Tuleviku linn: tark valgus tänaval

Tuleviku linn: tark valgus tänaval. 25.02.2025. „Valgustuse nanovõrkude“ üks eestvedajaid, TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi vanemteadur Andrei Blinov kirjeldab ülesannet, millele nende meeskond lahendust otsib, järgmiselt: „Tänavavalgustus on jäänud kinni vanasse sisse-välja lülitamise süsteemi. Meie tahame muuta selle dünaamilisemaks ja energiasäästlikumaks.“ Tema sõnul ei peaks valgustus olema staatiline, vaid kohanema vastavalt ilmastikule, liikluskoormusele ja kellaajale. Projekti eesmärk on muuta tänavavalgustus targemaks ja tõhusamaks. „Automatiseeritud juhtimissüsteem suudab valgust reguleerida ilma energiat raiskamata, nii et valgus oleks just seal ja just siis, kui seda vaja läheb.“ Lisaks saaks uuendatud infrastruktuuri kasutada ka muul viisil – näiteks elektrisõidukite laadimiseks. “Tänavavalgustus on jäänud kinni vanasse sisse-välja lülitamise süsteemi. Meie tahame muuta selle dünaamilisemaks ja energiasäästlikumaks.” Alalisvool kui mängumuutja Adaptiivne valgustus tagab parema kvaliteedi vastavalt välistingimustele. Illustratiiv: Toivo Varjas Üks tänavavalgustuse ajakohastamise oluline eesmärk on vähendada valgusreostust. „Inimesed ei pruugi sellest alati teadlikud olla, aga liiga palju valgust võib häirida nii inimesi kui ka loodust.“ Projekti eesmärk on leida tasakaal – tagada turvalisus, kuid vältida ülevalgustamist, mis mõjub negatiivselt ökosüsteemile ja raiskab energiat. Blinov toob esile ühe võimaliku suurema muudatuse – ülemineku alalisvoolule. „Tänapäeva LED-lambid töötavad tegelikult alalisvoolul, aga hetkel peame neid ühildama vahelduvvoolusüsteemiga, mis toob kaasa lisakulusid ja energiakadu,“ selgitas ta. Kui kogu valgustussüsteem töötaks alalisvoolul, võiks see tuua kaasa märkimisväärse kokkuhoiu ja suurendada lahenduse kestlikkust. Kui projekt osutub edukaks, võib see sillutada teed uutele rahastustele ja laiendustele ka teistes Euroopa linnades. Projekti eestvedajad on pidanud läbirääkimisi ka Soome ja Hollandi linnadega. „Igal linnal on oma vajadused ja piirangud, kuid meie eesmärk on leida paindlikud lahendused, mis sobituksid erinevate keskkondadega,“ rääkis ta. Samas rõhutas Blinov, et asja teeb keerulisemaks vastavate regulatsioonide puudumine. „Holland on selles osas Eestist ees – neil on juba alalisvoolu standardid paigas. Meil tuleb see teema veel läbi töötada.“ Tänavapost laadimisjaamaks? Tallinna jaoks on plaanis alalisvoolu tänavavalgustuse pilootprojekt, milleks valitakse üks konkreetne tänav. „Hetkel otsime kõige sobivamat tänavat, sest on oluline, et see oleks representatiivne ja võimaldaks meil koguda väärtuslikke andmeid.“ Kui katsetused on edukad, võib linn hakata laiendama süsteemi üle kogu Tallinna. Alalisvoolu rakendamine võimaldaks integreerida tulevikus lihtsamalt ka muid lahendusi, näiteks salvestada päikeseenergiat ja laadida elektriautosid. „Tavainimesele võib see esialgu tunduda kaugem teema, aga pikas perspektiivis toob see kaasa energiasäästu ja nutikama linnaruumi.“ Tänavavalgustuse eest traditsiooniliselt vastutanud kohalikud omavalitsused, kuid Blinov näeb siin ärimudeli võimalust. „Kui suudame luua lahenduse, mis ei piirdu lihtsalt valgustusega, vaid pakub ka lisavõimalusi – näiteks laadimispunkte või nutikaid teenuseid – siis võib see huvitada ka erasektorit.“ Nutikad linnad vajavad uuenduslikke lahendusi ja Blinov usub, et nende projekt võiks kuuluda selliste hulka. „Tegu pole ainult teadusliku eksperimendiga – me tahame luua midagi, mis päriselt töötab ja millel on tulevik.