Eesti töömaailmas on käsil murrang – hübriidtöö on uus normaalsus, AI muudab mängureegleid ja juhtidel tuleb kohaneda kiiremini kui eales varem. Personalijuhtimise ekspert, TalTechi ärikorralduse doktorant, Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskuse juht ning Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE juhatuse aseesimees Maria Kütt kinnitab, et edu peitub selgetes eesmärkides ja nutikas kommunikatsioonis.
tehisintellekt
TalTechi tulevikuenergeetika fookustippkeskus korraldas 25. märtsil konverentsi "Andmepõhine energeetika", kus käsitleti andmeanalüütika rolli energiasektoris ning selle tähtsust teadus- ja tõenduspõhiste otsuste tegemisel.
Eesti riigikaitse digilahendused vajavad uuendamist ning see pakub IT-ettevõtetele rahvusvahelist võimalust, märgib Nortali ärijuht Peeter Smitt.
“Kriisis on juhil lihtne asju ära rikkuda. Olen uhke, et ma seda teinud pole,” ütleb TalTechi vilistlane ja Soraineni Eesti kontori juhtivpartner Kaupo Lepasepp oma senise ametiaja kohta. Ta asus Soraineni Eesti kontori etteotsa keerulistel aegadel – COVIDi, majandusbuumi, sellele järgnenud languse ning Ukraina sõja varjus. Tema sõnul on need katsumused karastanud nii büroo meeskonda kui ka tema enda juhtimisoskusi.
Tehisintellekti (AI) kiire areng seab ühiskonna ja majanduse ette uued küsimused: kuidas mõjutab tehisintellekt tööturgu, haridust, ettevõtlust ja riigivalitsemist ning milliseid oskusi on vaja, et Eesti suudaks AI-revolutsioonist kasu lõigata? Kas hakkame lihtsalt tehnoloogiat tarbima või suudame ka ise väärtust luua? Nendele küsimustele aitasid leida vastuseid Ukraina asepeaministri nõunik tehisintellekti ja digiülemineku küsimustes Luukas Ilves, OSKA tulevikuoskuste raporti vanemuuringujuht Urve Mets, TalTechi AI fookustippkeskuse juht professor Sven Nõmm ning Zendesk QA masinõppe juht Mervi Sepp Rei.
Kui elektriinide töös suudetaks võtta senisest paremini arvesse tegelikke ilmaolusid, suudaksid liinid rohkem voolu läbi lasta. TalTechi teadur Henri Manninen kaasasutas tehnoloogiaettevõte Gridraven, mis suurendabki just elektrivoolu läbilaskevõimet.
Tehisintellekt pole enam pelgalt tulevikuteema, vaid pakub tööstusele juba täna praktilisi lahendusi, mille rakendamist arutasid TalTechi Virumaa kolledži seminaril ettevõtjad ja teadlased.
Andmed kujundavad linnade tulevikku, kuid kas see tähendab elukeskkonna paranemist või üha täpsemat jälgimist?
Tallinna Tehnikaülikool teeb Eesti kõrgharidusmaastikul ajalugu, avades esmakordselt informaatika ja tehisintellekti bakalaureuseõppekava.
FinEst Targa Linna Tippkeskuse ideekonkursil jõudis kuue finalisti sekka põnev lahendus, mis uuendab põhjalikult linnade teedehaldust ja hooldust. Idee ühe autori, TalTechi tarkvarateaduse instituudi arendusjuhi Juhan-Peep Ernitsa sõnul on soov arendada tehisintellektil põhinevat rakendust, mis muudab teekattemärgistuste jälgimise ja uuenduste planeerimise automaatseks.