Teadus läheb tööstusesse

07.07.2025
Teadus läheb tööstusesse. 07.07.2025. Kauril ei jätnud oma tulevikku juhuse hooleks. Juba gümnaasiumi ajal sai talle selgeks, et kui ta tahab saada oma ala parimaks, peab ta minema hariduse omandamisel lõpuni välja. „Ma teadsin juba noorena, et tahan jõuda doktorikraadini, sest see tõestab, et inimene on oma erialale tõeliselt pühendunud,“ sõnas ta. Kauril asus Enefiti tööle 2021. aastal, magistriõpingute ajal, ning kaks aastat hiljem avanes talle võimalus liituda tööstusdoktorantuuri programmiga – käik, mis ei andnud mitte ainult võimalust teadmisi süvendada, vaid lubas tal omandada neid nii, et tulemused oleksid vahetult seotud reaalse tööeluga. „Ma ei tahtnud ettevõttest ära minna. Tööstusdoktorantuur on ainulaadne võimalus ühtaegu töötada ja teadust teha, ilma et peaksid valima ühe või teise vahel.“ „Ma ei tahtnud ettevõttest ära minna. Tööstusdoktorantuur on ainulaadne võimalus ühtaegu töötada ja teadust teha, ilma et peaksid valima ühe või teise vahel.” Töö, mille tulemused ei jää paberile Kaurili doktoritöö keskendub tänase tööstuse ühele kõige pakilisemale väljakutsele: kuidas vähendada rafineerimistööstuses süsihappegaasiheidet? Ta töötab Enefit Industrys ja sedkaudu valdkonnas, milles tajutakse süsinikujalajälje probleemi kriitilisust. Kauril otsib ja analüüsib CO2 püüdmise, kasutamise ja ladustamise (CCUS) tehnoloogiaid, et aidata liikuda Eesti tööstusel puhtama tuleviku poole. Kaurili meelest ei piisa  süsinikuneutraalsuse püüdlemisel ainult regulatsioonidest või poliitilistest otsustest – vaja on konkreetseid tehnoloogilisi lahendusi. Neid saab aga töötada välja üksnes siis, kui teadlased ja töösturid teevad tihedat koostööd. Igapäevatöös suhtleb Kauril rahvusvaheliste partneritega ning kaardistab võimalusi, kuidas CO₂-te püüda ja seejärel seda uute toodete tootmises väärtuslikult kasutada. Fookus on lahendustel, mis sobituksid Enefiti tehastesse ja aitaksid märkimisväärselt vähendada ettevõtte süsinikujalajälge. Praegu töötabki Kauril projekti kallal, mille eesmärk on muuta püütud CO₂ väärtuslikuks materjaliks – luua kütuste asemel keemilisi ühendeid, mida saab kasutada uute toodete valmistamisel ja müüa toorainena rahvusvahelisel turul. Nimetatud ühendite kujul on tegemist ühtaegu keskkonnasõbraliku ja majanduslikult läbimõeldud lahendusega, mis avab uusi suundi Eesti keemiatööstuse arengus. Oluline arutelu käib ka küsimuses, kuidas püütud süsinikdioksiidi ladustada. Kuna Eestis ega selle lähiregioonis pole ladustamiseks sobivaid geoloogilisi formatsioone, tuleb vaadata kaugemale – näiteks Norra, Suurbritannia või Taani suunas. Neis riikides maetakse süsinik sügavale maapõue. Kaurili sõnul on tegu kuluka lahendusega, mistõttu on Eesti võtnud peamise suuna  CO₂ kasutamisele ehk utiliseerimisele. Kui aga püütava CO₂ kogused kasvavad, tuleb paratamatult kombineerida mõlemat lähenemist – suunata üks osa gaasist uute toodete tootmisse ja teine osa ohutult ladestada. Kellele sobib tööstusdoktorantuur? Kauril soovitab tööstusdoktorantuuri kõigile, kellel on sihikindlust ja püüdlikkust. „Kui sul on tunne, et tahad saada oma ala eksperdiks ja midagi ka päriselt muuta, siis on tööstusdoktorantuur just sinu jaoks.