Juurte juurde: TreeCity päästab linnapuid

27.02.2025
Juurte juurde: TreeCity päästab linnapuid. 27.02.2025. Uuenduslik 3D-tehnoloogia loob puujuurestike täpsed mudelid ning seob need linnade digitaalsete kaksikutega. Tulemuseks on rohelisemad linnad, tervemad puud ja nutikam linnaplaneerimine, looduse ja infrastruktuuri vaheline tasakaal, võib-olla isegi harmoonia. Probleem: linnade nähtamatu maailm Linnade all peitub keeruline infrastruktuur, mis hõlmab veevärki, elektrivõrke, kanalisatsiooni, gaasitorustikke ning isegi ajaloolisi ja geoloogilisi kihistusi. Lisaks on seal ka puude juurestikud, mis on linnade roheluse säilitamisel eluliselt tähtsad. Praktikas ei arvesta aga praegune linnaplaneerimine sageli nende juurte – ega ka mükoriisa ehk seenjuure – tähtsust, mistõttu puude elujõud langeb ja need võidakse lõpuks maha võtta. Kristiina Kupper. Foto: Albert Kerstna Tallinna linna endine maastikuarhitekt ja projekti meeskonnaliige Kristiina Kupper tõdes, et sageli unustatakse, et puud ei koosne lihtsalt tüvist ja võrast – neil on ka juurestik, mis neid elus hoiab. Kui juurestik saab kahjustada, halveneb puu tervislik seisund ning suure tõenäosusega puu hukub. Puude tervist ja elujõudu on oluline säilitada mitte ainult esteetilistel põhjustel, vaid ka selleks, et kohaneda kliimamuutustega. Suured ja terved puud pakuvad varju, puhastavad õhku ja aitavad hoida linnakeskkonda kuumal ajal jahedamana. Kuid ilma juurestiku täpse kaardistamiseta on nende säilitamine keeruline. TreeCity: lahendus, mis muudab linnaplaneerimist TreeCity pakub uudset lahendust: “Meie eesmärk on luua puujuurtest algoritmilised 3D-mudelid ja integreerida need linnade digitaalsetesse kaksikutesse,” selgitas projekti eestvedaja ja Finest Targa linna Tippkeskuse vanemteadur Eeva Henna Helena Fabritius. See tähendab, et linnaplaneerijad saavad tulevikus mitte ainult linnaruumi pealtvaates jälgida, vaid ka näha, mil kombel ulatuvad puujuured infrastruktuuri alla ning millised alad on nende kasvuks soodsad või ohtlikud. Eeva Henna Helena Fabritius. Foto: Johan Samuelsson/ArtDatabanken Andmeid koguvate mudelite loomiseks kasutatakse kolme peamist meetodit. Üheks võimaluseks on spetsiaalsed skaneerimisseadmed, mis võimaldavad tuvastada maa all asuvaid juuri ning määrata kindlaks nende tiheduse ja suuna. Teine meetod võimaldab eemaldada pinnase, mis paljastab pealmised juured ning laseb koguda täpsemat teavet juurte paiknemise kohta. Lisaks kogutakse andmeid ka kaevetööde ajal – kui linn rajab või uuendab taristut, on võimalik täpselt registreerida, kus ja kuidas puujuured paiknevad, ning kasutada seda infot edaspidiste mudelite täpsustamisel. „Soovime mitte ainult kaardistada olemasolevaid juurestikke, vaid ka luua prognoosimudelid, mis aitavad ennustada, kuidas erinevate liikide juured aja jooksul kasvavad ja infrastruktuuriga suhestuvad,“ lisas Fabritius. “Soovime mitte ainult kaardistada olemasolevaid juurestikke, vaid ka luua prognoosimudelid, mis aitavad ennustada, kuidas erinevate liikide juured aja jooksul kasvavad ja infrastruktuuriga suhestuvad.” Miks on juured olulised? TreeCity aitab linnadel vältida vigu, mis võivad tuua kaasa sadade või isegi tuhandete puude hävimise. Pea 70% Tallinnas langetatavatest puudest võetakse maha puude halva tervise tõttu. Enamasti on põhjustab langetamise tõsiasi, et puujuured on saanud ehitustööde käigus kahjustada. Lisaks on uute puude istutamine ja hooldamine ka märkimisväärselt kulukas. Istiku täiskasvanuks saamine võib maksta tuhandeid eurosid, mistõttu tähendab iga vale planeeringu või projekti tõttu hävinud puu nii majanduslikku kui ka ökoloogilist kahju. Kui linnaplaneerijatel on puujuurte paiknemisest täpne ülevaade, saavad nad kavandada teid, hooneid ja tehnorajatisi nii, et juurestikule tekitatakse  minimaalset kahju. See tähendab elujõulisemaid puid, rohelisemaid linnu ja jätkusuutlikumat tulevikku. TreeCity aitab linnadel mitte ainult puid säilitada, vaid ka edendada bioloogilist mitmekesisust ja säilitada elurikkust. „Vanemad puud pakuvad rohkem elupaiku ja on olulised ka putukatele ja samblikele, mis on linna ökosüsteemi olulised osad,“ selgitas