Trialoogi toimetaja
Eestil on kõik eeldused, et kujuneda tehisintellekti ajastul liidriks – ent seda võimalust ei tasu maha magada.
Eesti idufirmade asutajaid ühendava kogukonna Founderly asutaja Vattan PS rõhutas tänasel TalTechi innovatsioonifestivalil: kui Eesti ei tegutse nüüd, võivad meie senine digiedukus jääda minevikku.
Tehisaruteadlikkusest sõltub nii inimeste edasine sissetulek kui ka kogu riigi konkurentsivõime. „Kui tahame püsida tehnoloogia arengus esiliinil, on tehisaruteadlikkus järgmine hädavajalik oskus,“ ütles PS. Tema sõnul ei tohi Eesti jääda lihtsalt tehnoloogiat kasutama – meil on potentsiaali kujundada suundi ja seada standardeid.
Vaid kolmandik eestlastest mõistab tehisaru olemust
PS rääkis, et ligikaudu 99% eestlastest kasutab igapäevaselt digiteenuseid. Kuid tehisaru tegelikke tööpõhimõtteid mõistab vaid kolmandik. Samal ajal prognoositakse, et 2030. aastaks mõjutab tehisintellekt globaalselt enam kui 60% töökohtadest ning võib anda maailmamajandusele kuni 15,7 triljonit dollarit lisandväärtust.
Tehisaruteadlikkus ei tähenda programmeerimist ega paremate käskude (n.ö promptide) sisestamist. See tähendab oskust mõista, kuidas tehisintellekt toimib, millised on selle piirangud ja riskid, kuidas hinnata kriitiliselt selle väljundeid ning kasutada tehisaru eetiliselt ja targalt.
PS-i sõnul ei piisa sellest, kui me lihtsalt oskame AI-tööriistu kasutada – oluline on omandada AI mõttelaad. See aitab tehnoloogiat mitte ainult tarbida, vaid ka luua ja suunata. Sellist mõttekäiku toetab tema sõnul ka statistika: tehisarupädevad töötajad teenivad keskmiselt 47% rohkem ning AI-d rakendavates ettevõtetes on kasumimarginaalid suuremad.
“Kui tahame püsida tehnoloogia arengus eesliinil, on tehisaruteadlikkus järgmine hädavajalik oskus.”
Eestil on kõik eeldused olemas – küsimus on, kas võtame need kasutusse
PS usub, et Eestil on ainulaadne võimalus saada maailma esimeseks tehisaruteadlikuks rahvaks. See pole pelgalt ambitsioonikas unistus, vaid tal on ka tegevusplaan: 2025. aastal tuleb koolitada 20 000 õpilast, 2026. aastaks tuleks anda vajalikud teadmised kõigile avaliku sektori töötajatele ning 2027. aastaks peaksid juba 100 000 eestlast olema tehisarupädevad. 2030. aastaks võiks Eesti olla eeskujuks kogu maailmale.
Eesti kasuks räägib PS sõnul väiksus, kiirus, inimeste kõrge usaldus riigi ja tehnoloogia vastu ning pikaajaline digiriigi kogemus.
„Tehisintellekt ei ole enam miski, mis ootab meid tulevikus – see mõjutab meie elu juba täna,“ rõhutas PS. Nutiseadmed, kaardirakendused, sotsiaalmeedia – kõik teevad igapäevaselt miljoneid AI-põhiseid otsuseid, sageli meie teadmata.
Generatiivne AI on alles oma võimekuse alguses ja muutub lähiaastatel mitmekümnekordselt võimsamaks. PS hoiatas, et kui me ei õpi tehisaru tööpõhimõtteid ja võimalusi mõistma, hakkame sõltuma millestki, mida me ei oska hinnata ega suunata.
Tema sõnum on selge: tuleb kaardista, kui hästi sa AI-d mõistad, ent vaja oleks jagada oma teadmisi ka pere ja sõpradega – sest nende teadmatus võib tähendada, et keegi lähedastest võib juba lähiaastatel oma tööst ilma jääda. Just see mõte hoiab teda öösiti ärkvel.
PS julgustab osalema kohalikes algatustes ning leiab, et igaühel on tehisarualase teadlikkuse tõstmises täita oma roll. „Peame suhtuma tehisintellekti nagu uude internetti – see peab olema kõigile arusaadav ja kasutatav. Kui Eesti suutis kunagi luua toimiva digiriigi, peame suutma olla ka eeskujuks tehisaru kasutamises ja mõistmises,“ ütles ta lõpetuseks.
“Peame suhtuma tehisintellekti nagu uude internetti – see peab olema kõigile arusaadav ja kasutatav. Kui Eesti suutis kunagi luua toimiva digiriigi, peame suutma olla ka eeskujuks tehisaru kasutamises ja mõistmises.”
**
TalTechi 2025. aasta innovatsioonifestival toimus 5. juunil ja kandis pealkirja „Murrangulised tehnoloogiad: võimalused, ohud ja piirid“. Festival keskendus uute tehnoloogiate rollile ühiskonnas, majanduses ja igapäevaelus. Päeva jooksul käsitleti tehnoloogiliste läbimurretega seotud võimalusi ja riske, toodi esile globaalseid trende ning analüüsiti, kuidas võiks Eesti võiks kiiresti muutuvas maailmas paremini kohaneda. Valdkonna eksperdid ja teadlased võtsid vaatluse alla tehnoloogia mõju ühiskonnale, keelele, andmete kasutamisele, superarvutite ja kiibitehnoloogiate arendamisele ning tutvustasid TalTechi süvatehnoloogilisi võimalusi.
