5 miljonit eurot inseneeria tulevikku

18.02.2026
5 miljonit eurot inseneeria tulevikku. 18.02.2026. Ülikool panustab fondi käivitamisse kohe viis miljonit eurot. Kahe miljoni euro toel luuakse uued professuurid  – nende eesmärk on kasvatada kompetentse valdkondades, milles läheb Eestil lähiaastate jooksul vaja kõige rohkem insenerimõtlemist ja rakendusvõimekust. Sihtkapital on avatud kõigile: panustada saavad ettevõtted, vilistlased, eraisikud ja organisatsioonid. Lisaks põhikapitalile, mis keskendub TalTechi sõnul kriitilistele valdkondadele nagu kaitsetööstus, energeetika ja tehisaru rakendused, on võimalik luua ka sihtotstarbelisi alamfonde. Need võimaldavad panustada toetajail kindlasse valdkonda või arengusuunda – eesmärgiga muuta panus mõõdetavaks ja kauakestvaks. Inseneeria kui majanduse selgroog – ja tehnoloogilise vältimatuse alus Ülikooli ning sihtkapitali nõukogu liige Ants Vill rõhutas, et globaalses konkurentsis püsimiseks on hädavajalik kaasata erakapitali: „Just nüüd on õige hetk investeerida inseneriharidusse, sest tehnoloogiline platvormivahetus on juba käimas ja otsuste edasilükkamine toob kaasa mahajäämuse.“ Tema sõnul pole tegu mitte „järjekordse kampaaniafondiga“, vaid pikaajalise instrumendiga, mis tekitab ülikooli ja ettevõtluse vahele tihedama koostöö – ettevõtted panustavad oskustesse, mida neil läheb „homme päriselt vaja“. TalTechi sihtkapitali ja üliõpilasarengu prorektor Hendrik Voll seadis vajaduse laiemasse raamistikku: inseneeria pole lihtsalt üks eriala teiste seas, vaid Eesti majandusarengu „selgroog“. Tema sõnul on inseneeria praktiliselt ainus moodus luua riiklikul tasandil „tehnoloogilist vältimatust“ – arendades globaalse mõjuga ja raskesti kopeeritavaid tooteid ning lahendusi. „Kui tahame näha järgmistes tehnoloogilistes murdepunktides Eestit suunanäitajana, vajame pikaajalist investeeringut inseneride järelkasvu ja turu muutustele vahetult reageerivat teadusvõimekust,“ ütles Voll. Sama joont rõhutas TalTechi nõukogu esimees Heiti Hääl, kelle sõnul on algatus kogu riigi jaoks oluline strateegiline samm: „Eesti majanduse järgmine kasvuhüpe sünnib seal, kus teadmine muutub tööstuseks ja tehnoloogia ekspordiks. Inseneeria sihtkapital investeerib sellesse võimekusse – et Eesti suudaks ka järgmistel kümnenditel ise luua, ehitada ja suuri muutusi ellu viia.“ Ta lisas, et ülikooli juhtkonna otsus sihtkapitali käivitamisse kohe panustada vaid kinnitab fondi olulisust ning et algatus on „ühine vastutus ja ühine tulevikuvalik“ – inseneeria areng pole ainult ülikooli, vaid kogu Eesti majanduse ja ühiskonna küsimus. Toetused tulevad investeeringutulust Sihtkapital on kavandatud pikaajaliseks ning TalTech seab siin eeskujuks maailma tippülikoolid, sealhulgas Soome Aalto Ülikooli. Oluline põhimõte: toetusi ei jagata põhikapitalist, vaid selle investeeringutulust. See võimaldab varal säilida ja kasvada ning luua sedakaudu ülikoolile riikliku rahastuse kõrval iseseisvat strateegilist finantsvõimekust. Ants Villi sõnul seisneb fondi „erakordsus“ kolmes punktis. Esiteks keskendub see inseneeriaga kaasnevale majanduse teostusvõimekusele – sellele „viimasele miilile“, mille jooksul saavad ideedest toimivad lahendused, ning uusimad tehnoloogiad ja turuvajadused sünteesitakse praktilisteks toodeteks. Teiseks annab sihtkapital võimaluse luua vahetuid, vajaduspõhiseid professuure ja kompetentse. Kolmandaks seob fond tihedalt kokku ülikooli ja ettevõtluse, aidates vähendada labori, prototüübi ja turu vahelist lõhestatust. Vill seostas sihtkapitali Eesti majanduse laiemate ambitsioonidega, kuna fond aitab täita majanduskasvu eesmärke. Tema hinnangul on selleks vaja talendikaid insenere, kapitali, otsustuskiirust ja fookust – ning loodud sihtkapital peaks aitama täita seniseid „võimelünki“. Eesmärk on kasvatada inseneride ja teadlaste võimekust, mis aitaks neil rakendada keerukates füüsilistes ja reguleeritud süsteemides – energeetikas, tootmises, taristus ja kaitses – tehisaru ja järgmisi tehnoloogiad, ning aidata ettevõtetel jõuda prototüübist tootmise ja ekspordini. Lähiajal koguneb sihtkapitali esimene nõukogu, mis koosneb teaduse, ettevõtluse ja ühiskonna esindajaist. TalTechi sõnul on juba alustatud esimeste rahastatavate suundade ettevalmistamist ning täiendava kapitali kaasamist, et kasvatada fondi maht järgmise 5–7 aasta jooksul 50 miljoni euroni.
Noor insener | Foto: Harno Marek

