Teadus, mis päästab elusid

Teadus, mis päästab elusid. 12.02.2025. TalTechi teadlased esitlesid veebruari algul toimunud tervise- ja toidutehnoloogiate fookustippkeskuse võrgustikuseminaril uusi uuringuid ja innovaatilisi projekte, mille eesmärk on parandada inimeste tervist ning edendada toitumist ja tervisetehnoloogiat puudutavaid teaduspõhiseid lahendusi. Seminari avasid tippkeskuse eestvedajad Jana Holmar ja Pirjo Spuul, kes tutvustasid keskuse eesmärke ja plaane. Tervise- ja toidutehnoloogiate fookustippkeskus koondab hetkel endasse 40 uurimisrühma neist TalTechi teaduskondadest, kes tegelevad eri ulatuses tervise- ja toiduteemadega ning soovivad arendada tervisetehnoloogiaid ja toiduteadust. Keskus koordineerib teadusuuringuid ning soodustab koostööd ja uute projektide algatusi. Keskuse koordinaator Kerli Norak tutvustas vastvalminud fookustippkeskuse veebilehte, mis koondab kaasatud uurimisrühmade ja kompetentside kohta käivat infot ning avab meie välistele partneritele ühtse “tervise- ja toidutehnoloogiate ukse”. Digitaalsed terviseandmed, sensortehnoloogiad ja personaalsed e-terviselahendused E-tervise rakenduste ja teenuste uurimisrühma juht, professor Peeter Ross andis ülevaate digitaaltervise arengust Eestis. Radioloogia ja diagnostika on liikunud paberilt ja filmilt kõrgtasemel digitaalsesse keskkonda, mis võimaldab tehisintellektil tuvastada piltidelt näiteks luumurde. Eesti terviseinfosüsteem annab arstidele ligipääsu patsiendi viimase kümne aasta terviseandmetele, mis on toodud kokku erinevatest andmebaasidest ning esitatud standardiseeritud kujul ühel ekraanipildil. Arstidele tähendab see märkimisväärset ajavõitu – kuni kaht päeva aastas. Sellist üleriigilist terviseandmete integreerimist mujalt maailmast ei leia, tegemist on Eesti ainulaadse edulooga. Peeter Rossi uurimisrühm keskendub terviseandmete standardiseerimisele ja struktuursele parendamisele, inimeste tervisekäitumise analüüsile veebis ning digitaalsete terviserakenduste arendamisele ja hindamisele. Nende visioonis läbib digitervis kolm arenguetappi: esmalt muudetakse andmed digitaalseks, seejärel ühendatakse eraldiseisvad andmebaasid ning lõpuks arendatakse personaalseid ja lisandväärtusega teenuseid nagu digiretseptid ning otsustustoe süsteemid. Terviseinfosüsteemi arendamisel on oluline leppida kokku tehnoloogias, andmeturbe ja andmevahetuse standardites ning lahendada sellega kaasnevad õiguslikud küsimused. Heaks koostöönäiteks on TalTechi juhitav ning mitmeid fookustippkeskusesse kuuluvaid rühmi kaasav TemTA projekt „Terve ühiskonna digitervishoid“, kuhu kuuluvad ka TartuÜlikooli Kliinikum ning ettevõtetest tervisekeskus OÜ Corrigo ja OÜ Activate Health. Rossi toetas sensortehnoloogiate uurimisrühma juht, professor Ivo Fridolin, kes rääkis, kuidas meditsiinitehnoloogia areng pakub patsientide jälgimiseks ja raviks uusi võimalusi. Fridolini uurimisrühm keskendub neeruasendusravi optilise monitooringu arendamisele, mille tulemusena luuakse uudseid lahendusi, sealhulgas rahvusvahelise koostöö raames telemeditsiini rakendusi, mille abil saavad Tallinna teadlased jälgida patsiendi käekäiku distantsilt, näiteks Madriidis aset leidvat ravi. Hetkel töötab rühm koostöös Hollandi ja teiste rahvusvaheliste partneritega välja implanteeritavat kunstneeru. Lisaks on TalTechis arendatud välja füüsilise aktiivsuse ja energiakulu hindamise algoritmid, mis on juba