Doktorikraad ei aita kujundada mitte üksnes erialast pädevust, vaid ennekõike mõtteviisi. TalTechi doktorikooli seminaril jagasid juhid ja spetsialistid kogemusi, kuidas aitavad doktoriõppes omandatud oskused võtta vastu paremaid otsuseid, lahendada keerulisi probleeme ja luua väärtust ka väljaspool akadeemiat.
tööturg
Stoneridge Electronics Estonia tegevjuht Nadežda Dementjeva tunnistas TalTechi doktorikooli seminaril, et kui varem tähendas teadlase karjäär peamiselt ülikoolitööd, siis üha enam tuleb teaduskraad kasuks ka ärimaailmas tippjuhi kohal.
TalTechi majandusvisiooni konverentsil tõi TalTechi majandusteaduskonna kaasprofessor Mari-Klara Stein arutelu keskmesse küsimuse, mis puudutab otseselt iga organisatsiooni ja töötajat: kuidas muutub töö maailmas, kui tehisintellekt pole enam erand, vaid igapäevase elu osa?
Eesti tööturg on pealtnäha turvaline – tööjõupuudus tähendab, et töökohti jagub. Ent sellest ei saa järeldada, nagu oleks palgakonkurents kadunud. TalTechi majandusvisioonikonverentsi paneelis tõdeti, et tehisintellekti ajastul kahaneb rutiinse teostuse väärtus, jõudu kogub loogika „võitja võtab kõik“ ning järjest määravamaks saab inimese võime mõelda koos tehnoloogiaga ja võtta oma arengu eest vastutus.
TalTechi majandusvisiooni konverentsil võttis TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi vanemlektor, LHV panga makroanalüütik Triinu Tapver fookusesse teema, mis puudutab otseselt iga töötavat inimest – kuidas püsida konkurentsis 2030. aastal, üha kallima energia, ebastabiilsema geopoliitika ja tehnoloogiakesksema töökeskkonnaga maailmas, kus toimetulekuküsimus ei pruugi enam seisneda pelgalt töötava inimese palganumbris, vaid tema võimes väärtust luua.
Eesti ettevõtted katsetavad tehisintellekti üha julgemalt, kuid sageli jääb puudu kahest asjast: selgest arusaamast, kuidas tehisaru päriselt väärtust loob, ning oskustest, kuidas tehisaru süsteemselt kasutusele võtta.
Tehisintellekt muudab põhjalikult IT-valdkonna töötavasid, kuid TalTechi IT Kolledži professori Slavko Rakići sõnul pole ettevõtete tänased suurimad väljakutsed sageli sugugi tehnilised. Kui ülikoolides pannakse suurt rõhku tööriistadele ja tehnoloogiatele, siis igapäevases tööelus mängivad üha olulisemat rolli suhtlemisoskus, vastutustunne ja eetilised otsused.
Rahvusvahelised meeskonnad on Eestis juba igapäevane reaalsus, kuid nende tegelik ühtsus ei sünni iseenesest. Annabel Pielbergi TalTechi majandusteaduskonna magistritöö sündis praktilisest kogemusest ja küsimusest, miks mitmekesisus ei tähenda automaatselt toimivat meeskonda – ning mida saaksid organisatsioonid ette võtta, et eri kultuuritaustaga inimesed hakkaksid päriselt ühise eesmärgi nimel tegutsema.
Kas tehisaru suudab kandidaate hinnata sama täpselt kui inimene – või koguni paremini? Igapäevaselt Swedbankis karjäärikeskuse juhina leiba teeniv Heleriin Adelbert seadis oma magistritöös vastamisi tehisaru ja värbajad, et selgitada välja, kummal on teravam silm.
Eesti elektroonikatööstusel on suur potentsiaal, kuid valdkond vajab julgeid otsuseid ja uutmoodi mõtlemist. Incap Corporationi presidendi ja Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimehe Otto Puki sõnul on aeg murda noorte seas juurdunud arusaam, justkui tähendaks tööstus üksnes liinitööd ja tolmuseid tehaseid – tegelikult pakub valdkond tipptasemel tehnoloogiat, rahvusvahelisi võimalusi ja loovat arenguruumi neile, kes tahavad ehitada tulevikku.