AI haarab tüürist

AI haarab tüürist. 29.04.2025. „Tegemist on modulaarse juhtsüsteemiga, mille saab paigaldada ükskõik millisele ujuvplatvormile,“ selgitas MindChipi juht ja TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi teadur Heigo Mõlder. Süsteem sisaldab kahte tüüpi radareid, 13 kaamerat, 4G-d, WiFi-t ja satelliitsidet ning hulgaliselt sensoreid, mis võimaldavad tajuda keskkonda ja võtta vastu autonoomseid otsuseid. Mõlder selgitas, et juhtsüsteemi saab kasutada nii mehitamata kui ka mehitatud laevadel – seda saab vahetada manuaalselt režiimilt autonoomsele ja vastupidi ning jälgida vahetult laeva ümbrust ja sisemisi näitajaid akupingest mootorite temperatuurini. Kogu info saadetakse pilve, milles masinõppe mudelid andmeid analüüsivad ja prognoose teevad – näiteks suudavad need kalkuleerida võimalikke rikkeid või aku tühjenemist. “Tegemist on modulaarse juhtsüsteemiga, mille saab paigaldada ükskõik millisele ujuvplatvormile.” Kuna kehtiv seadusandlus ei luba täisautonoomseid juhtsüsteeme veel laialdaselt kasutusele võtta, valmistub MindChip praegu tulevikuks ning tegutseb paralleelselt autonoomsete robotlaevade arendamise ja tootmisega. Ettevõtte on suunanud fookuse tehisintellektil põhinevale juhtsüsteemile, kuid kuna juba täna on võimalik kasutada erikokkulepete alusel sadamates väiksemaid aluseid, võimaldab see praktikas süsteemi testida ja arendada. Laiemat turulepääsu oodatakse 2030. aastaks. Siis peaks jõustuma rahvusvaheline regulatsioon, mis lubab autonoomsetel laevadel ka avamerel tegutseda. Kapten 2.0: AI haarab rooli Tulevikus ei ole kapten enam tingimata inimene, kes seisab sillal ja vaatab binokliga horisondi poole. Tehisintellekti kasutuselevõtt muudab laevandust fundamentaalselt: kapteni roll nihkub juhtimiselt järelevalvele ja otsuste valideerimisele. „Praegu jälgib üks operaator ühtainsat robotlaeva. Tulevikus vaatleb sama inimene juba kuut või seitset alust,“ kirjeldas Mõlder. See muudab tööjõukasutuse efektiivsemaks ning võimaldab inimestel keskenduda nõudlikumatele ülesannetele. “Praegu jälgib üks operaator ühtainsat robotlaeva. Tulevikus vaatleb sama inimene juba kuut või seitset alust.” AI-kaptenil on klassikalise kapteni ees mitmeid eeliseid: ta ei väsi, ei eksi, jälgib pidevalt kõiki sensoreid ja suudab muutuvatele oludele sekunditega reageerida. Lisaks suudab masinõppepõhine juhtsüsteem igast missioonist õppust võtma ja oma otsustusvõimet parandama. Tulemusena kasvab kogu laevandussektori turvalisus, tööprotsessid muutuvad ökonoomsemaks ning paljud senised inimtöömahukad ülesanded viiakse üle autonoomsetele süsteemidele. Mõlder rääkis, et lähitulevikus muutub üha olulisemaks ka robotite grupitöö ehk „swarming“ – selle puhul teevad mitmed robotlaevad koostööd, jagavad infot ning võtavad vajadusel üksteise ülesandeid üle. See on eriti oluline näiteks kaitsevaldkonnas, piirivalves ja veealuse infrastruktuuri jälgimisel. Autonoomsus merel: prügi, patrull ja prototüübid Tänaseks on MindChip valmistanud kolm robotlaeva, millest uusim peaks hakkama koristama sadamates prügi ja likvideerima õlireostust. „See töötab nagu mere robot-tolmuimeja, mis sõidab