TalTech panustab kaitsevaldkonda mitmel rindel

TalTech panustab kaitsevaldkonda mitmel rindel. 07.01.2026. TalTechis välja töötatud kaitsealased tehnoloogilised lahendused on leidnud praktilist rakendust nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Siseriiklike koostööpartnerite eesotsas on olnud Eesti Kaitsevägi, kaitseministeerium ning siseministeerium. Võitlus isevalmistatud lõhkeseadeldiste vastu Ülikooli raadio- ja sidetehnikute ning Eesti elektroonikaettevõtte koostöös välja töötatud improviseeritud lõhkeseadeldiste tuvastamist ja häirimist võimaldavaid monitooringuseadmeid ning segajaid on kasutatud Eesti Kaitseväe välismissioonidel Afganistanis ja Iraagis. Teadus- ja arendustegevusalast projekti motiveeris käivitama inimelude ja tervise säästmine lahinguväljal. Improviseeritud lõhkeseadeldisi kasutati neis piirkondades laialdaselt ning need kujutasid endast liitlassõduritele tõsist ohtu. Lõhkeseadeldised olid lihtsalt valmistatavad, odavad, sealsetele võitlejatele kättesaadavad ja efektiivsed. Improviseeritud lõhkeseadeldiste vastaste monitooringuseadmete ja segajate ülesanne oli tuvastada võimalike seadeldiste asukoht ning muuta need lõhkamise segamise teel kahjutuks. Kuna improviseeritud lõhkeseadeldisi valmistati ulatuslikult ja neid uuendati pidevalt, tuli ka monitooringuseadmeid ja segajaid arendada ning täiustada. Suurimaks küsimuseks oli, kuidas tagada lõhkeseadeldiste häirimise ohutus, kuna häirimine võis olla ebastabiilne ning kutsuda esile ebasoovitava plahvatuse või mõne muu probleemi. Niisuguste häirimisseadmete toimimist oli üsna keeruline kontrollida. Lahinguvälja olukorda oli teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks keeruline reaalselt taasluua. Kaitseväe esindajatelt saadud tagasiside seadmete kasutamise kohta oli selles suhtes olulise tähtsusega. Eesti seadmed olid robustsed ja suhteliselt töökindlad ning mõeldud konkreetsete tööülesannete lahendamiseks, samuti oli Eesti seadmete hinna ja kvaliteedi suhe üsna hea. Ülikooli raadio- ja sidetehnikute ning Eesti elektroonikaettevõtte koostöös välja töötatud improviseeritud lõhkeseadeldiste tuvastamist ja häirimist võimaldavaid monitooringuseadmeid ning segajaid on kasutatud Eesti Kaitseväe välismissioonidel Afganistanis ja Iraagis. Optimaalne soomuskiht on kriitilise tähtsusega Tehnikaülikooli soomuspaneelide alane teadus- ja arendustegevus keskendus jalaväe transpordivahendite järelsoomustamisele. Projekti peamiseks väljakutseks oli tagada kuulide pidamasaamine, mille tarvis viidi STANAG-i standardi (NATO-s kokku lepitud ja tunnustatud metoodika) alusel läbi katsetusi erinevate materjalikombinatsioonidega, millest igaüks toimis veidi erinevalt. Tavaline soomusplaat koosneb esiplaadist, mis kaitseb keraamikat purustuste eest, sellele järgnevast keraamilisest ehk kermilisest kihist ning selle taga paiknevast killukaitsekihist. Lasu korral puruneb kermis tuhandeks killuks ning killukaitse peab need kinni pidama. Uuringu käigus tuli tundma õppida mitmesuguseid konstruktsioonilisi lahendusi. Teadusrühm pidas ennatlikult oma andmeid piisavaks, kuid töö käigus ilmnes, et vaja läheb lisateadmisi. Samuti tuli arvestada, et iga võimalik ohustsenaarium eeldab spetsiifilist lahendust. „Soomuspaneelide teadus- ja arendustegevuse aluseks on omaduste kolmnurk ning tulemuse annab nende optimaalne tasakaal,“ ütles professor Jaan Kers. Ta selgitas, et kolmnurga üheks “küljeks” on kuulikindlus, teiseks soomuspaneeli mass ning kolmandaks soomuspaneeli hind. Soomusplaadi ehitus on suunatud deformatsioonienergia neelamisele, s.t purustustöö peab olema võimalikult suur. Nii jalaväe kui ka transpordivahendite kontekstis on soomuspaneelide kasutamise puhul kriitiline tähtsus massil – iga soomuspaneelide arvelt säästetud kilogramm suurendab muu varustuse kaasamise võimekust. Tõsine ja levinud probleem on transpordivahendite ülesoomustamine, mis vähendab masinate manööversuutlikkust. Eriti oluline on kindlustada transpordivahendite topeltuksed ja vaatepilud. Eelkõige tuleb kaitsta juhti, sest juhi rivist väljalangemisel muutub soomuk kiiresti tegevusvõimetuks. Tänapäeval kujutavad soomukitele suurimat ohtu kamikaze-droonid, mille korduvate rünnakute abil on võimalik leida soomuki torni nõrgad kohad. Ohud soomukitele on märgatavalt kasvanud, kuna soomukite hävitamisele suunatud relvi on üha kergem kätte saada. Soomukite roll ja soomuskaitse vajadus pole tänapäeva lahinguväljalt kadunud. Soomukite roll ja soomuskaitse vajadus pole tänapäeva lahinguväljalt kadunud. Rahvuslik aare julgeoleku heaks Tehnikaülikoolis on hakatud aktiivsemalt tegelema ka kõrgenergeetiliste