Ülikooli lõpetamine ei tähenda üksnes uut rida CV-s ega pääset tööturule. See peaks tähendama võimet mõelda iseseisvalt, hoida oma hinge, teha vahet olulisel ja tühisel ning küsida, millist tulevikku me üldse ehitame – endale, Eestile ja neile, kes meie peale loodavad.
Erik Puura
Rohepesu-alase diskussiooni taustal ei tasu unustada lihtsat tõsiasja: puhast elektrienergiat pole olemas. On olemas erinevad energiatootmise viisid, millega kaasnevad eri sorti ja eri kaaluga keskkonna- ja inimmõju mustrid.
Elame ajastul, mil iga eksimus paisub avalikkuses mõõdutuks kohtumõistmiseks. Alles siis, kui inimene on meie ühisest tormist langenud, saabub kaastunne. Ometi sõltub meie ühine tulevik neist, kes julgevad otsustada – ja just seepärast peaksime enne hukkamõistu hetkeks mõistma.
Kui Eesti tahab kuuluda innovatsiooni esirinda, peab ta lõpetama teiste leiutiste rakendamise ja alustama enda omadest. Ilma tööstusomandita ei sünni süvatehnoloogiaettevõtteid, mis suudaksid kanda majandust, tekitada kasumit ja luua töökohti.
Inimtekkeliste kliimamuutuste eitamine meenutab päikesevarjutuse eitamist põhjendusega, et öösel on ka pime. Erik Puura selgitab, miks kliimamuutused on tõsiasi ja kuidas inimkond on juba korra edukalt keskkonnakriisiga toime tulnud.
Viimasel ajal on kõlanud palju kära selle ümber, kuivõrd peaksid teadlased oma teadustöödest ja nende tulemustest avalikkusele rääkima ning mil määral kujundama teaduspõhiselt ühiskonna arvamust. Kas teadlased on piisavalt pildil? Kui jah, kas siis saaks paremini? Kui ei, siis miks nii?
Eesti majanduse mootoriks on nimetatud mitmeid tegureid – TalTechi ettevõtlusprorektor Erik Puura selgitab, kuidas Tallinna Tehnikaülikool seda rolli kannab.
Diplom üksi parimat töökohta ei taga, isegi doktoridiplom mitte – vaja on ka oma isiksust kuvada, kirjutab TalTechi ettevõtlusprorektor ja keskkonnateadlane Erik Puura.
TalTech loob kuus uut tippteadusel põhinevat fookustippkeskust, mis on mõeldud suurendama nähtavust, ettevõtluskoostööd ja välisrahastust.
Fosforiidi kaevandamise küsimuses on erinevaid arusaamu ja huvisid, kuid need peavad lahenduse leidma demokraatlike otsustusprotsesside kaudu, seega sõjast me rääkida ei saa; võtmekohaks oleks arvestada kohalike kogukondade huvidega.