iseseisvalt ringi ja tuvastab prügi- ja õlireostust,“ rääkis Mõlder. Sadamakaptenil on õigus otsustada, mis tüüpi alused tema sadamas liiguvad, mistõttu on just sadamad praegu autonoomsete robotite parimad testkeskkonnad. MindChipi robotlaevu on kasutatud näiteks kalavarude seireks, mis varem nõudis mitme inimese pidevat kohalolekut ja vahetustega tööd. „Nüüd saab jälgida kogu protsessi distantsilt – piisab ühest arvuti taga viibivast operaatorist. Autonoomsetele süsteemidele sobivadki just sellised rutiinsed ülesanded.“ MindChip arendab praegu ka militaarvaldkonda sobivaid lahendusi, mille puhul ei sõltu autonoomsete süsteemide kasutuselevõtt tsiviilseadusandlusest. Ettevõtte esimene kaitsetööstusele mõeldud prototüüp on valmimisjärgus ning seda plaanitakse esitleda  lähikuudel. „Autonoomsed laevad pakuvad kaitsemissioonides olulist eelist – need võimaldavad hoida inimesi ohtlikest piirkondadest eemal ning nendega on hea täita korduvaid ja rutiinseid ülesandeid, näiteks luure- või varustusmissioone,“ selgitas Mõlder. “Autonoomsed laevad pakuvad kaitsemissioonides olulist eelist – need võimaldavad hoida inimesi ohtlikest piirkondadest eemal ning nendega on hea täita korduvaid ja rutiinseid ülesandeid, näiteks luure- või varustusmissioone.” MindChip viib Eesti tehnoloogia maailmaareenile Lisaks keskkonnaseirele arendab MindChip lahendusi, mille puhul ühildatakse robotlaevad satelliitmõõtmistega. Koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga on teoksil pilootprojekt, mille käigus pannakse robotlaev kindlas piirkonnas  merepõhja sügavust mõõtma, et satelliitandmeid kalibreerida. See võimaldab saada suurelt alalt kiiresti ja kuluefektiivselt merepõhja mõõtetulemusi. Lisaks on käimas projekt, mis keskendub Inglismaa ja Hollandi vahel liiklema mõeldud autonoomse praami arendamisele. Horizon Europe’i raames arendatakse tehisintellektipõhist hindamissüsteemi, mis võimaldab sertifitseerida autonoomsete meresõidukite turvalisust ja tehnilist suutlikkust. „Pikas plaanis peavad robotidki läbima kontrolli – ja kõige paremini hindab üht tehisaru just teine tehisaru,“ märkis Mõlder. Hiljuti õnnestus MindChipil anda Euroopa tasemel sisse isekohaneval tehisintellektil põhineva kapteni patenditaotlus, mis on Mõlderi sõnul juba praegu äratanud üksjagu huvi. Kuigi seadusandlus alles kujuneb, nähakse MindChipis, et tehisintellektil põhineval kaptenil on väga suur kasvupotentsiaal. Ettevõte otsib hetkel investorit, et kiirendada arendustööd  ja skaleerida olemasolevaid tooteid. „Ainuüksi Euroopas on umbes 500 sadamat, mis ootavad prügi- ja õlireostust likvideerivaid robotlaevu, rääkimata mererobotite laiematest rakendusvõimalustest.“ Mõlder usub, et autonoomsed robotlaevad muutuvad lähiaastatel nii tsiviil- kui kaitsevaldkonnas olulisteks tööriistadeks. „Need on töökindlad, kuluefektiivsed ja valmis ööpäevaringselt töötama. Masinad ei väsi, ei nõua palka ega kohvipause. Meie eesmärk on luua kapten, kelle otsused on täpsed.“ “Need on töökindlad, kuluefektiivsed ja valmis ööpäevaringselt töötama. Masinad ei väsi, ei nõua palka ega kohvipause. Meie eesmärk on luua kapten, kelle otsused on täpsed.”