Trialoogi peatoimetaja
TalTechi Energiatehnoloogia instituudi direktori Alar Konisti arvates saaks tuumajaama Eestisse rajada, kui selle jaoks on ühiskonna toetus olemas ja rahvusvahelised kokkulepped tehtud; samas möönab Konist, et pingete maandamiseks oleks tuumajaama rajamiseks õige tee korraldada referendum.
Eesti Vabariigi parlamendil tuleb langetada põhimõtteline otsus, kas lubada Eestis tuumaenergiat toota või mitte – esimesed arutelud on Riigikogus alanud. Tuumaenergiat lubav eelnõu põhineks eeskätt valitsuse juures tegutsenud riikliku tuumaenergia töörühma 2021.–2023. aastal tehtud analüüsil, mille kohaselt on tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis teostatav.
Töörühma hinnangul tuleb tuumaalast seadusepaketti valmistada Riigikogule esitamiseks ette tõenäoliselt kaks kuni kolm aastat. Eelnõu seadusandlik menetlus Riigikogus võtab aega vähemalt kuus kuud kuni kolm aastat. Raporti koostajate hinnangul nõuab tuumaenergia kasutuselevõtt riigis, kus puudub sellekohane varasem kogemus ja vajalik taustsüsteem, aastatepikkust ettevalmistust ning Riigikogu põhimõttelisest otsusest kuni tuumajaamast elektritootmise alguseni kuluks vähemalt 9–11 aastat.
Trialoog pöördus laiema arvamusspektri saamiseks erinevate Eesti teadlaste poole, et uurida nende seisukohti tuumajaama rajamise suhtes; esimeses kommentaaris jagas oma vaateid tehnikateadlane Jarek Kurnitski, teises professor Jaan Kalda ning käesolevas intervjuus avaldab oma arvamust Alar Konist, kes on TalTechi Energiatehnoloogia instituudi direktor ja jätkusuutliku energeetika ja kütuste uurimisrühma juht.
Kas teie arvates võiks Eestisse rajada tuumajaama (SMR-i ehk väikse modulaarse tuumajaama)?
Tuumajaama saaks Eestisse rajada küll, kui selle jaoks on olemas ühiskonna toetus ja sõlmitud rahvusvahelised kokkulepped.
Tavapäraselt lähtutakse erinevate energiatehnoloogiliste seadmete, elektrijaamade, katlamajade või koostootmisjaamade valikul konkreetse regiooni või riigi spetsiifikast, ressursside ja kütuse olemasolust, ühendustest ning energiavajadustest. Sõltuvalt oludest, vajadustest ja võimalustest valitakse ka konkreetse tuumajaama suurus ja sobivaim tehnoloogia. Neid teadmisi omavad ja suudavad rakendada vastavalt lähteülesandele meie energiatehnoloogia ja soojusenergeetika magistriõppe läbinud soojusenergeetikainsenerid.
Kui mõttekas on rajada tuumajaama juhul, kui taastuvenergia tootmine Eestis suureneb (võttes arvesse lähima kümne aasta plaane) ja hind langeb? Kas on uuritud ja kaalutud muid energiaallikaid ja alternatiive ning nende võrdlust tuumaenergiaga?
Me ei tohi elektri hinda vaadata tootjapoolsest otsast, vaid me peame vaatama tarbijate (tavatarbijate, tööstuse jne.) poolt. Siis me mõistame, et energia tootmine on mündi üks külg, aga selleks, et energia meieni jõuaks, on vaja ülekandevõrku (põhi- ja jaotusvõrku).
Kui ülekande võrgutasudesse tekib täiendavalt ja väga suures mahus lisakomponente, siis summa summarum me odavamat elektriarvet ei saa. Pigem hind hoopiski kasvab ning talvekuudel on see märkimisväärselt kõrgem. Ka ainult päikese- ja tuuleenergia puhul on vaja väga suuri salvestuslahendusi, sageduse hoidmist (alustuseks rajatakse kolm sünkroonkompensaatorit), kiirelt reageerivaid tootmisvõimsusi, uusi alajaamasid ja ülekandevõrku, võimsusreservi, jpm. See kõik hakkab kajastuma arvel kui suurenev võrgutasu.
Kas teie arvates on senised tuumajaama ehitust ja käitamist puudutavad arvutused pädevad?
Kõik sõltub alati lähtetingimustest ja eesti insenerid teevad väga head tööd. Küsimus saab ette antud lähtetingimustes.
Võtame majandusanalüüsid. Neid tehakse mingitel eeldustel ja siin ei saa ma hetkel aru, milline võimsus oleks meile optimaalseim. Kord on üks võimsus, siis teine. Siin peaks vaatama ka mastaabi efekti – mida suurem jaam, seda väiksem ühiku hind. Järelikult peaks rääkima suurematest võimsustest kui ainult 300MWel.
Kui Eesti otsustab rajada tuumajaama, siis GE Hitachi BWRX-300 väike moodulreaktor on üks võimalikest variantidest | Pilt: GE Hitachi
Kuidas võiks rahastada jaama ehitust ning kas jätkusuutlik rahastamiskava on tagatud?
Ilma laenuta pole see võimalik, aga selle saamiseks peab olema täidetud päris palju eeldusi. Minu arvates on kõige kriitilisem küsimus hinnagarantii, siin peaks olema ettevõttel riigiga kokkulepe, mis võimaldaks saada laenu soodsamatel tingimustel.
Millised on kavandatava jaama võimalikud mõjud keskkonnale ja inimestele ning kuidas neid riske kavatsetakse vähendada?
Riik on öelnud, et mingeid kokkuleppeid tuumajaama rajajatega pole, seega ei saa sellele konkreetselt vastata. Aga me teame, kuidas neid mõjusid minimeerida.
Kes võiks olla tuumajaama operaator? Kas riik või erafirma? Juhul kui erafirma, kas Eesti kapitalil põhinev või rahvusvaheline firma?
Erafirma, ja vaevalt suudetaks seda rajada vaid kohaliku kapitaliga.
Kas senine otsustusprotsess tuumajaama rajamise üle on teie arvates olnud pädev – või on vajaka jäänud teadlaste ja rahvusvaheliste ekspertide arvamustest?
Tuumaenergia on olnud kasutusel pikka aega. Näiteks lõviosa Prantsusmaa elektrienergiast tuleb tuumajaamadest. Tuumaenergia eelised ja puudused ning kaasnevad ohud on meile teada. Kui ühiskond soovib tuumajaama, siis meie energiatehnoloogia ja soojustehnika insenerid saavad anda oma panuse tehnoloogia valikusse ning selle edukasse kasutuselevõttu ja opereerimisse.
Kuidas mõjutab tuumajaama rajamine piirkonna energiavarustust ja sõltumatust tulevikus?
Energiasõltumatus paraneb, aga energiajulgeolek mitte nii väga, sest hakkame sõltuma kütusest, mida tuleb importida ning kasutatud tuumkütuse puhul sõltume riikidest, kes saaksid selle võtta meilt oma ladustuspaikadesse.
Mis võiks Eestis olla tuumaenergeetika alternatiiv?
Peaksime lähtuma energiajulgeolekust, mida tagab meile kohalik kodumaine ressurss. Mis ei tähenda, et tuum tuleks automaatselt välistada, aga ainuüksi sellele ei tohiks lootma jääda.
Kas tuumajaama rajamiseks võiks Eestis korraldada referendumi?
See oleks pingete maandamiseks õige tee.