Fabritius. Linnade digitaalsed kaksikud kujundavad tuleviku linnaplaneerimist Digitaalsete kaksikute kontseptsioon on kiiresti muutumas linnaplaneerimise standardiks. Kui varasemalt keskendusid need ainult hoonetele ja tehnorajatistele, siis TreeCity liidab nendega uue mõõtme – looduslikud süsteemid. „See on esimene kord, kui 3D-linnamudelis on võimalik näha mitte ainult teid ja torustikke, vaid ka eluslooduse kooslusi,“ kinnitas Fabritius. TreeCity meeskonna sõnul on neil pakkuda unikaalne lahendus, sest seni pole  puujuurte linnamudelitesse integreerimiseks head meetodit olnud. „Põhiprobleem on andmete puudumine – maa-alust maailma pole lihtne uurida, sest kaevetööd võivad juuri kahjustada. Meie meetodid aitavad koguda teavet juurte kohta ilma neid hävitamata,“ märkis Kupper. Lisaks võimaldab TreeCity tehnoloogia parandada linnade ehitustavasid. „Kui saame juurestike paiknemisest täpse ülevaate, tekib võimalus kavandada torustike ja kaablite paigaldust ilma pinnast üles kaevamata. See on linnade jätkusuutlikkuse seisukohalt oluline samm,“ lisas Kupper. “Kui saame juurestike paiknemisest täpse ülevaate, tekib võimalus kavandada torustike ja kaablite paigaldust ilma pinnast üles kaevamata. See on linnade jätkusuutlikkuse seisukohalt oluline samm.” Mis edasi? Kui TreeCity projektile peaks Targa Linna ideekonkursilt eraldatama rahastus, alustatakse pilootprojektidega partnerlinnades: Tallinnas, Brüsselis ja Helsingis. Lisaks on projekt leidnud võimaliku kommertsialiseerimispartneri, Herbarium.ai näol. Rahvusvahelise koostöö taotleb luua lahendust, mida saaks kasutada mitte ainult Euroopas, vaid ka laiemalt. „Kui suudame seda tehnoloogiat edukalt rakendada, võib sellest kujuneda linnade jaoks ülemaailmne standard, mille abil planeerida oma rohevõrgustikke ja maa-aluseid taristuid,“ ütles Fabritius optimistlikult. Üha tiheneva linnaruumi ja kliimamuutuste kontekstis astub TreeCity lahendus hädavajaliku sammu rohelisema ja targema tuleviku suunas. Kommentaar: Martin Saarnak, Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti linnakeskkonna nõuete osakonna BIM koordinaator „Tark planeerimine aitab ehitusetapis vältida puujuurte (sh puude) ja tehnovõrkude kahjustamist. On oluline, et projekteerimisetapis oleks võimalik säilitada või projekteerida juurestikule vajalik kasvupinnase maht. Üle 60% Tallinnas langetatud puudest võetakse maha nende halba tervisliku seisundi tõttu. Põhjuseks on tavaliselt kahjustunud juured või õigel ajal tegemata jäetud hoolduslõikused. Tänu Tree City projektile saaks linn võtta edaspidi vastu teadlikumaid otsuseid, sest peaaegu kõikides planeeringutest leiab nii puit- kui tehnovõrke.  Teades puujuurte dünaamikat ja ulatust, saame leida neid ümbritsevatele elementidele (nt torudele, kaevudele jm ehitatavatele elementidele) parima asukoha. See aitab planeeringutes vältida vastuolulisi situatsioone.“ *** FinEst Targa Linna Tippkeskuse targa linna ideekonkursi neljandaks vooruks on selgunud kuus finalisti. 3,7 miljoni euro suuruse investeeringuga rahastatakse kuni nelja pilootprojekti, mis keskenduvad interdistsiplinaarsel moel uuenduslike ja teadusmahukate lahenduste väljatöötamisele. Projektide eesmärk on luua toimiv toode või teenus ja tagada mastaapsus, mis võimaldab kasutada loodavat lahendust paljudes piirkondades üle maailma. Iga projekt edendab rahvusvahelist koostööd, kaasates vähemalt ühe pilootlinna Eestist ja ühe mõnest teisest riigist. Nelja valitud pilootprojektiga alustatakse 2025. aasta septembris. Pilootprojektide elluviimist rahastab Euroopa Regionaalarengu Fondi ning Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi projekt “FinEst Targa Linna Tippkeskuse piloodiprogramm.“
Linnade all peitub keeruline infrastruktuur, mis hõlmab veevärki, elektrivõrke, kanalisatsiooni, gaasitorustikke ning isegi ajaloolisi ja geoloogilisi kihistusi. Lisaks on seal ka puude juurestikud, mis on linnade roheluse säilitamisel eluliselt tähtsad. Praktikas ei võta aga praegune linnaplaneerimise sageli nende juurte – ja tegelikult ka mükokriisa - tähtsust arvesse, nii et puude elujõud langeb ning lõppkokkuvõttes võidakse puud ka maha võtta. Foto: Pexels

