TalTechi inseneriteaduskonna dekaan
Tänavune suvi tõi Tallinna Tehnikaülikooli midagi enamat kui tavalise vastuvõtuaegse sagina. Inseneriteaduskonda laekunud avalduste arv tõusis hüppeliselt ning see paneb korraga nii rõõmustama kui ka uusi lahendusi otsima.
Igal suvel, kui vastuvõtt ülikooli on täies hoos, võib tunda erilist ootusärevust. Avaldused laekuvad, numbrid joonistuvad ekraanile – ja igaühes neist peitub unistus. Unistab ka tehnikaülikool ja meiega koos kõik need, kellest sõltub Eesti inseneeria ja tegelikult kogu riigi tulevik.
Kahe viimase vastuvõtu 15-protsendiline kasv on olnud väga hea, kuid tänavune hüpe on lausa erakordne: esimese astme õppekavadele laekus 1,6 korda rohkem avaldusi kui mullu. Me räägime rohkem kui kahest tuhandest noorest inimesest, kes on otsustanud pühenduda tehnika, arendamise ja loomise teekonnale – ning seeläbi Eesti tuleviku kujundamisele.
Nad on avastanud inseneeria – ja see on suur asi. Tahan tänada siiralt ja südamest kõiki osapooli – Eesti riiki, haridus- ja teadusministeeriumi, tööandjaid, ettevõtjaid, kõrgkoole, aga ka üldhariduskoole ja Inseneriakadeemiat. Ühine töö noorte inseneeriahuvi kasvatamisel on tõesti vilja kandnud. Aga nüüd tuleb astuda järgmine samm. Veelgi teadlikum, veelgi vastutustundlikum.
Ehitamine tipus! Järgnevad energeetika ja mehhaanika
Kõige populaarsem õppekava kogu TalTechis on tänavu „Ehitiste projekteerimine ja ehitusjuhtimine“ – üle poole tuhande avalduse! Ja veelgi olulisem: populaarseimate õppekavade esikuuikus on esmakordselt kolm inseneriõppekava. See kannab väga selget sõnumit – inseneriharidus on taas pildis. Statistika räägib iseenda eest.
Kõige populaarsem õppekava kogu TalTechis on tänavu „Ehitiste projekteerimine ja ehitusjuhtimine“ – üle poole tuhande avalduse! Ja veelgi olulisem: populaarseimate õppekavade esikuuikus on esmakordselt kolm inseneriõppekava. See kannab väga selget sõnumit – inseneriharidus on taas pildis. Statistika räägib iseenda eest.
Meile on avanenud seega eriline võimalus uuendada kogu insenerihariduse vundamenti. See tähendab investeeringut mitte ainult järgmise viie, vaid järgmise viiekümne aasta Eestisse. Aga samas peaksime me kõik – riik, kõrgkoolid ja ettevõtted – peeglisse vaatama ja endalt küsima: kas oleme valmis kandma sedavõrd suure usaldusega kaasnevat vastutust?
Eestis kehtiv kõrghariduse rahastamise mudel ütleb, et ülikool saab raha siis, kui tudeng lõpetab. Aga inseneriõpe ei alga diplomi saamisel – see algab esimesest loengust, laboripraktikumist, esimesest ülesandest, mille juhendaja koos tudengiga läbi töötab. Suurenev tudengite arv nõuab lisaseadmeid, praktikumide ruumi ning parimaid juhendajaid.
Seega: kui soovime, et Eestis oleks maailmatasemel inseneriõpe, peame rahastuse loogikat muutma. Vajame paindlikku ja toetavat mudelit, mis võtab arvesse insenerivaldkonna eripära. Vajame tuge ja kindlust juba hetkel, kui tudeng astub tehnikaõppe teekonnale.
Lisaks ei kulge inseneerias kõik vaid nominaalaja järgi. Õppes mängivad olulist osa tööpraktikad, keerulised projektid, s.t päriselu ehk näiteks ootamatult pakutud tööobjekti pakiline tähtaeg. Tudeng ei tööta ainult eksami nimel – ta panustab juba enne lõpetamist Eesti taristusse, tööstusse ja energiasüsteemidesse.
Noor insener | Foto: Harno Marek
Õpitakse nii aineid kui ka vastutust
Tööandjad, ettevõtted! Teie kätes on just praegu suur võimalus ja sama suur vastutus. Teistki sõltub, kas Eesti inseneeriakevad muutub küpseks suveks ja viljakandvaks sügiseks. Teie suhtumisest oleneb palju. Meie (ja samal ajal ka teie!) tudengid pole ju lihtsalt praktikandid, keda kaasata lihtsamatesse ülesannetesse. Nad on tulevased insenerid. Inimesed, kelle kätesse usaldatakse lõpuks konstruktsioonide ja süsteemide turvalisus ning isegi elude eest vastutavad dokumendid.
Seega on loomulik, et te suhtute õppijatesse kui oma tulevastesse partneritesse, oma ala parimatesse asjatundjatesse. Kõrgkoolide ja ettevõtjate vaheline hea koostöö pole pelgalt soov, see on hädavajadus – juhul kui tahame arendada Eestis maailmatasemel inseneriharidust ja -praktikat.
Kas oleme valmis?
Äsjane sisseastumiskevad TalTechis näitab, et tänased noored on tehnoloogiausku, tahavad luua ja ehitada – mitte ainult sildu ja maju, vaid ka lahendusi. Nüüd peavad kõik osapooled andma endast parima, et noorte huvi ja motivatsioon ei jääks pidama rutiini, rahapuuduse või vähese vaimse toe taha. Haridus ei koosne ainult teadmistest ja kuludest – see on ka lubadus ja tulevikuinvesteering.
Rahastus tuleb kohandada loogilisemaks ja panna see toetama õppija teekonda. Peame ühiselt mõistma, et inseneriõppel on pikk kestus ja suuresti praktiline iseloom. Selleks tuleb tugevdada kõrgkoolide vahelist koostööd, arendada õpetamiseks vajalikku taristut, laboreid ja seadmeid ning kaasata üha rohkem tippasjatundjaid.
Peame ühiselt mõistma, et inseneriõppel on pikk kestus ja suuresti praktiline iseloom. Selleks tuleb tugevdada kõrgkoolide vahelist koostööd, arendada õpetamiseks vajalikku taristut, laboreid ja seadmeid ning kaasata üha rohkem tippasjatundjaid.
Jah, meile tuleb järgnevatel aastatel kindlasti rohkem tudengeid. Ent kas meil on piisavalt tahet, et neist saaks ka rohkem insenere?
