skaleerimine on ülitähtis, põlve otsas tehtud töömahukad käsitöö-üksikeksemplarid ei suuda mängu muuta ning ei huvita seetõttu eriti kedagi.“ „Skaleerimine on ülitähtis, põlve otsas tehtud töömahukad käsitöö-üksikeksemplarid ei suuda mängu muuta ning ei huvita seetõttu eriti kedagi.” Samas tuleb arvestada, et projektid võtavad väga kaua aega ning ettevõttel peab olema piisaval määral oma- või võõrfinantse, et arendusperiood üle elada ja tootmine käima lükata. „Valmistoode ei pea olema sajaprotsendiliselt perfektne – 95% on ka väga hea, aga oluline on kiirus: teekond ideest prototüübini ja testimisest skaleeritud tootmiseni, mis toote hinna all hoiaks.“ Kattago rõhutas, et uue toote arendamisel ei piirdu ettevõtte roll vaid arenduse, tootmise ja tarnimisega – olulist osa mängivad ka lõppkasutajate koolitus, klienditugi, varuosade pakkumine ja remondivõimalused. Hoolimata kõikvõimalikest pingutustest pole edu kunagi garanteeritud. Kuigi kaitsetööstuse valdkond on täis ebakindlust ja pidevaid muutusi, on Kattago Lindante tuleviku osas siiski optimistlik. Tema sõnul on kõige olulisem pidevalt kohaneda ja julgeda katsetada. „Tuleb oma valdkonnaga võimalikult palju kursis olla, olukorda pidevalt analüüsida, teha asja, mis tundub õige, ning loota, et ehk viib see edasi.“ Lõppude lõpuks on väikeettevõtte suurim eelis paindlikkus – eriti maailmas, kus kiired võidavad aeglasi. „Tuleb oma valdkonnaga võimalikult palju kursis olla, olukorda pidevalt analüüsida, teha asja, mis tundub õige, ning loota, et ehk viib see edasi.“