“ Kauril peab vajalikuks rõhutada, et tööstusdoktorantuur pole lihtne valik – see nõuab ajaplaneerimist, keskendumist ja tugevat motivatsiooni. Aga pakutav väärtus on tema meelest hindamatu. Kaurili meelest ei jõua pealiskaudsete teadmistega kuigi kaugele – tähenduslik tulemus tekib vaid siis, kui minna asjadega süvitsi. Kauril peabki süvenemist oma senise doktorantuuriteekonna üheks kõige olulisemaks õppetunniks. Tulevikus soovib ta olla tugeva akadeemilise seljatagusega praktik. „Kui tahad midagi tõeliselt muuta, ei piisa pelgalt teadusest. Pead töötama seal, kus toodetakse asju ning tehakse otsuseid, mis meid kõiki mõjutavad,“ ütles ta lõpetuseks. „Kui sul on tunne, et tahad saada oma ala eksperdiks ja midagi ka päriselt muuta, siis on tööstusdoktorantuur just sinu jaoks.“ Kommentaar: Georgi Jarkov, Enefit Power AS keemiatehnoloogia arenduse osakonnajuht „Enefit on pühendunud tugevale koostööle ülikoolidega ja töötajate arengu toetamisele. Meile on oluline, et inimesed saaksid kasvada oma valdkonna ekspertideks – see toetab nii nende isiklikku arengut kui ka tõhustab meie igapäevast tööd ning teadus- ja arendustegevust. Kahepoolne panustamine annab nii igale üksikule inimesele kui ka ettevõttele tervikuna pikaajalise perspektiivi ja kindlustunde. Ragnar Kaurili doktoritöö keskendub CO₂-heitmete vähendamisele rafineerimistööstuses – see on Enefit Industry jaoks üks olulisemaid ja aktuaalsemaid teemasid. Süsinikneutraalsus on meie strateegiline siht ning selleks tuleb hakata juba täna lahendusi looma. Akadeemiline uurimistöö pakub tavapärastest arendusprojektidest sügavamat teadmist. See süvitsi minev analüüs, mis läheb vaja näiteks teaduspublikatsioonide koostamisel, aitab võtta vastu teadlikke otsuseid: kas jätkata senisel kursil või otsida paremat lahendust? Vastus sellele küsimusele on enne ükskõik missugust arendusprojekti hindamatu väärtusega. Eesti kontekstis seisab CCUS-tehnoloogiate arendamine silmitsi mitme väljakutsega. Meie piirkonnas pole süsiniku ladustamiseks sobivaid geoloogilisi kihte, mistõttu tuleb lahendusi otsida piiri tagant. See aga kasvatab kogu CO₂ tsükli kulukust ja vähendab selle tõhusust. Samas pakub valdkond häid võimalusi – eriti kui leida partnerid, kellega koos on võimalik arendada teisi innovaatilisi suundi. Kasutuse mõttes on meil endiselt keeruline leida tugevat ärimudelit, kuid potentsiaal on olemas. Koostöö teadusasutustega on meie jaoks äärmiselt oluline. Partnerid, kellega jagame sarnaseid eesmärke, aitavad viia ellu uuenduslikke ideid ja avavad ühiselt seatud sihtide saavutamiseks uusi võimalusi.“ „Akadeemiline uurimistöö pakub tavapärastest arendusprojektidest sügavamat teadmist. See süvitsi minev analüüs, mis läheb vaja näiteks teaduspublikatsioonide koostamisel, aitab võtta vastu teadlikke otsuseid: kas jätkata senisel kursil või otsida paremat lahendust? Vastus sellele küsimusele on enne ükskõik missugust arendusprojekti hindamatu väärtusega.”
Kaurili doktoritöö keskendub tänase tööstuse ühele kõige pakilisemale väljakutsele: kuidas vähendada rafineerimistööstuses süsihappegaasiheidet? Foto: Enefit