Linnade all peitub keeruline infrastruktuur, mis hõlmab veevärki, elektrivõrke, kanalisatsiooni, gaasitorustikke ning isegi ajaloolisi ja geoloogilisi kihistusi. Lisaks on seal ka puude juurestikud, mis on linnade roheluse säilitamisel eluliselt tähtsad. Praktikas ei võta aga praegune linnaplaneerimise sageli nende juurte – ja tegelikult ka mükokriisa - tähtsust arvesse, nii et puude elujõud langeb ning lõppkokkuvõttes võidakse puud ka maha võtta. Foto: Pexels

Kujuta ette linna, kus tänavate ja hoonete all peituv nähtamatu maailm on kaardistatud ja ühendatud nutika linnaplaneerimisega. Just sellist võimalust pakub TreeCity, üks FinEst Targa Linna Tippkeskuse ideekonkursi finaliste.

Uuenduslik 3D-tehnoloogia loob puujuurestike täpsed mudelid ning seob need linnade digitaalsete kaksikutega. Tulemuseks on rohelisemad linnad, tervemad puud ja nutikam linnaplaneerimine, looduse ja infrastruktuuri vaheline tasakaal, võib-olla isegi harmoonia.

Probleem: linnade nähtamatu maailm

Linnade all peitub keeruline infrastruktuur, mis hõlmab veevärki, elektrivõrke, kanalisatsiooni, gaasitorustikke ning isegi ajaloolisi ja geoloogilisi kihistusi. Lisaks on seal ka puude juurestikud, mis on linnade roheluse säilitamisel eluliselt tähtsad. Praktikas ei arvesta aga praegune linnaplaneerimine sageli nende juurte – ega ka mükoriisa ehk seenjuure – tähtsust, mistõttu puude elujõud langeb ja need võidakse lõpuks maha võtta.

Kristiina Kupper. Foto: Albert Kerstna
Kristiina Kupper. Foto: Albert Kerstna

Tallinna linna endine maastikuarhitekt ja projekti meeskonnaliige Kristiina Kupper tõdes, et sageli unustatakse, et puud ei koosne lihtsalt tüvist ja võrast – neil on ka juurestik, mis neid elus hoiab. Kui juurestik saab kahjustada, halveneb puu tervislik seisund ning suure tõenäosusega puu hukub.

Puude tervist ja elujõudu on oluline säilitada mitte ainult esteetilistel põhjustel, vaid ka selleks, et kohaneda kliimamuutustega. Suured ja terved puud pakuvad varju, puhastavad õhku ja aitavad hoida linnakeskkonda kuumal ajal jahedamana. Kuid ilma juurestiku täpse kaardistamiseta on nende säilitamine keeruline.

