TalTechi Energiatehnoloogia instituudi direktori Alar Konisti arvates saaks tuumajaama Eestisse rajada, kui selle jaoks on ühiskonna toetus olemas ja rahvusvahelised kokkulepped tehtud; samas möönab Konist, et pingete maandamiseks oleks tuumajaama rajamiseks õige tee korraldada referendum.
tuumaenergia
Kas Energiamajanduse arengukava 2035 väljatöötamisel on arvestatud võimalusega, et 2035. aastal on peaaegu igas majapidamises ning ettevõttes oma päikesepark?
Eestil tuleb langetada otsus, kas lubada Eestis tuumaenergiat toota või mitte; TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi direktori, akadeemik Jarek Kurnitski arvates tundub täna kohatu ja aegaraiskav arutleda tuumajaama üle, kuna Eesti on juba valinud mahukaid investeeringuid nõudva taastuvenergia tee.
Tuumajaam ei suuda pikemas perspektiivis taastuvenergiaga konkureerida ning energiasõltumatuse jaoks oleks Euroopal vaja oma uraanikaevandust, sõnas Rootsi Energiaagentuuri endine juht, Chalmersi ülikooli professor Tomas Kåberger.
Tuleb uskuda, et Eesti tuumaenergia küsimuses on võimalik arutada üksipulgi läbi kõikvõimalikud poolt- ja vastuargumendid.
Vähese elanikkonnaga Eestis võiksid tuumateadlased keskenduda uutele tehnoloogiatele, avastada universumi ehitust ja arendada Euroopa teaduskoostööd. Eesti värske täisliikmelisus CERN-is on samm selles suunas. Elektri osas on Eestil võimalus läbida energiapööre, võtmata kanda pikaajalist tuumajaama koormat.
Tšornoboli katastroofist hoolimata on sõda ukrainlastele näidanud, et nende jaoks on tuumaenergia kõige turvalisem energiavorm. Eesti tuumaenergia töörühma raport on valmis, aga otsust pole.