Kaari Aasrand: Töö efektiivsus sõltub keskkonnast

24.07.2025
Kaari Aasrand: Töö efektiivsus sõltub keskkonnast. 24.07.2025. „Nagu öeldakse, üksi jõuad kiiremini, koos jõuad kaugemale – olen seda tööelus korduvalt kogenud,“ ütles Swedbanki ärikaartide portfellijuhi ametit pidav Aasrand. Ta on töötanud panganduses 20 aastat ning olles vedanud keerukaid protsesse ja arendanud keerukaid tooteid, on ta näinud, et see kõik eeldab eri osapoolte pidevat suhtlust ja koostööd. Lõputöö teema leidis Aasrand tänu abikaasale, kes oli puutunud kokku tegevuspõhise kontori juurutamisega ja näinud selles eelkõige majanduslikku kasu: ruumikasutuse suuremat efektiivsust. Abikaasa praktiline kogemus pani teda mõtlema, kuidas tagada meeskonnatöö toimimine ja sujuv suhtlus olukorras, kui kõik töötajad ei viibi parasjagu samas asukohas. „Isikliku töökoha puudumine ja töötajate hajutatus võivad vähendada meeskonnaliikmete vahelist kontakti ning tekitada tööülesannete ja vastutuse jagamisel segadust,“ kirjeldas Aasrand uurimisprobleemi. “Isikliku töökoha puudumine ja töötajate hajutatus võivad vähendada meeskonnaliikmete vahelist kontakti ning tekitada tööülesannete ja vastutuse jagamisel segadust.” Kaari Aasrand. Foto: TalTech Koos juhendaja Tiiu Kamdroniga  teema üle aru pidades jõudis Aaslaid arusaamani, et lisaks kontorikeskkonnale oleks põnev uurida ka töö omaduste mõju meeskonnatöö efektiivsusele. Tema sõnul polnud sellist uurimust Eesti ettevõtetes varem tehtud. Nii valmiski lõputöö teemal „Tegevuspõhise kontorikeskkonna ja töö kujundamise mõju meeskonnatöö efektiivsusele“. Keskkond loeb rohkem kui asukoht Aasrand rõhutas, et Covid-19 pandeemia ja tehnoloogia kiire areng on hübriidtöö levikut hüppeliselt kasvatanud: „Kontor pole enam ainus koht, kus tööd tehakse.“ Muutunud olukord nõuab ettevõtetelt nii kontoripindade kui ka töökorralduse ümbermõtestamist. Kuna töötajad viibivad kontoris vahelduvalt, jäävad ruumid sageli täiel määral kasutamata. Lahenduseks võib olla tegevuspõhine kontor, mis aitab vähendada ruumivajadust ja võimaldab planeerida väiksemaid, kuluefektiivsemaid tööruume. „Töötajatele pakub tegevuspõhise kontori kontseptsioon paindlikumat töökorraldust ja mitmekesisemat töökeskkonda, mis võimaldab täita erinevaid tööülesandeid ning suurendada töö tulemuslikkust,“ märkis Aasrand. „Töötajatele pakub tegevuspõhise kontori kontseptsioon paindlikumat töökorraldust ja mitmekesisemat töökeskkonda, mis võimaldab täita erinevaid tööülesandeid ning suurendada töö tulemuslikkust.” Oma uuringus kasutas Aasrand kvantitatiivset küsitlust. See viidi läbi viies Eesti ettevõttes, mille töötajad tegutsevad tegevuspõhises kontoris. Tulemused olid mõneti üllatavad. Kui töö omaduste mõju meeskonnatöö efektiivsusele vastas ootustele, siis kontorikeskkonna mõju osutus isegi olulisemaks. Kõige väärtuslikumaks peeti kontorikeskkonna ja koostöö puhul töövahendite ja tehnoloogilise toe olemasolu ning meeskonna vahetut lähedust. Need said vastajatelt ka kõrgeimaid hinnanguid. Kõige madalamalt hinnati isikliku töökoha puudumist, tööruumi ja heli privaatsust ning võimalust oma töökohta isikupärastada. „Meeskonnatöö efektiivsuse seisukohalt peeti kõige olulisemaks tagasisidet – seda oodatakse nii juhtidelt, kolleegidelt kui töö enda kaudu.“ Koostöö ja suhtluse osas sai kõige kõrgema hinnangu väide, mis puudutas vabadust valida tööaeg ja -koht ning siin olid vastajad üksmeelsed. Aasrandi meelest näitasid tulemused selgelt, et tegevuspõhise kontorikeskkonna ja töö kujundamise koosmõju on oluline – kui töötajad on rahul nii kontori kui töö sisuliste tingimustega, võib oodata ka tulemuslikumat meeskonnatööd. Praktilised ettepanekud meeskonnatöö tõhustamiseks tegevuspõhises kontoris: Aasrand tõi välja soovitusi, mis võiksid aidata tegevuspõhises kontoris meeskonnatööd tõhustada: Akustilise ja visuaalse müra vähendamiseks tuleks üle vaadata kontoriruumide disain ning kaardistada töötajate vajadused – kas on piisavalt ruume nii koostööks kui ka süvenemist vajavaks tööks; Mürasummutavad eralduspaneelid töökohtade vahel aitaksid tagada parema visuaalse ja akustilise privaatsuse; Töökorraldusreeglite loomisel tuleks võtta arvesse töötajate soove sobiva tööaja ja -koha suhtes; Meeskonnaliikmed peaksid saama töötada kontoris üksteise läheduses või samal korrusel; Tuleks soodustada meeskonnaliikmete vahelist tagasisidestamist; Tuleks mõelda töökoha isikupärastamise võimalustele ning kaasata vastavasse arutellu ka töötajaid.
Oma uuringus kasutas Aasrand kvantitatiivset küsitlust. See viidi läbi viies Eesti ettevõttes, mille töötajad tegutsevad tegevuspõhises kontoris. Tulemused olid mõneti üllatavad. Kui töö omaduste mõju meeskonnatöö efektiivsusele vastas ootustele, siis kontorikeskkonna mõju osutus isegi olulisemaks. Foto: Pexels

