Tehnoloogiad tervise teenistuses

Tehnoloogiad tervise teenistuses. 21.11.2025. TalTechi tervisetehnoloogiate instituudi direktor Jana Holmar ja TalTechi keemia ja biotehnoloogia instituudi direktor Pirjo Spuul suunasid päeva avades Eesti tulevase innovatsiooni fookuse teaduse ja ettevõtluse koostöö tugevdamisele ning fookustippkeskuse rollile. TalTechi rektoraadi strateegiabüroo juhataja Reijo Karu tutvustas TalTechi strateegilisi plaane ja fookuskeskuste ülesehitust, rõhutades, et ülikool liigub selgelt interdistsiplinaarse innovatsiooni suunas. Tehnopoli tervisetehnoloogia valdkonnajuht Helen Staak andis ülevaate Tehnopoli teadus- ja äripargi HealthTech kogukonnast ja rõhutas koostööplatvormide olulisust, kuna need ühendavad iduettevõtteid, teadlasi ja haiglaid, ning suunavad häid ideid päriselu praktikasse. Globaalne perspektiiv: tehnoloogia ja tarbijatrendid Helsingi Ülikooli haigla meditsiinifüüsik Mika Kortesniemi rõhutas, et tervishoid liigub kiiresti andmepõhise ajastu suunas, kuid „ligi 97% meditsiinisektori andmetest jääb praegu vähemalt osaliselt kasutamata“. Konkreetsemalt rääkis Kortesniemi tehisintellekti toetavast rollist radioloogia  praktilistes etappides: AI aitab valida sobivat uuringut, vähendada pildimüra ja tõsta CT (kompuutertomograafia) ning MRI (magnetresonantstomograafia) piltide kvaliteeti. Samal ajal areneb kogu pildistamistehnoloogia valdkond, mistõttu avaneb  arstidele varasemast märksa selgem ja detailsem ülevaade patsientide anatoomiast. Kortesniemi sõnul ongi meditsiinifüüsiku puhul tegu spetsialistiga, kes seob tehnilised lahendused kliinilise tööga, et patsiendini jõuaksid täpsem info ja paremad ravivalikud. Meditsiinitehnoloogia insener ja füsioterapeut Linda Lancere näitas, kuivõrd keeruline ja ühtlasi vajalik onkaasata lõppkasutajat tehnoloogia arendusprotsessidesse. „Kasutajakesksusest on saanud justkui moesõna, mida tervisetehnoloogias sageli pruugitakse. Tegelikkuses on väga keeruline lasta kasutajatel terviselahenduste arendamise protsessides aktiivselt osaleda, mistõttu tehakse seda üsna harva.“ Riia Tehnikaülikooli professor Aleksejs Kataševs rääkis, kuidas liigutuste, lihaste aktiivsuse ja kehalise koormuse jälgimisel on hakatud kasutama kantavaid, nutikaid andurtekstiile, mis võimaldavad luua personaalseteid, kasutaja biomehaanikale vahetult reageerivaid treening- ja rehabilitatsiooniprogramme. Valio protsessitehnoloogia ja uurimisanalüütika juht Saara Lähtevänoja andis ülevaate kiiresti kasvavatest toidutrendidest – muuhulgas keskkonnasäästlikust tootmisest ja ringmajandusest ning kõikjal maailmas tarbijakäitumist kujundavatest tervise- ja heaolusuundadest. „Kasutajakesksusest on saanud justkui moesõna, mida tervisetehnoloogias sageli pruugitakse. Tegelikkuses on väga keeruline lasta kasutajatel terviselahenduste arendamise protsessides aktiivselt osaleda, mistõttu tehakse seda üsna harva.“ Tehnoloogia, tervishoid ja tööstus TalTechi keemia ja biotehnoloogia instituudi direktor Pirjo Spuul tutvustas TalTechi koordineeritavat rahvusvahelist, Euroopa hajutatud andmesõlmi ühendavat tervisekaksikute projekti, mille raames loodud platvorm annab võimaluse modelleerida turvaliselt haigusi, testida ravistrateegiaid ja arendada seitset uut digikaksiku lahendust, alates ravimite väljatöötamisest ning lõpetades skisofreenia täppisraviga. „Virtuaalne tervisekaksik ei kujuta ainult üht inimest, vaid mitmekesist, eri vanuses, eri soost ja erineva geneetilise taustaga patsientide rühma. Virtuaalpatsiendid võivad hakata tulevikus vähendama või isegi asendama traditsioonilisi kliinilisi uuringuid ning aidata sel kombel elupäästvaid ravimeetodeid kiiremini ja turvalisemalt inimesteni.