30. juunil kogunevad Tallinnas Vabamu muuseumis rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatiauurijad, poliitikakujundajad ja praktikud, et arutada demokraatliku maailmakorra tuleviku üle ajal, mil populism, autoritarism ja geopoliitilised pinged esitavad liberaalsele demokraatiale üha teravamaid väljakutseid.
USA
Iraani sõja mõju ulatub Lähis-Idast kaugele maailma majandusse: energiahindade tõus, tarneahelate häired ja kasvav inflatsioon survestavad nii Euroopat, Aasiat kui Ameerika Ühendriike. Hormuzi väina sulgemine on muutnud konflikti globaalseks majandusšokiks, millest suurimaks võitjaks on seni osutunud Venemaa.
See, kes kontrollib maailma meretranspordivooge, kontrollib kogu maailma. See fraas on juhtinud läbi aastasadade nii Christoph Kolumbust, XVII – XIX sajandil tegutsenud Ida-India Kompaniid kui ka USA presidenti Donald Trumpi.
Vaid kümme aastat pärast Pariisi kliimakokkuleppe allkirjastamist on kunagine üleilmne konsensus pragunenud: poliitiline tahe hajub, Euroopa Liidu juhtroll nõrgeneb ja kliimameetmete tempo aeglustub – ent paradoksaalsel kombel on liigutud süsinikuneutraalsuse suunas rohkem, kui kasvav vastuseis lubaks arvata.
Globaalse reaalsuse-vastase raevu taustal muutub Eesti iseolemine haruldaseks luksuseks – elada ühiskonnas, kus kaksisoim pole veel poliitiline norm.
Donald Trumpi administratsiooni taaselustatud huvi Gröönimaa vastu ei ole seni tähendanud ametlikku plaani muuta saar USA 51. osariigiks, kuid see on avanud ukse arutelule Gröönimaa võimaliku allutamise üle Ameerika Ühendriikide kontrollile. Kongressis esitatud eelnõu ja Valge Maja jõuline retoorika tõstatavad laiemalt küsimuse, kas rahvusvaheline õigus ja väikeriikide enesemääramine peavad vastu suurvõimude naasvale jõupoliitikale.
Digitaalne Omnibus lubab lihtsustamist, kuid võib kriisi varjus õõnestada Euroopa digipõhimõtete alustalasid.
Donald Trump ja Vladimir Putin kohtusid 15. augustil Alaska Anchorage’i sõjaväebaasis, kuid kolm tundi kestnud läbirääkimised ei toonud Ukrainas rahu. Kohtumine kinnitas pigem Trumpi sümpaatiat Venemaa presidendi vastu ja tõi avalikkuse ette uue geopoliitilise reaalsuse – rahvusvahelist korda ei määra enam reeglid, vaid toores jõud.
Tehnoloogia pole enam pelgalt tööriist – see on jõud, mis kujundab ümber tööstusharusid, muudab ühiskondi ja paneb proovile meie arusaama reaalsusest. Kuid enneolematu võimuga kaasneb kriitiline küsimus: kas meie juhime tehnoloogiat või juhib tehnoloogia meid?
Holger Mölder võrdleb praegust geopoliitilist olukorda "Mad Maxi" maailmaga, mida määratlevad ressursisõjad ja võimupõhine poliitika.