Oma uuringus kasutas Aasrand kvantitatiivset küsitlust. See viidi läbi viies Eesti ettevõttes, mille töötajad tegutsevad tegevuspõhises kontoris. Tulemused olid mõneti üllatavad. Kui töö omaduste mõju meeskonnatöö efektiivsusele vastas ootustele, siis kontorikeskkonna mõju osutus isegi olulisemaks. Foto: Pexels

Kas isiklik töölaud on üldse vajalik, kui töö edukust määratleb hoopis üldine töökeskkond? TalTechi majandusteaduskonna personalijuhtimise eriala lõpetanud Kaari Aasrand usub, et edu seisneb meeskonnasiseses koostöös, mitte selles, millises kontoris keegi parasjagu istub – sama kinnitas ka tema uurimistöö.

„Nagu öeldakse, üksi jõuad kiiremini, koos jõuad kaugemale – olen seda tööelus korduvalt kogenud,“ ütles Swedbanki ärikaartide portfellijuhi ametit pidav Aasrand. Ta on töötanud panganduses 20 aastat ning olles vedanud keerukaid protsesse ja arendanud keerukaid tooteid, on ta näinud, et see kõik eeldab eri osapoolte pidevat suhtlust ja koostööd.

Lõputöö teema leidis Aasrand tänu abikaasale, kes oli puutunud kokku tegevuspõhise kontori juurutamisega ja näinud selles eelkõige majanduslikku kasu: ruumikasutuse suuremat efektiivsust. Abikaasa praktiline kogemus pani teda mõtlema, kuidas tagada meeskonnatöö toimimine ja sujuv suhtlus olukorras, kui kõik töötajad ei viibi parasjagu samas asukohas. „Isikliku töökoha puudumine ja töötajate hajutatus võivad vähendada meeskonnaliikmete vahelist kontakti ning tekitada tööülesannete ja vastutuse jagamisel segadust,“ kirjeldas Aasrand uurimisprobleemi.

“Isikliku töökoha puudumine ja töötajate hajutatus võivad vähendada meeskonnaliikmete vahelist kontakti ning tekitada tööülesannete ja vastutuse jagamisel segadust.”