“ Ühtlasi rääkis Spuul Innochembio doktoriõppeprogrammist, mis toob Eestisse 15 rahvusvahelist noorteadlast ning keskendub kestlikele keemia- ja biotehnoloogia-alastele lahendustele. Programm ühendab akadeemilise õppe ja ettevõtluse: igal doktorandil on vähemalt kaks juhendajat, üks neist välismaalt, ning õppekavva kuulub kohustuslik erasektoripraktika. Eesmärk on tuua Eestisse värskeid ideid ja pakkuda noorteadlastele keskkonda,  mis võimaldaks neilt kujuneda oma ala tippspetsialistideks. TalTechi mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor Vladimir Kuts andis ülevaate TalTechi tööstusliku virtuaal- ja liitreaalsuslabori tööst. Nimetatud laboris arendatakse tehnoloogiaid, mis annavad inimestele ja robotitele võimaluse tegutseda sujuvalt koos nii nutikates tehastes kui ka tervishoius. Kuts kirjeldas, kuidas virtuaal- ja liitreaalsuse, sensorite ja digikaksikute abil luuakse robotitele uusi juhtimisviise  ning rakendatakse neid taastusravis – näiteks aitavad nad taastada insuldipatsientide igapäevaseid liigutusi. „Meie eesmärk pole kasutada digikaksikut kui ainuüksi füüsilise süsteemi koopiat, vaid juhtida selle abil digitaalses keskkonnas füüsilist tööd.“ „Virtuaalne tervisekaksik ei kujuta ainult üht inimest, vaid mitmekesist, eri vanuses, eri soost ja erineva geneetilise taustaga patsientide rühma. Virtuaalpatsiendid võivad hakata tulevikus vähendama või isegi asendama traditsioonilisi kliinilisi uuringuid ning aidata sel kombel elupäästvaid ravimeetodeid kiiremini ja turvalisemalt inimesteni.“ Vaimse tervise nähtamatu pool TalTechi tervisetehnoloogiate instituudi professor Ivo Fridolin tutvustas heaoluteaduste tippkeskust ESTWELL ning selgitas, kuidas teadlased püüavad muuta vaimse koormuse ja stressi hindamise teaduspõhiseks ning objektiivseks. Tema sõnul näitavad uuringud, et märkimisväärsel osal Eesti inimestest on risk kogeda ärevust ja depressiooni, mistõttu tuleb senisest täpsemalt mõista, kuidas inimesed end tegelikult tunnevad. „Ühe raporti järgi kuulub iga viies tudeng ärevushäirete ja iga neljas depressiooni riskigruppi – statistiliselt järeldades puutub siingi saalis tõenäoliselt iga neljas-viies inimene nende muredega kokku.“ Fridolini juhitav sensortehnoloogiate rühm uurib, kuidas saaksid kaasaskantavad seadmed ja ajusignaalid anda ausa pildi inimese tegelikust enesetundest ja vaimsest seisukorrast. TalTechi ärikorralduse instituudi professor Karin Reinhold andis ülevaate uuringust, mis kaardistas meeste vaimse heaolu probleeme tööstus- ja ehitussektoris. Tulemused näitasid, et kuigi füüsilisele ohutusele pööratakse omajagu tähelepanu, jäävad psühho-sotsiaalsed riskid – töötempo, emotsionaalne koormus, halb kommunikatsioon ja vähene toetus – sageli märkamata. Paljud mehed ei julge neist riskidest ka rääkida, sest kardavad näida nõrgana või kahjustada karjäärivõimalusi. Reinhold rõhutas, et vaimne tervis pole mitte individuaalne, vaid organisatsiooniline küsimus: töökorraldus ja juhtimine peavad looma keskkonna, milles on võimalik oma probleemidest turvaliselt rääkida ja kus abi on päriselt kättesaadav. „Ühe raporti järgi kuulub iga viies tudeng ärevushäirete ja iga neljas depressiooni riskigruppi – statistiliselt järeldades puutub siingi saalis tõenäoliselt iga neljas-viies inimene nende muredega kokku.“ Innovatsioon: inimesed ja andmed Kõrgtehnoloogilisi meditsiiniseadmeid tootva ettevõtte Karl Storzi personalijuht Siivi Kaldoja tõi välja, kui keeruline on arendada tippklassi meditsiiniseadmeid riigis, kus vastava ala traditsioon on üsna lühike ja „valmis spetsialiste“ koolipingist ei tule. Seetõttu on ettevõte ehitanud oma arendustiimi järk-järgult, toonud Eestisse välismaist kogemust ja arendanud teadusasutustega tihedat koostööd. Kaldoja rõhutas senise teekonna kollektiivsust: „Me õpime koos tudengite ja professoritega – kõik kasvavad selle protsessi käigus.“ Jaanika Merilo, sotsiaalministeeriumi e-tervise strateegiajuht, andis ülevaate sellest, kuhu liigub Eesti e-tervis ning millised valikud ja kitsaskohad näivad järgmisi aastaid kujundavat. Tema sõnul on strateegia keskmes kolm teemat: inimese tervis, tervishoiutöötajate parem toetamine ja kvaliteetsed, kasutatavad terviseandmed. „Me ei saa viia läbi innovatsiooni, kui meil pole võimalik ei saada ega kasutada kvaliteetseid terviseandmeid.“ „Me ei saa viia läbi innovatsiooni, kui meil pole võimalik ei saada ega kasutada kvaliteetseid terviseandmeid.“