Noor insener | Foto: Harno Marek

Tallinna Tehnikaülikool lõi Inseneeria sihtkapitali, mille eesmärk on tugevdada Eesti majanduse konkurentsivõimet ja ühiskonna toimepidevust ajal, mil tehnoloogiline platvormivahetus – tehisaru, energeetika üleminek, kaitsevõime ja tööstuse automatiseerimine – muudab mängureegleid traditsioonilise haridus- ja teadusrahastuse võimalustest sageli kiiremini.

Ülikool panustab fondi käivitamisse kohe viis miljonit eurot. Kahe miljoni euro toel luuakse uued professuurid  – nende eesmärk on kasvatada kompetentse valdkondades, milles läheb Eestil lähiaastate jooksul vaja kõige rohkem insenerimõtlemist ja rakendusvõimekust.

Sihtkapital on avatud kõigile: panustada saavad ettevõtted, vilistlased, eraisikud ja organisatsioonid. Lisaks põhikapitalile, mis keskendub TalTechi sõnul kriitilistele valdkondadele nagu kaitsetööstus, energeetika ja tehisaru rakendused, on võimalik luua ka sihtotstarbelisi alamfonde. Need võimaldavad panustada toetajail kindlasse valdkonda või arengusuunda – eesmärgiga muuta panus mõõdetavaks ja kauakestvaks.

Inseneeria kui majanduse selgroog – ja tehnoloogilise vältimatuse alus

Ülikooli ning sihtkapitali nõukogu liige Ants Vill rõhutas, et globaalses konkurentsis püsimiseks on hädavajalik kaasata erakapitali: „Just nüüd on õige hetk investeerida inseneriharidusse, sest tehnoloogiline platvormivahetus on juba käimas ja otsuste edasilükkamine toob kaasa mahajäämuse.“

Tema sõnul pole tegu mitte „järjekordse kampaaniafondiga“, vaid pikaajalise instrumendiga, mis tekitab ülikooli ja ettevõtluse vahele tihedama koostöö – ettevõtted panustavad oskustesse, mida neil läheb „homme päriselt vaja“.

TalTechi sihtkapitali ja üliõpilasarengu prorektor Hendrik Voll seadis vajaduse laiemasse raamistikku: inseneeria pole lihtsalt üks eriala teiste seas, vaid Eesti majandusarengu „selgroog“. Tema sõnul on inseneeria praktiliselt ainus moodus luua riiklikul tasandil „tehnoloogilist vältimatust“ – arendades globaalse mõjuga ja raskesti kopeeritavaid tooteid ning lahendusi.

