Tehisintellekt, tööstussektori uus liitlane

Tehisintellekt, tööstussektori uus liitlane. 28.02.2025. Veebruari keskel korraldas TalTechi Virumaa kolledž koostöös kõrgkoolidevahelise teaduskonsortsiumiga tehisintellekti-teemalise seminari „AI revolutsioon tootmises: mida ettevõtjad peavad teadma“. Seminar polnud pelgalt akadeemiline arutelu, vaid tekitas elava dialoogi – ühelt poolt tehisaru uurivad teadlased, teiselt poolt Ida-Virumaa ettevõtjad, kelle igapäevane töö nõuab üha enam nutikaid lahendusi. Seminari vastu näidati üles väga suurt huvi – kohapeal osales ligi sada inimest ning paarkümmend huvilist jälgisid seminari veebis. Seega pole AI enam pelgalt tuleviku märksõna, vaid konkreetne võimalus, mida ettevõtjad rakendada soovivad. Kuna kõik seminari ettekanded on veebis kättesaadavad, keskendun seminari teise poole laudkonnaaruteludes ettevõtete esindajate esitatud vaadetele. Seminari eestvedaja, põhiettekande teinud TalTechi IT Kolledži vanemteadur ja AI-ekspert Birgy Lorenz innustas ettevõtjaid sõnastama tehisintellektiga seotud unistusi. Sooviti, et AI-d aitaks vastata standardsetele kliendipäringutele ning optimeerida tootmisprotsesse ja energiakasutust. Need lahendused on täna juba tehniliselt võimalikud, kuid seminar näitas, et nende laiem levik Ida-Virumaa ettevõtetes on veel ees. Veel toodi esile võimalust vähendada tootmises raiskamist, avariide hulka ning CO2 heitmed. Samuti rõhutati võimalusi luua digikaksikuid ning analüüsida tootmisprotsesside kõrvalekaldeid. Just sellele keskendus TalTechi Virumaa kolledži doktorant-nooremteadur Karle Nutonen, kes tutvustas oma ettekandes digikaksikute rakendusvõimalusi. Mida ootavad ettevõtjad teadlastelt? Seminaril toimunud laudkonnaaruteludes toodi välja, et just põlevkivivaldkonnas on seni tehisaru vähe rakendatud ning ühistes koostööprojektides saaks rakendusi otsekohe testida. Siinkohal märgin, et Virumaa kolledžis sisustatakse parasjagu laboreid, kus saab hakata uurima Tööstus 5.0 kontseptsiooni raames inimese ja roboti koostöölahendusi. Seda teemat käsitles oma ettekandes Virumaa kolledži vanemlektor ja robot-inimene koosloome arendamise uurimisrühma juht Olga Dunajeva. Teise olulise aspektina tõid ettevõtjad esile, kuivõrd tähtis on andmevahetuse ja -töötluse kiirus. Asjaolu, et tehisaru tõhus kasutamine sõltub muuhulgas lokaalsete 5G võrkude olemasolust, märkis oma ettekandes T.J. Seebecki elektroonikainstituudi vanemteadur Alar Kuusik. Lisaks ootavad ettevõtjad teadlaste ja kõrgkoolide tuge tööjõu koolitamisel – nii uute spetsialistide ettevalmistamisel kui ka olemasolevate töötajate täiendõppes, et tööstuses osataks AI võimalusi paremini kasutada. Alar Kuusik tõi seminaril väga häid näiteid sellest, kuidas saab võtta suhteliselt väikeste investeeringutega kasutusele AI-toega seadmeid, mis lihtsustavad andmetöötlust, tootmise juhtimist ja optimeerimist. Nutikate lahenduste arendamisest, sealhulgas 3D-printimise võimalustest tööstuses rääkisid oma ühisettekandes TalTechi mehaanika ja tööstustehnika instituudi teadurid Kashif Mahmood ja Simone Luca Pizzagalli. Teaduse ja ettevõtluse sünergia Kokkuvõtteks tõden, et teadlaste ja ettevõtjate koostöö loob eelduse praktiliste AI-lahenduste väljatöötamiseks ning koostööprojektide algatamiseks. Tehisintellekti rakenduste tõhusus sõltub sisendandmete ja juhiste kvaliteedist – mida arenenumad on lahendused, seda suurem kasu ettevõtetele. Seminar kinnitas, et AI pole vaid tehnoloogiahiidude pärusmaa, vaid pakub tööstusele ja kohalikele ettevõtetele ka suurt arengupotentsiaali. Edaspidi tuleb panustada teaduse ja ettevõtluse sügavamale sünergiale, et ideed jõuaksid kiiremini praktilisse kasutusse. Teadlaste roll on pakkuda nii teaduspõhiseid lahendusi kui ka koolitada spetsialiste, kes suudavad AI võimalusi tööstuses rakendada.