“ “Tegu pole ainult teadusliku eksperimendiga – me tahame luua midagi, mis päriselt töötab ja millel on tulevik.” Targema tänavavalgustusega Kuressaarde? Saare Energiaagentuuri energiakonsultandi Jaan Mehiku sõnul on valgustuse nanovõrkudel suur potentsiaal muuta linnad nutikamaks ja energiatõhusamaks. „Tänavavalgustus on üks linnataristu olulisemaid komponente, kuid sageli ei juhita ega kasutata seda piisavalt paindlikult ega efektiivselt. Usume, et teadlased ja insenerid suudavad töötada välja lahendusi, mis võimaldavad olemasoleva taristu oluliselt tõhusamalt ära kasutada,“ ütles ta. Kuressaare Soojuse juhatuse liige Ahti Puuri meelest oleks väga kasulik rajada väikeelektrisõidukite laadimisvõrgustik. „See võimaldab mitte ainult juhtida valgustust, vaid aitab ka luua integreeritud teenuseid, mis toovad linnadele ja elanikele laiemat kasu ja aitavad tõsta süsteemi efektiivsust ja paindlikkust.“ Kuressaare tänavavalgustussüsteem on Mehiku hinnangul juba mitmes mõttes energiatõhus, kuid valgustus töötab tihti ajal, mil selleks otsest vajadust pole. „See toob kaasa tarbetu energiakulu ja lisakulutused omavalitsustele. Nanovõrkude projekt võib aidata meil seda probleemi lahendada, sest see annab võimaluse valgustust paremini juhtida ja reageerida reaalajas muutuvatele tingimustele, näiteks liiklusvoogudele ja ilmastikule.“ Puuri sõnul on Kuressaare infrastruktuur juba valmis sellisteks arendusteks, mille keskmes oleks alalisvoolu toiteallikad, automatiseeritud kontrollsüsteemid või anduripõhise valgustuse reguleerimine. Kuid selleks, et saavutada maksimaalne efektiivsus ja nutikas juhtimine, on vaja täiendavaid investeeringuid. „Näiteks valgustuse anduripõhine reguleerimine eeldab senisest täpsemat tehnoloogiat ja integreeritud andmesidelahendusi, mis võimaldaksid juhtida valgustust vastavalt reaalsetele vajadustele.“ Nii Puur kui ka Mehik usuvad, et tänavavalgustusvõrk võiks olla palju enamat kui lihtsalt valgustus – see võiks toetada mitmeid lisateenuseid, mis aitaksid parandada linnakeskkonda ja elanike elukvaliteeti. „Näeme suurt potentsiaali liikumisseadmete (elektritõukerataste, jalgrataste) laadimispunktide lisamises, avalike WiFi-tsoonide loomises ning keskkonnaandmete kogumises, mis aitaksid mõõta paremini õhukvaliteeti ja muid linnakeskkonna näitajaid. Mida mitmekesisemalt suudame valgustustaristut ära kasutada, seda kasulikum on see nii elanikele kui ka omavalitsustele,“ rääkis Mehik. “Tänavavalgustus on üks linnataristu olulisemaid komponente, kuid sageli ei juhita ega kasutata seda piisavalt paindlikult ega efektiivselt. Usume, et teadlased ja insenerid suudavad töötada välja lahendusi, mis võimaldavad olemasoleva taristu oluliselt tõhusamalt ära kasutada.” ** FinEst Targa Linna Tippkeskuse targa linna ideekonkursi neljandasse vooru on jõudnud kuus finalisti. 3,7 miljoni euro suuruse investeeringuga rahastatakse kuni nelja pilootprojekti, mis keskenduvad uuenduslike ja teadusmahukate lahenduste interdistsiplinaarsele väljatöötamisele. Projektide eesmärk on luua toimiv toode või teenus ja tagada mastaapne lahendus, mis võimaldaks seda kasutada üle terve maailma. Iga projekt edendab rahvusvahelist koostööd, mille eesmärk on kaasata vähemalt üks Eesti ja ühe välismaa pilootlinn. Nelja valitud pilootprojektiga alustatakse 2025. aasta septembris. Pilootprojektide elluviimist rahastab Euroopa Regionaalarengu Fondi ning Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi projekt “FinEst Targa Linna Tippkeskuse piloodiprogramm.“