TreeCity: lahendus, mis muudab linnaplaneerimist

TreeCity pakub uudset lahendust: “Meie eesmärk on luua puujuurtest algoritmilised 3D-mudelid ja integreerida need linnade digitaalsetesse kaksikutesse,” selgitas projekti eestvedaja ja Finest Targa linna Tippkeskuse vanemteadur Eeva Henna Helena Fabritius. See tähendab, et linnaplaneerijad saavad tulevikus mitte ainult linnaruumi pealtvaates jälgida, vaid ka näha, mil kombel ulatuvad puujuured infrastruktuuri alla ning millised alad on nende kasvuks soodsad või ohtlikud.

Eeva Henna Helena Fabritius. Foto: Johan Samuelsson/ArtDatabanken
Eeva Henna Helena Fabritius. Foto: Johan Samuelsson/ArtDatabanken

Andmeid koguvate mudelite loomiseks kasutatakse kolme peamist meetodit. Üheks võimaluseks on spetsiaalsed skaneerimisseadmed, mis võimaldavad tuvastada maa all asuvaid juuri ning määrata kindlaks nende tiheduse ja suuna. Teine meetod võimaldab eemaldada pinnase, mis paljastab pealmised juured ning laseb koguda täpsemat teavet juurte paiknemise kohta. Lisaks kogutakse andmeid ka kaevetööde ajal – kui linn rajab või uuendab taristut, on võimalik täpselt registreerida, kus ja kuidas puujuured paiknevad, ning kasutada seda infot edaspidiste mudelite täpsustamisel.

„Soovime mitte ainult kaardistada olemasolevaid juurestikke, vaid ka luua prognoosimudelid, mis aitavad ennustada, kuidas erinevate liikide juured aja jooksul kasvavad ja infrastruktuuriga suhestuvad,“ lisas Fabritius.

“Soovime mitte ainult kaardistada olemasolevaid juurestikke, vaid ka luua prognoosimudelid, mis aitavad ennustada, kuidas erinevate liikide juured aja jooksul kasvavad ja infrastruktuuriga suhestuvad.”

Miks on juured olulised?

TreeCity aitab linnadel vältida vigu, mis võivad tuua kaasa sadade või isegi tuhandete puude hävimise. Pea 70% Tallinnas langetatavatest puudest võetakse maha puude halva tervise tõttu. Enamasti on põhjustab langetamise tõsiasi, et puujuured on saanud ehitustööde käigus kahjustada.

Lisaks on uute puude istutamine ja hooldamine ka märkimisväärselt kulukas. Istiku täiskasvanuks saamine võib maksta tuhandeid eurosid, mistõttu tähendab iga vale planeeringu või projekti tõttu hävinud puu nii majanduslikku kui ka ökoloogilist kahju.

Kui linnaplaneerijatel on puujuurte paiknemisest täpne ülevaade, saavad nad kavandada teid, hooneid ja tehnorajatisi nii, et juurestikule tekitatakse  minimaalset kahju. See tähendab elujõulisemaid puid, rohelisemaid linnu ja jätkusuutlikumat tulevikku.

TreeCity aitab linnadel mitte ainult puid säilitada, vaid ka edendada bioloogilist mitmekesisust ja säilitada elurikkust. „Vanemad puud pakuvad rohkem elupaiku ja on olulised ka putukatele ja samblikele, mis on linna ökosüsteemi olulised osad,“ selgitas Fabritius.

Pea 70% Tallinnas langetatavatest puudest võetakse maha puude halva tervise tõttu. Enamasti on põhjustab langetamise tõsiasi, et puujuured on saanud ehitustööde käigus kahjustada. Foto: Kristiina Kupper

Pea 70% Tallinnas langetatavatest puudest võetakse maha puude halva tervise tõttu. Enamasti on põhjustab langetamise tõsiasi, et puujuured on saanud ehitustööde käigus kahjustada. Foto: Kristiina Kupper

Linnade digitaalsed kaksikud kujundavad tuleviku linnaplaneerimist

Digitaalsete kaksikute kontseptsioon on kiiresti muutumas linnaplaneerimise standardiks. Kui varasemalt keskendusid need ainult hoonetele ja tehnorajatistele, siis TreeCity liidab nendega uue mõõtme – looduslikud süsteemid. „See on esimene kord, kui 3D-linnamudelis on võimalik näha mitte ainult teid ja torustikke, vaid ka eluslooduse kooslusi,“ kinnitas Fabritius.

