Trialoogi toimetaja
Digitaalne pööre raputab ka traditsioonilisemaid valdkondi. Projekti 5G-TIMBER lõppkonverentsil arutlesid Eesti ja Soome eksperdid, mil moel muudavad digitaliseerimine ja automatiseerimine kogu puidu- ja ehitussektori tööviise – alates projekteerimisest ja lõpetades taaskasutusega.
Kui seni on puidusektorit arvatud pigem traditsioonilisemate tegevusalade hulka, mistõttu on muutused seal visad tulema, siis praegu on selgelt näha, et valdkond liigub üha jõulisemalt automatiseerimise ja tööstusliku tootmise poole. TalTechi professor Alar Just märkis, et puitmajade tulevik on tehastes, mitte ehitusplatsil: „Just tehastes on võimalik rakendada digitaalseid tööriistu, automatiseerida protsesse ja tõsta kvaliteeti.“
Soome teadlane Petr Hradil tõdes, et digitaliseerimise mõju võib eeskätt näha keerukamate toodete – insenerpuidu ja 3D-moodulite – juures. Lihtsa saematerjali digitaliseerimine suurt lisandväärtust juurde ei anna, kuid tervete moodulmajade puhul on pilt teine. Digitehnoloogiad võimaldavad tervet hoonet virtuaalselt juhtida ja standardiseerida.
Moodulmajasid tootva ettevõtte Harmet tegevjuht Alo Tamm näeb digitaliseerimises eeskätt tööriista, mis aitab ressursse targemalt kasutada ja säästa: „Bittide hind langeb, materjalide hind tõuseb. Tulevikus peame oskama kasutada rohkem andmeid ja vähem toorainet,“
Uued oskused, uus mõtteviis
Trialoogi peatoimetaja Silver Tambur uuris panelistidelt, milliseid oskusi ja teadmisi läheb uue tehnoloogilise ajastu taustal puidusektoris tegelikult vaja.
Kohandatavaid modulaarseid hooneid pakkuva Adapteo tootejuht Egle Vogti sõnul tugineb moodulmajade renditeenus andmepõhisele juhtimisele. „Kui tahame, et meie moodulid peaksid kaua vastu ja töötaksid tõhusalt, peame jälgima nende elutsüklit. Selleks on vaja IT-, tööstus- ja ehitusinsenerile omaste oskuste kombinatsiooni.“
Hradil lisas, et puidutööstus kogub küll aina rohkem andmeid, kuid insenerid ei oska neid veel vajalikul määral tõlgendada: „Sensorid mõõdavad niiskust, temperatuuri ja paljusid teisi parameetreid, kuid sageli oskavad neid andmeid rakendada vaid teadlased. Tulevikuoskuseks saab võime muuta gigabaitide viisi toorandmeid üheks selgeks näitajaks – näiteks hoone süsinikujalajäljeks.“
Just kinnitas, et ülikoolid suhtuvad sellesse väljakutsesse tõsiselt. TalTech plaanib avada uue õppekava, mille keskmes on digitaalsed oskused ja protsessijuhtimine. „Tunneme vastutust inseneride uue põlvkonna koolitamise eest, kuid vajame tihedamat koostööd ettevõtetega, et teada, milliseid oskusi tööturg tegelikult vajab,“ rõhutas Just.
Paneelis osalejad nõustusid, et teadlaste ja ettevõtjate koostöö on hädavajalik, kuid seda on endiselt liiga vähe. „Eestis pole meil puidutööstusega veel piisavalt head koostööd. Tegelikult tahaksimegi tööstusega palju rohkem koos tegutseda,“ nentis Just.
Tamm lisas, et probleemi tuum võib väljenduda eri eesmärkides: „Ülikoolid peavad läbima eri projektivoore, ettevõtted ootavad aga kiireid tulemusi. Kui suudaksime neid kahte protsessi omavahel paremini ühildada, oleks koostöö palju tulemuslikum.“
Euroopa puidupoliitika platvormi (Woodpop) esindaja Petri Heino tõdes, et Soomet iseloomustab tihedam koostöökultuur, ehkki probleeme jagub sealgi. „Kui meile tuleb professor Kesk-Euroopast, kes ei tunne kohalikku tööstust, on temaga raske sidet luua. Aga üldiselt on meie koostöö elujõuline ja toimib hästi.“
„Tunneme vastutust inseneride uue põlvkonna koolitamise eest, kuid vajame tihedamat koostööd ettevõtetega, et teada, milliseid oskusi tööturg tegelikult vajab,“
Projekti 5G-TIMBER lõppkonverentsil arutlesid Eesti ja Soome eksperdid, mil moel muudavad digitaliseerimine ja automatiseerimine kogu puidu- ja ehitussektori tööviise – alates projekteerimisest ja lõpetades taaskasutusega. Foto: Eveliis Vaaks
Puit ringlusesse
Arutelus jõuti käsitleda ka ringmajandust ja süsinikujalajälje küsimust. Puit on iseenesest süsinikku siduv materjal, kuid digitehnoloogiad võivad aidata seda potentsiaali veelgi paremini kasutada.
Hradili sõnul ei vähenda digitaliseerimine küll otseselt puidu süsinikujälge, kuid see aitab materjali paremini ringluses hoida: „Kui suudame jälgida kogu hoone elutsükli vältel puidu kvaliteeti, on võimalik taaskasutada seda uutes hoonetes – see ongi ringmajandus oma parimal kujul.“
Heino sõnul muudetakse Euroopa Liidu reeglid üha konkreetsemaks, see aga kohustab jälgima puidu päritolu ja süsinikujalajälge kogu väärtusahela ulatuses. Sellist jälgimist on võimalik viia läbi vaid digitaliseerimise ja andmepõhiste lahenduste abil, mis muudavad materjali teekonna läbipaistvaks ja kontrollitavaks.
Vogti sõnul on nende ettevõte hakanud asendama teraskonstruktsioone üha enam puiduga, et vähendada toodete keskkonnamõju.
Tulevik: automatiseerimine ja koostöö
Mis saab edasi? Eksperdid olid ühel meelel, et edu võti peitub automatiseerimises, uutes ärimudelites ja sektoriüleses koostöös.
Vogti hinnangul seisneb tööstuse arengu järgmine suur samm uue põlvkonna automatiseerimises ja digiplatvormides. „Kui suudame ühendada digitaliseeritud ärimudelid ja nutika automatiseerimise, avaneb valdkonnal väga paljulubav tulevik.“
Tamme sõnul on moodulmajade tootmine vältimatu ja kasvav suund: „Sellise lähenemisega saab hooneid valmida kuni kolmandiku võrra kiiremini kui tavapärasel ehitusviisil. Eriti efektiivseks läheb tootmine siis, kui projekt sisaldab korduvaid ja standardseid elemente.“
Heino lisas, et kogu ehitussektor peab toetuma üha vähem fossiilsetele allikatele ja suurendama ja vastuvõtlikkust uuendustele. „See on ainus viis, kuidas saavutada tõelist muutust.“
Arutelu lõpus kõlas üksmeelne sõnum: tööstuse muutumine nõuab avatumat mõtteviisi ja konkurentidegi vahelist koostööd.
„Kui suudame ühendada digitaliseeritud ärimudelid ja nutika automatiseerimise, avaneb valdkonnal väga paljulubav tulevik.“