Kaurili doktoritöö keskendub tänase tööstuse ühele kõige pakilisemale väljakutsele: kuidas vähendada rafineerimistööstuses süsihappegaasiheidet? Foto: Enefit

Targad lahendused sünnivad siis, kui teadus ei jää laborisse ja tööstus ei jää üksi. Tööstusdoktorantuur võimaldab teadlastel jõuda otse tehasesse – Ragnar Kauril, kes õpib TalTechi inseneriteaduskonnas tööstusdoktorantuuris ja töötab samaaegselt Enefitis, on selle mõjusa koostöö selge näide.

Kauril ei jätnud oma tulevikku juhuse hooleks. Juba gümnaasiumi ajal sai talle selgeks, et kui ta tahab saada oma ala parimaks, peab ta minema hariduse omandamisel lõpuni välja. „Ma teadsin juba noorena, et tahan jõuda doktorikraadini, sest see tõestab, et inimene on oma erialale tõeliselt pühendunud,“ sõnas ta.

Kauril asus Enefiti tööle 2021. aastal, magistriõpingute ajal, ning kaks aastat hiljem avanes talle võimalus liituda tööstusdoktorantuuri programmiga – käik, mis ei andnud mitte ainult võimalust teadmisi süvendada, vaid lubas tal omandada neid nii, et tulemused oleksid vahetult seotud reaalse tööeluga. „Ma ei tahtnud ettevõttest ära minna. Tööstusdoktorantuur on ainulaadne võimalus ühtaegu töötada ja teadust teha, ilma et peaksid valima ühe või teise vahel.“

„Ma ei tahtnud ettevõttest ära minna. Tööstusdoktorantuur on ainulaadne võimalus ühtaegu töötada ja teadust teha, ilma et peaksid valima ühe või teise vahel.”

Töö, mille tulemused ei jää paberile

Kaurili doktoritöö keskendub tänase tööstuse ühele kõige pakilisemale väljakutsele: kuidas vähendada rafineerimistööstuses süsihappegaasiheidet? Ta töötab Enefit Industrys ja sedkaudu valdkonnas, milles tajutakse süsinikujalajälje probleemi kriitilisust. Kauril otsib ja analüüsib CO2 püüdmise, kasutamise ja ladustamise (CCUS) tehnoloogiaid, et aidata liikuda Eesti tööstusel puhtama tuleviku poole.

Kaurili meelest ei piisa  süsinikuneutraalsuse püüdlemisel ainult regulatsioonidest või poliitilistest otsustest – vaja on konkreetseid tehnoloogilisi lahendusi. Neid saab aga töötada välja üksnes siis, kui teadlased ja töösturid teevad tihedat koostööd.

Igapäevatöös suhtleb Kauril rahvusvaheliste partneritega ning kaardistab võimalusi, kuidas CO₂-te püüda ja seejärel seda uute toodete tootmises väärtuslikult kasutada. Fookus on lahendustel, mis sobituksid Enefiti tehastesse ja aitaksid märkimisväärselt vähendada ettevõtte süsinikujalajälge.

Praegu töötabki Kauril projekti kallal, mille eesmärk on muuta püütud CO₂ väärtuslikuks materjaliks – luua kütuste asemel keemilisi ühendeid, mida saab kasutada uute toodete valmistamisel ja müüa toorainena rahvusvahelisel turul. Nimetatud ühendite kujul on tegemist ühtaegu keskkonnasõbraliku ja majanduslikult läbimõeldud lahendusega, mis avab uusi suundi Eesti keemiatööstuse arengus.

Oluline arutelu käib ka küsimuses, kuidas püütud süsinikdioksiidi ladustada. Kuna Eestis ega selle lähiregioonis pole ladustamiseks sobivaid geoloogilisi formatsioone, tuleb vaadata kaugemale – näiteks Norra, Suurbritannia või Taani suunas. Neis riikides maetakse süsinik sügavale maapõue. Kaurili sõnul on tegu kuluka lahendusega, mistõttu on Eesti võtnud peamise suuna  CO₂ kasutamisele ehk utiliseerimisele. Kui aga püütava CO₂ kogused kasvavad, tuleb paratamatult kombineerida mõlemat lähenemist – suunata üks osa gaasist uute toodete tootmisse ja teine osa ohutult ladestada.

Kauril asus Enefiti tööle 2021. aastal, magistriõpingute ajal, ning kaks aastat hiljem avanes talle võimalus liituda tööstusdoktorantuuri programmiga – käik, mis ei andnud mitte ainult võimalust teadmisi süvendada, vaid lubas tal omandada neid nii, et tulemused oleksid vahetult seotud reaalse tööeluga. Foto: Erakogu

Kauril asus Enefiti tööle 2021. aastal, magistriõpingute ajal, ning kaks aastat hiljem avanes talle võimalus liituda tööstusdoktorantuuri programmiga – käik, mis ei andnud mitte ainult võimalust teadmisi süvendada, vaid lubas tal omandada neid nii, et tulemused oleksid vahetult seotud reaalse tööeluga. Foto: Erakogu

Kellele sobib tööstusdoktorantuur?