„Kui tahame näha järgmistes tehnoloogilistes murdepunktides Eestit suunanäitajana, vajame pikaajalist investeeringut inseneride järelkasvu ja turu muutustele vahetult reageerivat teadusvõimekust,“ ütles Voll.

Hendrik Voll | Foto: TalTech

Hendrik Voll | Foto: TalTech

Sama joont rõhutas TalTechi nõukogu esimees Heiti Hääl, kelle sõnul on algatus kogu riigi jaoks oluline strateegiline samm: „Eesti majanduse järgmine kasvuhüpe sünnib seal, kus teadmine muutub tööstuseks ja tehnoloogia ekspordiks. Inseneeria sihtkapital investeerib sellesse võimekusse – et Eesti suudaks ka järgmistel kümnenditel ise luua, ehitada ja suuri muutusi ellu viia.“

Ta lisas, et ülikooli juhtkonna otsus sihtkapitali käivitamisse kohe panustada vaid kinnitab fondi olulisust ning et algatus on „ühine vastutus ja ühine tulevikuvalik“ – inseneeria areng pole ainult ülikooli, vaid kogu Eesti majanduse ja ühiskonna küsimus.

TalTechi nõukogu esimees Heiti Hääl. Foto: Alexela

TalTechi nõukogu esimees Heiti Hääl. Foto: Alexela

Toetused tulevad investeeringutulust

Sihtkapital on kavandatud pikaajaliseks ning TalTech seab siin eeskujuks maailma tippülikoolid, sealhulgas Soome Aalto Ülikooli. Oluline põhimõte: toetusi ei jagata põhikapitalist, vaid selle investeeringutulust. See võimaldab varal säilida ja kasvada ning luua sedakaudu ülikoolile riikliku rahastuse kõrval iseseisvat strateegilist finantsvõimekust.

Ants Villi sõnul seisneb fondi „erakordsus“ kolmes punktis. Esiteks keskendub see inseneeriaga kaasnevale majanduse teostusvõimekusele – sellele „viimasele miilile“, mille jooksul saavad ideedest toimivad lahendused, ning uusimad tehnoloogiad ja turuvajadused sünteesitakse praktilisteks toodeteks. Teiseks annab sihtkapital võimaluse luua vahetuid, vajaduspõhiseid professuure ja kompetentse. Kolmandaks seob fond tihedalt kokku ülikooli ja ettevõtluse, aidates vähendada labori, prototüübi ja turu vahelist lõhestatust.

Ants Vill TalTechi majandusvisiooni konverentsil, 29, jaanuaril 2026. Foto: Mailis Vahenurm

Ants Vill TalTechi majandusvisiooni konverentsil, 29, jaanuaril 2026. Foto: Mailis Vahenurm

Vill seostas sihtkapitali Eesti majanduse laiemate ambitsioonidega, kuna fond aitab täita majanduskasvu eesmärke. Tema hinnangul on selleks vaja talendikaid insenere, kapitali, otsustuskiirust ja fookust – ning loodud sihtkapital peaks aitama täita seniseid „võimelünki“. Eesmärk on kasvatada inseneride ja teadlaste võimekust, mis aitaks neil rakendada keerukates füüsilistes ja reguleeritud süsteemides – energeetikas, tootmises, taristus ja kaitses – tehisaru ja järgmisi tehnoloogiad, ning aidata ettevõtetel jõuda prototüübist tootmise ja ekspordini.

Lähiajal koguneb sihtkapitali esimene nõukogu, mis koosneb teaduse, ettevõtluse ja ühiskonna esindajaist. TalTechi sõnul on juba alustatud esimeste rahastatavate suundade ettevalmistamist ning täiendava kapitali kaasamist, et kasvatada fondi maht järgmise 5–7 aasta jooksul 50 miljoni euroni.