materjalide, sealhulgas lõhkematerjalide temaatikaga. Keemia ja biotehnoloogia instituudi keemikud hakkasid vanemteadur Kristiina Kaldase juhtimisel ning koostöös USA kaitsevaldkonna teadusorganisatsiooniga uurima, kas ja kuidas sobivad põlevkivist toodetud dikarboksüülhapped lõhkeainete plastifikaatorite tooraineks. Uuringute käigus on saavutatud positiivseid tulemusi ning saadud toodetel ja segudel on olemas edasine rakenduspotentsiaal. Eesti kohaliku toorme kasutamine ja sellest plastifikaatorite tootmine võiks ka edaspidi olla uurimisobjekt, mille kaudu saaks anda ühtlasi panuse Eesti strateegilisse kindlustatusse. Kõrgenergeetiliste materjalide valdkonna arendamiseks on vajalik täiendada TalTechi kompetentse ja taristut, sest inimressurss ja taristu peavad arenema käsikäes. Kompetentside täiendamiseks asuvad Eesti tudengid õppima Tšehhi Pardubice ülikooli magistrantuuris, mille järel on neil võimalik panustada meie enda Tehnikaülikooli õppe-, teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevustesse. Eesti kohaliku toorme kasutamine ja sellest plastifikaatorite tootmine võiks ka edaspidi olla uurimisobjekt, mille kaudu saaks anda ühtlasi panuse Eesti strateegilisse kindlustatusse. Euroopa Kaitsefondi kaks projekti Rahvusvahelist kaitse- ja julgeolekutehnoloogiate alase koostöö teevad võimalikuks Euroopa Kaitsefondi meetmed. Fondi eesmärk on toetada koostööl põhinevat kaitsealast teadus- ja arendustegevust ning edendada uuenduslikku ja konkurentsivõimelist kaitsetööstusbaasi. Esimene Eesti ülikoolidesse jõudnud Euroopa Kaitsefondi projekt on TeChBioT, mille fookuses on keemiliste ja bioloogiliste ohtude seire. Projekti käigus soovitakse arendada universaalset tehnoloogiat, mis suudaks avastada ja identifitseerida vähelenduvaid keemilisi ning mittelenduvaid bioloogilisi ühendeid. Projekti raames uuritakse keemiarelvades ja mittelenduvates bioloogilistes relvades esinevate vähelenduvate ühendite avastamise, tuvastamise ja kompleksses keskkonnas monitoorimise tehnoloogilisi võimalusi. TalTech on koordineerinud nimetatud projektis keemiliste ja bioloogiliste indikaatorite määramisele keskendunud töögruppi. Euroopa Kaitsefondi projekt Spider keskendub Euroopa kosmosepõhise kaitse teostatavusuuringule. Projekti väljakutsed on seotud infohalduse ning kosmose- ja kübervaldkonnaga. Seejuures on oluline mõista kosmosest pärineva info eripära ning parimate küberkaitsealaste praktikate ja standardite rakendamist. Valdkonna spetsiifilisus tuleneb konkreetsete süsteemide ülesehitusest. Projekti elluviimise käigus kujuneb parem arusaam mujal Euroopas kasutatavatest standardikomponentidest ja süsteemide integratsioonist. Esimene Euroopa Kaitsefondi projekt, mis on jõudnud Eesti ülikoolidesse, on TeChBioT, mille fookuses on keemiliste ja bioloogiliste ohtude seire. Kaitsetehnoloogiate konvererents EstMil.tech TalTechi eestvedamisel korraldatakse juba teist korda kaitsetehnoloogiate konverents – EstMil.tech 2026, mis toimub 14.–15. jaanuaril ning mille teemaks on „Military Decision Making in the Era of New Technologies“ („Sõjaline otsustamine uute tehnoloogiate ajastul“). Peaesinejad on professor Frank Flemisch Aacheni ülikoolist ja kolonel Bradley Boyd Stanfordi ülikoolist. Kaitseministeeriumi teaduskoordinaatori Kairi Talvese sõnul on EstMil.techi puhul tegemist väga spetsiifilise sündmusega, mille puhul on äärmiselt oluline sügav valdkondlik teaduslikkus ja tugevate esinejate kaasatus. Eesti Kaitseväe rahvusvaheliste kontaktide ja projektide kaudu on leitud kõrgetasemelised esinejad ning ambitsioon on väga kõrge. Konverentsi eesmärk on kajastada kõrgetasemelise rahvusvahelise teaduskonverentsi kaudu sõjateaduste arengut. Lähiriikides ei ole sõjatehnoloogiaid seni sarnaste konverentside fookusse tõstetud. EstMil.techi konverentsil valitakse konkreetne kaitsevaldkonna küsimus (näiteks: kuidas võtta vastu sõjalisi otsuseid?, kuidas kasutada uusi tehnoloogiaid?) ning püütakse sellele läbimõeldult ja süvitsi lahendusi leida. Kaitse- ja julgeolekutehnoloogiate keskus TalTechis asutati 2025. a. aprillis valdkonna tegevuste koordineerimiseks ja edendamiseks kaitse- ja julgeolekutehnoloogiate keskus. Keskuse eesmärk on hoogustada kaitse- ja julgeolekutehnoloogia valdkonna interdistsiplinaarset teadus- ja arendustegevuse koostööd ning luua olemasolevate kompetentside arendamiseks ja uute tekkeks sünergiat. Keskus korraldab Tehnikaülikooli üksuste ja väliste partnerorganisatsioonidega ühiseid üritusi. Konkreetsemate koostöövõimaluste täpsustamiseks palume võtta ühendust keskuse juhi Henri Schasminiga: henri.schasmin@taltech.ee, 620 2017.