Javad Keypour: kuidas väljuda gaasmõjust?

Javad Keypour: kuidas väljuda gaasmõjust?. 09.06.2025. 2025. a. mais esitas Euroopa Komisjon tegevuskava, mille eesmärk on lõpetada Euroopa Liidu sõltuvus Vene gaasist hiljemalt 31. detsembriks 2027. Brüsselis tutvustatud plaan näeb ette, et Venemaa tarnijatega ei sõlmita enam uusi pikaajalisi lepinguid ning olemasolevate tühistamiseks antakse valitsustele seaduslik alus – näiteks vääramatu jõu või erakorraliste raskuste klauslite kaudu. Eesmärk on lõpetada Moskvale olulise rahastusallika kasutamine. Kuid ettepaneku elluviimine tõstatab rea keerulisi küsimusi: kuidas saavutada kõigi 27 liikmesriigi nõusolek, kuidas mitte rikkuda EL-i siseturu reegleid ning kuidas põhjendada otsust rahvusvahelise kaubandusõiguse, eriti Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglite valguses? Ettepanekust seaduseni 2022. aastal, pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale, käivitas Euroopa Liit REPowerEU kava, et vähendada sõltuvust Vene gaasist. Selle tulemusena vähenes impordi (sh vedelgaasi ja torutranspordi) osakaal 45 protsendilt 2021. aastal 19 protsendini 2024. aastal. Täielik katkestamine tõotab kujuneda siiski keeruliseks. Suur osa allesjäänud impordist on seotud pikaajaliste lepingutega: 2024. aastal oli taoliste kokkulepetega hõlmatud umbes kaks kolmandikku 32 miljardist kuupmeetrist torugaasist ning 20 miljardist kuupmeetrist vedelgaasist. Olukorra lahendamiseks kaalub Euroopa Komisjon mitut juriidilist tööriista: vääramatu jõu rakendamist (klauslit, mis võimaldab peatada lepingu ettenägematu sündmuse korral), erakorraliste raskuste sätteid, Venemaa LNG piiramist ühishangete kaudu ning reeglite jõustamist võimaldavate sanktsioonide kehtestamist. Kui need sammud suudetakse viia EL-i õigusesse, on Brüsselil võimalik vältida aeglast ja üksmeelset otsustusprotsessi ning tagada kiirem jõustamine. Kuid teekond seaduseni on keeruline. Siseturu reeglid Sanktsioonide kehtestamiseks on vaja kõigi 27 liikmesriigi üksmeelt. Kuid osa riike – näiteks Ungari ja Slovakkia, kes sõltuvad jätkuvalt Vene gaasist – on ulatuslike keeldude vastu. Samuti võib sattuda kohtuvaidlustesse vääramatu jõu rakendamine: tarnijad võivad väita, et mingeid ettenägematuid sündmusi pole tegelikult aset leidnud. Teine võimalus on erakorraliste raskuste klausel, mis võimaldab muuta lepingu tingimusi, kui selle täitmine on muutunud oluliselt raskemaks – isegi kui tingimused pole võimatud. Eesmärk on taastada õiglus juhul, kui üht osapoolt tabavad ootamatud majandusraskused. Kuid sellist olukorda on keeruline tõestada. EL peab näitama, et alates 2022. aastast toimunud sündmused – näiteks hinnakõikumised või geopoliitiline pinge – ületavad tavapärase äririski piiri. Eriti keeruline on rakendada erakorraliste raskuste argumenti Vene gaasilepingutele. Gaasidirektiivi muudatuste järgi tuleks tõendada, et koormus on äärmuslik ja seda pole võimalik tavapäraste kohanduste kaudu hallata. 2022. aasta detsembris kehtestatud ühine gaasihankesüsteem (mis tugineb ELi lepingu artiklile 122) on seni olnud vabatahtlik. See koondas nõudlust, suurendas läbipaistvust ja vältis juriidilisi probleeme, sest ei kehtestanud kohustuslikke kvoote ega piiranguid. See püsis kooskõlas siseturu ettekirjutustega, näiteks kaupade vaba liikumise ja konkurentsireeglitega. Uus ettepanek võib aga muuta platvormi kohustuslikuks – näiteks Vene LNG tarne piiramise või kohustuslike ostukvootide kaudu. See tekitaks juriidilisi probleeme: näiteks rikutaks siseturu põhimõtteid – kaupade vaba liikumist ja lepinguvabadust. Selliste meetmete rakendamine nõuaks tõenäoliselt uusi seadusi ja võib-olla ka kõigi liikmesriikide