TreeCity meeskonna sõnul on neil pakkuda unikaalne lahendus, sest seni pole  puujuurte linnamudelitesse integreerimiseks head meetodit olnud. „Põhiprobleem on andmete puudumine – maa-alust maailma pole lihtne uurida, sest kaevetööd võivad juuri kahjustada. Meie meetodid aitavad koguda teavet juurte kohta ilma neid hävitamata,“ märkis Kupper.

Lisaks võimaldab TreeCity tehnoloogia parandada linnade ehitustavasid. „Kui saame juurestike paiknemisest täpse ülevaate, tekib võimalus kavandada torustike ja kaablite paigaldust ilma pinnast üles kaevamata. See on linnade jätkusuutlikkuse seisukohalt oluline samm,“ lisas Kupper.

“Kui saame juurestike paiknemisest täpse ülevaate, tekib võimalus kavandada torustike ja kaablite paigaldust ilma pinnast üles kaevamata. See on linnade jätkusuutlikkuse seisukohalt oluline samm.”

Mis edasi?

Kui TreeCity projektile peaks Targa Linna ideekonkursilt eraldatama rahastus, alustatakse pilootprojektidega partnerlinnades: Tallinnas, Brüsselis ja Helsingis. Lisaks on projekt leidnud võimaliku kommertsialiseerimispartneri, Herbarium.ai näol.

Rahvusvahelise koostöö taotleb luua lahendust, mida saaks kasutada mitte ainult Euroopas, vaid ka laiemalt. „Kui suudame seda tehnoloogiat edukalt rakendada, võib sellest kujuneda linnade jaoks ülemaailmne standard, mille abil planeerida oma rohevõrgustikke ja maa-aluseid taristuid,“ ütles Fabritius optimistlikult.

Üha tiheneva linnaruumi ja kliimamuutuste kontekstis astub TreeCity lahendus hädavajaliku sammu rohelisema ja targema tuleviku suunas.

Kommentaar: Martin Saarnak, Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti linnakeskkonna nõuete osakonna BIM koordinaator

„Tark planeerimine aitab ehitusetapis vältida puujuurte (sh puude) ja tehnovõrkude kahjustamist. On oluline, et projekteerimisetapis oleks võimalik säilitada või projekteerida juurestikule vajalik kasvupinnase maht. Üle 60% Tallinnas langetatud puudest võetakse maha nende halba tervisliku seisundi tõttu. Põhjuseks on tavaliselt kahjustunud juured või õigel ajal tegemata jäetud hoolduslõikused.

Tänu Tree City projektile saaks linn võtta edaspidi vastu teadlikumaid otsuseid, sest peaaegu kõikides planeeringutest leiab nii puit- kui tehnovõrke.  Teades puujuurte dünaamikat ja ulatust, saame leida neid ümbritsevatele elementidele (nt torudele, kaevudele jm ehitatavatele elementidele) parima asukoha. See aitab planeeringutes vältida vastuolulisi situatsioone.“

***

FinEst Targa Linna Tippkeskuse targa linna ideekonkursi neljandaks vooruks on selgunud kuus finalisti. 3,7 miljoni euro suuruse investeeringuga rahastatakse kuni nelja pilootprojekti, mis keskenduvad interdistsiplinaarsel moel uuenduslike ja teadusmahukate lahenduste väljatöötamisele.

Projektide eesmärk on luua toimiv toode või teenus ja tagada mastaapsus, mis võimaldab kasutada loodavat lahendust paljudes piirkondades üle maailma. Iga projekt edendab rahvusvahelist koostööd, kaasates vähemalt ühe pilootlinna Eestist ja ühe mõnest teisest riigist.

Nelja valitud pilootprojektiga alustatakse 2025. aasta septembris.

Pilootprojektide elluviimist rahastab Euroopa Regionaalarengu Fondi ning Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi projekt “FinEst Targa Linna Tippkeskuse piloodiprogramm.“