Kauril soovitab tööstusdoktorantuuri kõigile, kellel on sihikindlust ja püüdlikkust. „Kui sul on tunne, et tahad saada oma ala eksperdiks ja midagi ka päriselt muuta, siis on tööstusdoktorantuur just sinu jaoks.“ Kauril peab vajalikuks rõhutada, et tööstusdoktorantuur pole lihtne valik – see nõuab ajaplaneerimist, keskendumist ja tugevat motivatsiooni. Aga pakutav väärtus on tema meelest hindamatu.

Kaurili meelest ei jõua pealiskaudsete teadmistega kuigi kaugele – tähenduslik tulemus tekib vaid siis, kui minna asjadega süvitsi. Kauril peabki süvenemist oma senise doktorantuuriteekonna üheks kõige olulisemaks õppetunniks.

Tulevikus soovib ta olla tugeva akadeemilise seljatagusega praktik. „Kui tahad midagi tõeliselt muuta, ei piisa pelgalt teadusest. Pead töötama seal, kus toodetakse asju ning tehakse otsuseid, mis meid kõiki mõjutavad,“ ütles ta lõpetuseks.

„Kui sul on tunne, et tahad saada oma ala eksperdiks ja midagi ka päriselt muuta, siis on tööstusdoktorantuur just sinu jaoks.“

Kommentaar: Georgi Jarkov, Enefit Power AS keemiatehnoloogia arenduse osakonnajuht

„Enefit on pühendunud tugevale koostööle ülikoolidega ja töötajate arengu toetamisele. Meile on oluline, et inimesed saaksid kasvada oma valdkonna ekspertideks – see toetab nii nende isiklikku arengut kui ka tõhustab meie igapäevast tööd ning teadus- ja arendustegevust. Kahepoolne panustamine annab nii igale üksikule inimesele kui ka ettevõttele tervikuna pikaajalise perspektiivi ja kindlustunde.

Ragnar Kaurili doktoritöö keskendub CO₂-heitmete vähendamisele rafineerimistööstuses – see on Enefit Industry jaoks üks olulisemaid ja aktuaalsemaid teemasid. Süsinikneutraalsus on meie strateegiline siht ning selleks tuleb hakata juba täna lahendusi looma.

Akadeemiline uurimistöö pakub tavapärastest arendusprojektidest sügavamat teadmist. See süvitsi minev analüüs, mis läheb vaja näiteks teaduspublikatsioonide koostamisel, aitab võtta vastu teadlikke otsuseid: kas jätkata senisel kursil või otsida paremat lahendust? Vastus sellele küsimusele on enne ükskõik missugust arendusprojekti hindamatu väärtusega.

Eesti kontekstis seisab CCUS-tehnoloogiate arendamine silmitsi mitme väljakutsega. Meie piirkonnas pole süsiniku ladustamiseks sobivaid geoloogilisi kihte, mistõttu tuleb lahendusi otsida piiri tagant. See aga kasvatab kogu CO₂ tsükli kulukust ja vähendab selle tõhusust. Samas pakub valdkond häid võimalusi – eriti kui leida partnerid, kellega koos on võimalik arendada teisi innovaatilisi suundi. Kasutuse mõttes on meil endiselt keeruline leida tugevat ärimudelit, kuid potentsiaal on olemas.

Koostöö teadusasutustega on meie jaoks äärmiselt oluline. Partnerid, kellega jagame sarnaseid eesmärke, aitavad viia ellu uuenduslikke ideid ja avavad ühiselt seatud sihtide saavutamiseks uusi võimalusi.“

„Akadeemiline uurimistöö pakub tavapärastest arendusprojektidest sügavamat teadmist. See süvitsi minev analüüs, mis läheb vaja näiteks teaduspublikatsioonide koostamisel, aitab võtta vastu teadlikke otsuseid: kas jätkata senisel kursil või otsida paremat lahendust? Vastus sellele küsimusele on enne ükskõik missugust arendusprojekti hindamatu väärtusega.”