üksmeelt. Ilma hoolika õigusliku raamistikuta võivad ettevõtted ja riigid plaani vaidlustada. EL peab näitama, et alates 2022. aastast toimunud sündmused – näiteks hinnakõikumised või geopoliitiline pinge – ületavad tavapärase äririski piiri. WTO reeglid ja rahvusvahelised vaidlused Lisaks Euroopa Liidu sisestele erimeelsustele on ettepanekul ka rahvusvahelisi takistusi, eriti seoses WTO reeglitega. Kõige keerulisem väljakutse on seotud WTO üldise tariifide ja kaubanduse leppega (GATT). Venemaa on juba varasemalt kasutanud Euroopa Liidu vastu WTO mehhanisme – viimati süüdistas ta EL-i süsinikupiirimaksu ja heitkogustega kauplemise süsteemi kaudu antavas eksporditoetuses. On tõenäoline, et Moskva kaebab ka uue gaasipiirangu WTO-sse. Venemaa võib väita, et EL kohtleb tema gaasi teisiti kui teiste riikide oma, rikkudes kõige soodustatuma riigi (MFN) põhimõtet, mille järgi tuleb kõiki kaubanduspartnereid kohelda võrdselt. Kui EL soosib näiteks Norra või Katari LNG-d, võib see olla probleem. EL võib aga tugineda GATT-i artiklile XXI(b)(iii) ehk nn julgeolekuerandile, mis lubab rakendada riikidel sõja või rahvusvahelise kriisi ajal oma julgeolekuhuve kaitsvaid meetmeid. EL võiks väita, et Vene gaasist loobumine on julgeolekuküsimus, mitte kaubandusdiskriminatsioon. Ent siin on konks: WTO paneel märkis 2022. aasta kohtuasjas Venemaa vastu (DS512), et julgeolekuerand ei ole puhtalt riigi otsustada – selleks on vaja objektiivset hinnangut. Teisisõnu: pelgast väitest ei piisa, tuleb tõestada veenvalt: et Vene gaasi importi peatades kaitseb EL oma julgeolekuhuve (nt lakkab rahastamast sõdivat riiki); et muid vähem piiravaid lahendusi pole; et kehtestatavad meetmed on proportsionaalsed ohuga. Kõiki neid punkte on keeruline tõestada – seda on näidanud varasemad juhtumid. Kui EL ei suuda ülalmainitud nõudeid täita, võib WTO otsus sundida Brüsselit oma piirangud ümber vaatama või tühistama. WTO paneel märkis 2022. aasta kohtuasjas Venemaa vastu (DS512), et julgeolekuerand ei ole puhtalt riigi otsustada – selleks on vaja objektiivset hinnangut. Julgeoleku ja õiguskindluse tasakaal Ettepanek keelustada Vene gaas märgib olulist muutust EL-i energiapoliitikas: lihtsalt tarnijate mitmekesistamiselt minnakse üle sihilikule katkestamisele. Kuid õigust ei saa viia ellu poliitikast lahus. Isegi pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale ei ole liikmesriigid ühel meelel, kui kiiresti ja milliste vahenditega peaks ennast lahti siduma. Komisjonil tuleb leida piisavalt selge formuleering, mis võimaldaks vältida kohtuvaidlusi, kuid oleks samas piisavalt paindlik, et pälvida liikmesriikide ja parlamendi toetus. Lahtisi küsimusi on palju: kas kriitilistele tööstustele tehakse erandeid? Kuidas käsitleda segatarnelepinguid? Kas EL hüvitab kommunaalteenusepakkujate või tarbijate kahjud? Ilma nendele küsimustele vastamata jääb juriidiline raamistik poolikuks. Kokkuvõte: pretsedent või Pyrrhose võit? Kui EL suudaks rahvusvahelisele ja Euroopa Liidu õigusele toetudes Vene gaasist järk-järgult loobuda, oleks see oluline pretsedent – poliitiliste eesmärkideni jõutaks seaduslikkust rikkumata. Kuid tee selleni on keeruline. Üksmeele saavutamine ning siseturureeglite ja WTO normide kooskõlastamine nõuab täpset õiguslikku tööd ja tugevat poliitilist tahet. Kui see õnnestub, kujundab Brüssel ümber kogu arusaama sellest, kuidas energiajulgeolek ja rahvusvaheline õigus üheskoos toimivad. Kui loobumine ei õnnestu, võib EL jääda sõltuvusse sidemetest, mida ta on püüdnud katkestada. Lähikuud otsustavad palju. Kui EL suudaks rahvusvahelisele ja Euroopa Liidu õigusele toetudes Vene gaasist järk-järgult loobuda, oleks see oluline pretsedent.