Kaari Aasrand. Foto: TalTech
Kaari Aasrand. Foto: TalTech

Koos juhendaja Tiiu Kamdroniga  teema üle aru pidades jõudis Aaslaid arusaamani, et lisaks kontorikeskkonnale oleks põnev uurida ka töö omaduste mõju meeskonnatöö efektiivsusele. Tema sõnul polnud sellist uurimust Eesti ettevõtetes varem tehtud. Nii valmiski lõputöö teemal „Tegevuspõhise kontorikeskkonna ja töö kujundamise mõju meeskonnatöö efektiivsusele“.

Keskkond loeb rohkem kui asukoht

Aasrand rõhutas, et Covid-19 pandeemia ja tehnoloogia kiire areng on hübriidtöö levikut hüppeliselt kasvatanud: „Kontor pole enam ainus koht, kus tööd tehakse.“ Muutunud olukord nõuab ettevõtetelt nii kontoripindade kui ka töökorralduse ümbermõtestamist. Kuna töötajad viibivad kontoris vahelduvalt, jäävad ruumid sageli täiel määral kasutamata. Lahenduseks võib olla tegevuspõhine kontor, mis aitab vähendada ruumivajadust ja võimaldab planeerida väiksemaid, kuluefektiivsemaid tööruume.

„Töötajatele pakub tegevuspõhise kontori kontseptsioon paindlikumat töökorraldust ja mitmekesisemat töökeskkonda, mis võimaldab täita erinevaid tööülesandeid ning suurendada töö tulemuslikkust,“ märkis Aasrand.

„Töötajatele pakub tegevuspõhise kontori kontseptsioon paindlikumat töökorraldust ja mitmekesisemat töökeskkonda, mis võimaldab täita erinevaid tööülesandeid ning suurendada töö tulemuslikkust.”

Oma uuringus kasutas Aasrand kvantitatiivset küsitlust. See viidi läbi viies Eesti ettevõttes, mille töötajad tegutsevad tegevuspõhises kontoris. Tulemused olid mõneti üllatavad. Kui töö omaduste mõju meeskonnatöö efektiivsusele vastas ootustele, siis kontorikeskkonna mõju osutus isegi olulisemaks.

Kõige väärtuslikumaks peeti kontorikeskkonna ja koostöö puhul töövahendite ja tehnoloogilise toe olemasolu ning meeskonna vahetut lähedust. Need said vastajatelt ka kõrgeimaid hinnanguid. Kõige madalamalt hinnati isikliku töökoha puudumist, tööruumi ja heli privaatsust ning võimalust oma töökohta isikupärastada. „Meeskonnatöö efektiivsuse seisukohalt peeti kõige olulisemaks tagasisidet – seda oodatakse nii juhtidelt, kolleegidelt kui töö enda kaudu.“

Koostöö ja suhtluse osas sai kõige kõrgema hinnangu väide, mis puudutas vabadust valida tööaeg ja -koht ning siin olid vastajad üksmeelsed. Aasrandi meelest näitasid tulemused selgelt, et tegevuspõhise kontorikeskkonna ja töö kujundamise koosmõju on oluline – kui töötajad on rahul nii kontori kui töö sisuliste tingimustega, võib oodata ka tulemuslikumat meeskonnatööd.

Praktilised ettepanekud meeskonnatöö tõhustamiseks tegevuspõhises kontoris:

Aasrand tõi välja soovitusi, mis võiksid aidata tegevuspõhises kontoris meeskonnatööd tõhustada:

  • Akustilise ja visuaalse müra vähendamiseks tuleks üle vaadata kontoriruumide disain ning kaardistada töötajate vajadused – kas on piisavalt ruume nii koostööks kui ka süvenemist vajavaks tööks;
  • Mürasummutavad eralduspaneelid töökohtade vahel aitaksid tagada parema visuaalse ja akustilise privaatsuse;
  • Töökorraldusreeglite loomisel tuleks võtta arvesse töötajate soove sobiva tööaja ja -koha suhtes;
  • Meeskonnaliikmed peaksid saama töötada kontoris üksteise läheduses või samal korrusel;
  • Tuleks soodustada meeskonnaliikmete vahelist tagasisidestamist;
  • Tuleks mõelda töökoha isikupärastamise võimalustele ning kaasata vastavasse arutellu ka töötajaid.