integreeritud kiibitehnoloogiasse. Samuti on loodud targa töörõiva projekt, mis suudab jälgida töötaja aktiivsust ja kukkumisi ning aitab seeläbi edendada tööohutust. Heaolu ja tervise jälgimine on jõudnud ka linnaplaneerimisse – TalTechi teadlased osalesid projektis, mis koostas linnaplaneerimisalase heaolu skoori, et analüüsida linnaelanike tervise ja keskkonna vahelisi seoseid. Suurim käimasolev koostööprojekt on Tartu Ülikooli juhitav Heaoluteaduste tippkeskus Estwell, mille TalTechi tiimi kuulub mitmeid fookustippkeskuse töös osaleva uurimisrühma teadlasi. TalTechis on arendatud välja füüsilise aktiivsuse ja energiakulu hindamise algoritmid, mis on juba integreeritud kiibitehnoloogiasse. Mikrobioom, mikrofluidika ja biosensorid Vanemteadur Kaarel Adamberg käsitles toidu, mikrobioomi ja tervise omavahelist seotust. Tänapäeva toit sisaldab vähem kiudaineid ja bioaktiivseid ühendeid, mistõttu on oluline arendada tervislikumaid tooteid, näiteks fermenteeritud kliisid ja teisi mikrotoitaineterikkamaid teraviljatooteid. Lisaks uuritakse, kuidas mõjutavad fermenteeritud toidud mikrobioomi, millised kiudained sobivad kõige paremini erinevatele inimestele ja kuidas tervendada mikrobioomi bakteriviirustega. Professor Ott Scheler tutvustas mikrofluidika võimalusi tervisetehnoloogia vallas, sealhulgas ka seda, mil moel on võimalik uurida tilgatehnoloogia abil antibiootiumiresistentsuse tekkemehhanisme ning selgitada välja mikroplastiku mõju. Vanemlektor Jekaterina Reut keskendub oma uurimuses biofunktsionaalsete materjalide ja biosensorite arendamisele, mis võimaldavad kiiret ja usaldusväärset meditsiinilist diagnostikat. Radioloogia ja diagnostika on liikunud paberilt ja filmilt kõrgtasemel digitaalsesse keskkonda, mis võimaldab tehisintellektil tuvastada piltidelt näiteks luumurde. Organisatsioon ja juhtimine tervisetehnoloogias Majandusteaduskonna professor Karin Reinhold tõi esile, mil viisil avaldavad digitaliseerimine ja vastutustundlik majandus mõju tervisevaldkonna organisatsioonidele ja tööheaolule. TalTechis on teoksil mitu projekti, mis uurivad platvormitöö mõju, psühhosotsiaalseid riske ja tööohutust. Professor Thomas Hoffmann käsitles terviseandmete kaitset ja digitaalset regulatsiooni puudutavaid õiguslikke aspekte. TalTechi õigusteadlased osalevad mitmes Euroopa Liidu projektis, mis keskenduvad küsimusele, kuidas kasutada tervishoius andmeõigust, digitaalseid lepinguid ja tehisintellekti. Ettevõtluse ja ja Innovatsiooni Sihtasutust esindasid Ene Viiard ja Tiina Kontson, kes rääkisid toiduinnovatsiooni programmidest, mille eesmärk on edendada teadmusmahukaid tooteid ja tehnoloogiaid. Sügisel avatakse 5 miljoni euro suurune taotlusvoor, mille eesmärk on kiirendada toidusektori innovatsiooni. Seminaril arutleti põhjalikult fookustippkeskuse tuleviku ja arengusuundade üle. Tõdeti, et kindlasti tuleks tõsta teadlikkust tervelt elatud aastate olulisusest ning leida üles need inimesed, kes ei ole sellest kontseptsioonist teadlikud. Selleks tuleb luua mõjus narratiiv, mis aitaks suurendada terviseteadlikkust ja muuta sellekohast ühiskondlikku arusaama. Kokkuvõttes võib lugeda kesksete tegurite hulka interdistsiplinaarse koostöö, digitaliseerimise ja teaduspõhised lahendused, sest need aitavad parandada inimeste tervist ning arendada Eesti tervise- ja toidutehnoloogiat, tippkeskus aga võimaldab TalTechil lisada sellesse väärilise panuse.